Obsah (8)

§ 209§ 113§ 120§ 64§ 65§ 68§ 74§ 73

1-20-8150 Kohus KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 17. novembril 2020.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas koht Kriminaalasja number 1-20-8150 (20231501163) Kohtuk

§ 209

lg 2 p 1 kokkuleppemenetluses; Süüdistatav B.Z , isikukood: XXX, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, kindel elukoht puudub, kannab karistust PP kinnipidamiskeskuses, varasemalt väärteo – ja kriminaalkorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole; Varasem karistatus   RESOLUTSIOON järgi 13.02.2007.a Harju Maakohtu poolt

§ 113

§ 25 lg 2 järgi karistatud 6 aasta pikkuse vangistusega,

§ 120

järgi karistatud 6 kuu pikkuse vangistusega,

§ 64

lg 1 alusel loetud kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendatud mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 14.12.2005.a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuse võrra, liitkaristuseks mõisteti 7 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistusaja kandmise alguseks 11.12.2006.a.

14.12.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt

§ 209lg 2 p 1 järgi karistatud 2 aasta pikkuse vangistusega, Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistatud 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 74lg 1, 3 alusel määratud katseajaks 2 aastat; Juhindudes Kr

MS §-dest § 126 lg 3 p 1; § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;

§ 73lg 1, 2; § VÕS § -dest 1043; § 1045 lg 1 p 5 kohus otsustas: 1.

Süüdi tunnistada B.Z

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega. 2. Juhindudes

§ 73

lg 2 määrata, et B.Z-ile mõistetud 1 (ühe) aasta pikkusest vangistusest kuulub tema poolt kohesele ärakandmisele 4 (n eli) kuud vangistust.

1. Vangistust 8 (kaheksa) kuud mitte pöörata täitmisele tingimusel, et B.Z ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
2. Kohaldada B.Z suhtes tõkendiks vahistamine, milline kohtuotsuse jõustumisel või tema poolt koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse 4 (nelja) kuu pikkuse vangistuse ärakandmisel tühistada. Vahistada B.Z kohtusaalist.
3. Juhindudes

§ 68

lg 1 B.Z kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse 4 (nelja) kuu pikkuse vangistuse kandmise aja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 17.11.2020.a.

1. B.Z katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 17.11.2020.a.
2. Juhindudes VÕS §-dest 1043 ja 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu L. Š. (isikukood: xxx) käesolevas kriminaalasjas B.Z vastu esitatud tsiviilhagi 40.- (nelikümmend) euro nõudes. B.Z-ilt (isikukood: XXX) välja mõista kannatanu L. Š. (isikukood: xxx) kasuks tsiviilhagi summas 40.(nelikümmend) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb B.Z tasuda L. Š. Swedbank AS olevale arveldusarvele nr EB.Z.
3. Juhindudes VÕS §-dest 1043 ja 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu N. V. (isikukood: xxx) käesolevas kriminaalasjas B.Z vastu esitatud tsiviilhagi 64.- (kuuskümmend neli) euro nõudes. B.Z-ilt (isikukood: XXX) välja mõista kannatanu N. V. (isikukood: xxx) kasuks tsiviilhagi summas 64.(kuuskümmend neli) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb B.Z tasuda N. V. SEB Pank AS olevale arveldusarvele nr EB.Z.
4. Juhindudes VÕS §-dest 1043 ja 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu O. S. (isikukood: xxx) käesolevas kriminaalasjas B.Z vastu esitatud tsiviilhagi 60.- (kuuskümmend) euro nõudes. B.Z-ilt (isikukood: XXX) välja mõista kannatanu O. S. (isikukood: xxx) kasuks tsiviilhagi summas 60.(kuuskümmend) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb B.Z tasuda O. S. SEB Pank AS olevale arveldusarvele nr EB.Z.
5. Juhindudes VÕS §-dest 1043 ja 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu N. V. (isikukood: xxx) käesolevas kriminaalasjas B.Z vastu esitatud tsiviilhagi 30.- (kolmkümmend) euro nõudes. B.Z-ilt (isikukood: XXX) välja mõista kannatanu N. V. (isikukood: xxx) kasuks tsiviilhagi summas 30.(kolmkümmend) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb B.Z tasuda N. V. Swedbank AS olevale arveldusarvele nr EB.Z.
6. Juhindudes VÕS §-dest 1043 ja 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu O. T. (isikukood: xxx) käesolevas kriminaalasjas B.Z vastu esitatud tsiviilhagi 10.- (kümme) euro nõudes. B.Z-ilt (isikukood: XXX) välja mõista kannatanu O. T. (isikukood: xxx) kasuks tsiviilhagi summas 10.- (kümme) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb B.Z tasuda O. T. SEB Pank AS olevale arveldusarvele nr EB.Z.
7. Juhindudes VÕS §-dest 1043 ja 1045 lg 1 p 5 rahuldada kannatanu N. P. (isikukood: xxx) käesolevas kriminaalasjas B.Z vastu esitatud tsiviilhagi 2 10.- (kümme) euro nõudes. B.Z-ilt (isikukood: XXX) välja mõista kannatanu N. P. (isikukood: xxx) kasuks tsiviilhagi summas 10.- (kümme) eurot. Välja mõistetud tsiviilhagi tuleb B.Z tasuda N. P. Swedbank AS olevale arveldusarvele nr EB.Z.
8. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 käesolevas kriminaalasjas olev asitõend 1 CD plaat ning selle olev teave, milline asub kriminaalasja materjalide juures, kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.
9. Juhindudes KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 B.Z-ilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna 200.- (kakssada) eurot.
10. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 käesolevas kriminaalasjas olevad menetluskulud summas 838.- (kaheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot jätta riigi kanda.
11. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et osaliselt välja mõistetud menetluskulud B.Z tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul s.t igakuiselt kohtuotsuse makseinfos märgitud osade ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse B.Z-i üle kohtuotsuse kuulutamisel või edastatakse kohtuotsuse jõustumisel temale kinnipidamisasutuse kaudu, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
12. peatüki
13. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu B.Z on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud kelmuse, 03.06.2020.a kella 11.40 ajal, varalise kasu saamise eesmärgil tuli lasteaia x territooriumile, aadressil xxx, kus pakkus lasteaia töötajatele müügiks olematut kaupa – sea- ja vasikaliha, ilma kavatsuseta seda müüa. Sellel ettekäändel võttis ta kannatanutelt ettemaksuna raha väidetava kauba toomiseks alljärgnevalt: L. Š. poolt 40 eurot, O. S. poolt 60 eurot, N. V.i poolt 64 eurot, N. V. poolt 30 eurot, N. P. poolt 10 eurot, O. T. poolt 10 eurot, kokku kogusummas 214 eurot ning lahkus kannatanute rahaga lasteaia territooriumilt. B.Z lubas selle raha eest tuua kannatanutele tellitud liha samal päeval, s.o 03.06.2020 kella 14.00-ks. Tegelikult juba algusest peale ei kavatsenud B.Z liha ostjatele üle anda ega ettemaksuna saadud raha tagastada. 3 Varasemalt mõisteti B.Z süüdi samalaadse kelmuse toimepanemise eest 14.12.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega nr 1-1686/05

§ 209

lg 2 p 1 järgi ja karistati 1 aastase 4 kuulise vangistusega tingimisi

§ 74alusel kahe aastase katseajaga.

Seejärel, Harju Maakohtu 13.02.2007 kohtuotsusega nr 1-06-15451 tunnistati B.Z süüdi

§ 113

§ 25 lg 2 ja § 120 järgi, mõistes talle

§ 64

lg 1, § 65 lg 2 järgi liitkaristuse kohtuotsuse nr 1-1686/05 alusel mõistetud karistusega, kokku 7 aastat ja 4 kuud vangistust. Karistus on ära kantud 10.02.2014. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 9 alusel on tegemist kehtiva karistusega. Seega B.Z varem kelmuse toimepannud isikuna tekitas teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, varalise kasu saamise eesmärgi, s.o pani toime

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

09. novembril 2020.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink, süüdistatav B.Z ja tema kaitsja vandeadvokaat Stella Veber käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Maksim Kink nõuab kohtus B.Z süüdi tunnistamist

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest 1 aasta pikkuse vangistusega, millisest juhindudes

§ 73

lg 2 tulenevalt kuuluks kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust ja 8 kuud vangistust jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täitmisele, kui B.Z ei pane 1 aasta pikkusel katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. o Kohtule esitatud kokkuleppes juhitakse tähelepanu sellele, et B.Z on võtnud käesolevas kriminaalasjas tema vastu esitatud tsiviilhagid omaks. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppes märgitakse, et käesoleva kriminaalasja materjalide juures olev 1 CD plaat ning sellel olev salvestis jäetakse kriminaalasja materjalide juurde. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse menetluskuluna sundraha teise astme kuritegude toimepanemise eest ning kaitsjatasu osaliselt ja nimelt 200.eurot. Menetluskulud summas 838.- eurot jäetakse juhindudes KrMS § 180 lg 3 tulenevalt riigi kanda. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et seda põhjusel, et B.Z näol on tegemist vanaduspensionäriga, kelle pensioni suurus on alla elatusmiinimumi ning viimane ei oma ei elu – ega töökohta ning seetõttu on võimalik teha järeldus selles, et viimasel menetluskulude hüvitamine käib ilmselgelt üle jõu. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et B.Z on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, kriminaalmenetluse kestel kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidega s.t nende hüvitamisega, sundraha, kriminaalmenetluse kulude – kaitsjatasu osalise hüvitamisega riigituludesse, osaliselt riigi kanda jätmisega. Samuti nähtub kohtule esitatud kokkuleppest, et menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 17.11.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatav B.Z märkis, et kohtuotsuse kinnitamise juurde ta kohtusse kaitsjat kutsuda ei soovi, tunnistades end temale

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud ja etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, tsiviilhagid võttis süüdistatav omaks, nõustudes kannatanutele tekitatud kahjud hüvitama. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Maksim Kink jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist, märkides, et käesolevas kriminaalasjas kannatanute esitatud 4 tsiviilhagid, millised on esitatud süüdistatava vastu tuleks rahuldada ning B.Z-ilt kannatanute kasuks välja mõista. Samuti tuleb süüdistatavalt osaliselt välja mõista menetluskulud, seda kogusummas 200.- eurot riigi tuludesse ning menetluskulud summas 838.eurot tuleks jätta juhindudes KrMS § 180 lg 3 riigi kanda. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav B.Z on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et B.Z tuleb süüdi tunnistada

§ 209

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vastavalt kokkulepitule 1 aasta pikkuse vangistusega, millisest tuleks juhindudes

§ 73

lg 2 tulenevalt koheselt ära kanda 4 kuud vangistust ning 8 kuud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui B.Z ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. B.Z-ile määratud katseaja algust tuleb lugeda alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, samuti tuleb tema kohesele kandmisele kuuluva karistuse 4 kuu pikkuse vangistuse kandmise aja algust arvestada alates käesoleva kohtotsuse kuulutamisest s.t tema suhtes tõkendi – vahistamine kohaldamisest. Tsiviilhagi: Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et B.Z oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud kannatanutele L. Š.le, O. S.le, N. V.ile, N. V. le, N. P.le ning O. T.le otsest varalist kahju ning seda kohtueelse – ja kohtuliku uurimise käigus tuvastatud, kannatanute poolt käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses esitatud tsiviilhagides märgitud kahjude ulatuses ja nimelt: L. Š.le 40.- eurot, O. S.le 60.- eurot, N. V.ile 64.- eurot, N. V. 30.- eurot, N. P.le 10.- eurot ja O. T.le 10.- eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kannatanud L. Š., O. S., N. V., N. V., N. P. ja O. T. on käesolevas kriminaalasjas esitanud B.Z , vastu, eelpool märgitud summade ulatuses kohtueelse menetluse kestel tsiviilhagid, taotledes nende välja mõistmist süüdlastelt. B.Z on prokuratuuriga kokkulepet sõlmides nõustunud tekitatud kahjude ulatuse ja laadiga s.t tema suhtes esitatud tsiviilhagile vastu ei vaielnud ei ole, vaid on nõustunud nende hüvitamistega kannatanutele. Kohus asub seisukohale, et kannatanute L. Š., O. S., N. V., N. V., N. P. ja O. T. käesolevas kriminaalajas esitatud tsiviilhagid kuuluvad süüdistatavalt välja mõistmisele. Antud faktile tuginedes asub kohus seisukohale, et eelpool loetletud kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1 alusel s.o hagi õigeksvõtt. TsMS § 440 lg 1 sätestab, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus 5 hagi. Süüdistatavalt B.Z-ilt tsiviilhagi väljamõistmisel kohus juhindub VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p

1. Menetluskulud Süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmisel kohus juhindub KrMS § -dest 173 lg 1, 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,
2. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Märgitust tulenevalt asub kohus seiskohale, et süüdistatavatelt kuuluvad riigi tuludesse välja mõistmisele kaitsjatasu temale kohtueelses menetluses osutatud õigusabi teenuse osutamise eest ning sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest osaliselt ja seda vastavalt kokkulepitule 200.- euro ulatuses. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavalt tekkinud menetluskulud kogusummas 838.- eurot jäetakse juhindudes KrMS § 180 lg 3 tulenevalt riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada nii B.Z temalt välja mõistetud menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et KrMS § 313 p 11 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuses on kohus kohustatud võtma seisukoha ka kriminaalasjas olevate asitõendite ja muude kriminaalasjas äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. KrMS § 126 lg 3 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohtule on teada, et menetlusosalised on jõudnud kokkuleppele ka käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes võetavate meetmete osas. Nii kohus nõustub menetlusosalistega selles, et kohtule kokkuleppes välja toodud meetmed CD plaadi ning sellel oleva salvestise osas on asjakohane ja kuulub rahuldamisele taotletud kujul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 6