lg 2 p 8,9 - § 25 lg 1,2 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur Süüdistatav A.A Elukoht xxx, viibimiskoht xxx, isikukood XXX, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, neist viimane: - 11.11.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 4 kuud,
lg 1 alusel vangistusega 6 kuud,
lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 180 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg 18 kuud. Tõkendit pole kohaldatud. Kaitsja Puudub, süüdistatav keeldus kaitsja osalemisest. RESOLUTSIOON Tunnistada A.A süüdi
lg 2 p 8,9 - § 25 lg 1,2 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.11.2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kaks) kuud 17 (seitseteist) päeva vangistust ehk 77 tundi üldkasulikku tööd, võrra ning mõista A.A-le lõplikuks karistuseks 10 (kümme) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada A.A-le mõistetud karistus, 10 (kümme) kuud ja 17 1-18-762 (seitseteist) päeva vangistust, üldkasuliku tööga 317 (kolmesaja seitsmeteistkümne) tunni ulatuses.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada A.A üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kannatanu hagi rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista A.A-lt välja kannatanu VA S OÜ (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot 40 senti. Tsiviilhagi üle kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxx. Mõista A.A-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ning 132 (ükssada kolmkümmend kaks) eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrata, et A.A on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 882 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700005961 ning selgitus „A.A, 1-18-762, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas A.A süüdistatakse selles, et tema, võõra vallasasja äravõtmise teel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt harjumusest, olles eelnevalt 26.08.2016 karistatud kohtu poolt
lg 2 p 7,8,9 järgi süstemaatiliste 1-18-762 varguste toimepanemise eest, taas, viibides kella 00.45 paiku ööl vastu 13.09.2017 xxx asuva maja hoovis, lõi puruks nimetatud maja hoovis pargitud ja firmale VA S OÜ-le kuuluva auto WC Caddy registreerimisnumbriga xxx, aknaklaasi, pärast selle, kasutades ära seda, et tema tegevust ei näe keegi pealt, varastas autost karbi koos turvakaameratega, punase plastkasti koos ühendatega, arvutimonitori, kaks juhtmevaba arvutiplokki, karbi koos botastega, plastkarbi koos kruvidega maksumusega 30 eurot. Osa nimetatud asjadest viis tema autost umbes 20 meetri kaugusele, kuid oli kinni peetud politseitöötajate poolt, jättes kuriteo lõpule viimata temast mitteolenevatel asjaoludel. A.A oma tahtliku tegevusega tekitas firmale VA S OÜ varalist kahju lõhutud klaasi osas, mille ostmiseks ja taastamiseks kulus raha summas 106,40 eurot, samuti varalise kahju 30 eurot plastkasti koos kruvidega kadumise osas, varaline kahju kokku 136,40 eurot. Sel moel A.A pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, s.o kuriteo, mis on ettenähtud
Kooskõlas A.A , tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Veronika Laur vahel 30.01.2018 sõlmitud kokkuleppega nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.A-le karistuseks
lg 2 p 8,9 - § 25 lg 1,2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.11.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud ja 17 päeva vangistust, võrra ning mõista A.A-le lõplikuks karistuseks 10 kuud 17 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada A.A-le mõistetud karistus 10 kuud ja 17 päeva vangistust 317 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada A.A üldkasuliku töö tegemisel järgima kontollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. A.A tunnistab kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi täies ulatuses ja on nõus, et kohus mõistab temalt kannatanu VA S OÜ kasuks välja vastavalt VÕS § 1043, § 1045 tsiviilhagide katteks 136,40 eurot. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad A.A-lt väljamõistmisele sundraha summas 750 eurot ning kriminaalmenetluse kulud (kaitsja Tatjana Massalina tasu osutatud õigusabi eest summas 132 eurot, tl.79), menetluskulud kokku summas 882 eurot. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et A.A on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Kohtuistungil süüdistatav A.A avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka tsiviilhagi rahuldamisega ja kriminaalmenetluse kulude võetavate meetmetega selliselt nagu kokkuleppes kokku lepitud. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkulepete sõlmimine oli süüdistatavate tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. 1-18-762 Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele, tsiviilhagi rahuldamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust annab kohus süüdistatavale õiguse tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.