← Eesti

1-18-7463/4

Obsah (9)§ 424§ 74§ 69§ 75§ 65§ 50§ 83§ 85§ 4

Kriminaalasi nr 1-18-7463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2018.a., Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-7463 (18274000201) Koh

) § 424 lg 2 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Rainer Amur Süüdistatav I.P, ik. XXX, *** Kaitsja Kohtueelses menetluses kaitsja riigi õigusabi korras Andres Tamm, süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtuistungist. RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada I.P kuriteos

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada I.P-le mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 04.10.2017 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 8 /kaheksa/ kuu võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. 3.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada mõistetud karistus vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud üldkasuliku tööga 480 (nelisada kaheksakümmend) tundi. 1 Kriminaalasi nr 1-18-7463 3.1. I.P tuleb temale määratud 480 tundi üldkasulikku tööd ära teha 20 (kahekümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 3.2.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel määrata, et I.P teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid.

so. 3.2.

  1. Elama oma alalises elukohas: *** 3.2.
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.2.
  3. ilmuma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.2.
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.2.
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.2.
  6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3.3.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrab kohus, et I.P on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. 3.4.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrab kohus, et I.P on kohustatud üldkasuliku töö teostamise tähtaja jooksul osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§-s 69 on sätestatud: Kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. Kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

4.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta I.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks, mille kandmise aja algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest. 4.

  1. Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. 4.
  2. I.P on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroole. 5.

§ 83

lg1 alusel konfiskeerida I.P-lt temale kuuluv kuriteo toimepanemise vahend s.o mootorsõiduk Nissan X-Trail registreerimismärgiga ***), mis käesoleval ajal asub PPA Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna territooriumil asukohaga Roomasaare tee 1c, Kuressaare 2 Kriminaalasi nr 1-18-7463 6.

§ 85lg 1 kohaselt läheb konfiskeeritu riigi omandisse.

Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 alusel antud Siseministeeriumi volituse kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vallasvara valitsejaks Politsei- ja Piirivalveamet. 6.1. Kohtu lahend konfiskeerimise kohta toimib enne selle jõustumist käsutamiskeeluna (

§ 85lg 3) 6.2. Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdimõistetu või kolmas isik (Kr

MS § 4211 lg 2) 6.

  1. Juhindudes KrMS §-le 4211 lg 1 saata jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele Politsei- ja Piirivalveamet.
  2. I.P suhtes tõkendit ei ole kohaldatud
  3. Välja mõista I.P’ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud - sundraha 375,00 eurot; – kaitsjatasu 60,00 eurot, kokku menetluskulu 435,00 eurot ( nelisada kolmkümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulu tuleb I.P ’il tasuda igakuiste osamaksetena kaheteist

(12)kuu jooksul, igakuise makse suurus on 36,25 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt
  1. oktoobriks 2018.a. I.P’il tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 pangas Luminor Pank või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „ “. Selgituseks märkida: menetluskulu, I.P, kr asi 1-18-
  2. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe k uu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras . Kui menetluskulu või rahaline karistus ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. 3 Kriminaalasi nr 1-18-7463 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. I.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, juhtis tahtlikult uuesti 15.09.2018 kella 21.30 ajal Saare maakonnas ***, olles joobeseisundis (alkoholi väljahingatavas õhus 1,09 mg/l). LS § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/.KorS § 36 lg 1 / Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/. LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/. I.P pani toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise korduvalt s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus I.P’ile nõutud karistus:

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava I.P karistamist vangistusega 8 /kaheksa/ kuud.

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 04.10.2017 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa s.o 8 /kaheksa/ kuu võrra ning liitkaristuseks mõista vangistus 1 /üks/ aasta 4 /neli/ kuud.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 480 tundi, mille tegemisajaks määrata 20 /kakskümmend / kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt

§ 69

lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 8 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 ja § 75 lg 2 p 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 /üks/ aasta.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida süüdistatavalt temale kuuluv kuriteo toimepanemise vahend s.o mootorsõiduk Nissan X-Trail registreerimismärgiga 676 BPN. 4 Kriminaalasi nr 1-18-7463 Süüdistatav I.P andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub sellega. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga on nõus. Konfiskeerimise tähendus arusaadav. Palub määrata väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi aasta peale. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab I.P süüdi kuriteos

§ 424lg 2järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse.

Konfiskeerimisega nõustub. Süüdistatav on andnud nõusoleku vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, samuti lisakohustuste määramiseks

§ 75lg 2 järgi.

Kokkulepitud karistus vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ja jääb sanktsioonide piiresse. Tõkend- ei kohaldatud Tsiviilhagi- ei esitatud. Asitõendid – I.P-le kuuluv mootorsõiduk X-Trail registreerimismärgiga 676 BPN asub Kuressaare politseijaoskonna territooriumil asukohaga Roomassaare tee 1c, Kuressaare linn. Konfiskeerimine - kriminaalasjas on esitatud taotlus

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida süüdistatavalt I.P-lt kuriteo toimepanemise vahend s.o mootorsõiduk X-Trail registreerimismärgiga 676 BPN. Kohus leiab, et piisav ja põhjendatud alus arvata, et I.P paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, sest leebemad meetmed pole suutnud teda mõjutada uutest liiklussüütegudest loobuma. I.P on kinnitanud, et saab konfiskeerimise tähendusest aru ja nõustub sellega. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (

§ 4lg 3). Sundraha suuruseks Kr

MS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2018.a. 500.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x500eurot = 750 eurot. KrMS § 2565 lg2 kohaselt kiirmenetluses süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 375 euroni. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt I.P . Riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetlus es põhjendatud tasuks 60,00 eurot. Kohus määrab vastavalt karistuskokkuleppes taotletule KrMS § 180 lg 3 sätetele tuginedes menetluskulude tasumisele 12 kuu jooksul, menetluskulud kogusummas on 435,00 eurot, mis tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest s.o 36,25 eurot kuus. 5 Kriminaalasi nr 1-18-7463 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.