1-21-3017/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3017 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse erakorraline ettekanne Kairit Paimrele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik K. D. Süüdimõistetu Kairit Paimre isikukood: 48805196522; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vandeadvokaat Marina Valge (määratud kaitsja) Kaitsja RESOLUTSIOON
2. Jätta rahuldamata erakorralise ettekande taotlus Kairit Paimrele mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
3. Pikendada KarS § 74 lg 4 alusel Kairit Paimrele Tartu Maakohtu 14.05.
4. a otsusega määratud ja Tartu Maakohtu 05.01.
5. a määrusega pikendatud katseaega täiendavalt 10 kuu võrra, s.o kuni 14.11.
7. KrMS § 180 lg 11 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsja tasu 219 eurot (sh käibemaks). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 14.05.
9. a otsusega tunnistati Kairit Paimre süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui K. Paimre ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtuotsus jõustus 1 01.06.
10. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 14.05.2021 ja pidi lõppema 14.11.
12. Tartu Maakohtu 05.01.
13. a määrusega pikendati K. Paimre katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 14.01.
14. Kohus tuvastas, et K. Paimre ei allunud
15. ja 28.10.2021 kriminaalhooldusametniku kontrollile (11.10.2021 ei viibinud kokkulepitud kodukülastuse ajal kodus ja 28.10.2021 ei helistanud kokkulepitud ajal kriminaalhooldusametnikule ega vastanud ametniku kõnedele). Määrus jõustus 21.01.
17. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esindus esitas 20.09.2022 Tartu Maakohtule teise erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata K. Paimrele mõistetud vangistus täitmisele, sest K. Paimre pani 26.04.2022 toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ega ilmunud 19.09.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 3.
18. K. Paimre kriminaalhooldus algas 01.06.2021 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda 09.06.
19. Sel kohtumisel selgitati K. Paimrele kontrollnõudeid ja kohtu määratud kohustusi ning nende rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas K. Paimre oma allkirjaga. K. Paimrel on esinenud probleeme seoses registreerimiskohustuse täitmisega. Kõigepealt ei ilmunud K. Paimre 25.06.2021 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud K. Paimre 17.09.2021 kriminaalhooldusosakonda vestlusele, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik teise kirjaliku hoiatuse. K. Paimre ei ilmunud ka 20.09.
20. a kohtumisele, kuid kriminaalhooldusametnik ei käsitlenud seda rikkumisena, vaid piirdus põhjaliku vestlusega. K. Paimre lubas oma käitumist muuta. Vaatamata eelnevale, ei allunud K. Paimre
21. ja 28.10.2021 kriminaalhooldusametniku kontrollile. Nende rikkumiste eest pikendati Tartu Maakohtu 05.01.
22. a määrusega K. Paimre katseaega 2 kuu võrra. Määrus jõustus 21.01.
23. 3.
24. Pärast eelmise kohtumääruse jõustumist viibis K. Paimre psüühikahäire tõttu 22.02.-15.03.2022 Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas statsionaarsel ravil, kus ta sai muu hulgas alkoholivastast ravi. Haiglast suunati K. Paimre riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning vaimse tervise õe vastuvõtule. K. Paimre käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul, jätkates nii psüühikahäire ravi kui ka alkoholivastast ravi. 24.03.2022 teatas K. Paimre kriminaalhooldusametnikule, et ta ostis psühhiaatri poolt väljakirjutatud alkoholivastased ravimid välja ja tarvitab neid koos elukaaslasega, kuid ei esitanud oma väidete tõendamiseks ametnikule ostutšekki. Elukaaslane viibis samuti
25. a kevadel Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas alkoholiravil ja tegeles oma sõltuvusprobleemiga. K. Paimrel on tuvastatud puuduv töövõime ja raske puue kuni 19.12.2022 ning ta on alates 19.07.2022 Töötukassas töötuna arvel. 3.
26. Vaatamata eelnevale, karistati K. Paimret Politsei- ja Piirivalveameti 26.04.
27. a otsusega KarS § 218 lg 1 järgi 26.04.2022 toime pandud väärteo eest. Otsus jõustus 12.05.
28. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis K. Paimre, et ta jõi 26.04.2022 koos elukaaslasega ära 0,5 liitrit viina ja elukaaslane soovis alkoholi tarvitamist jätkata. Kuna elukaaslase ema ei andnud alkoholi jaoks raha, tuli mõte see poest varastada. K. Paimre pani poes viinapudeli endale püksi, kuid see kukkus välja ja K. Paimre jäi vahele. K. Paimre kahetses oma tegu ja lubas, et see on viimane kord, kui ta läheb poodi vargile. K. Paimre püüab oma elu korda saada ja rohkem mitte süütegusid toime panna. 2 3.
29. Kriminaalhooldusametnik on vestelnud K. Paimrega alkoholi tarvitamise ja kuritegude toimepanemise omavahelistest seostest ning alkoholi mõjust K. Paimre elule. K. Paimre tunnistab, et tal on alkoholiga probleeme ja et ta on pannud alkoholijoobes olles toime kuriteo. K. Paimre mõistis, et ta ei tohiks alkoholi tarvitada, kuid avaldas, et ta ei suuda iseseisvalt toime tulla. K. Paimre jätkas pärast haiglaravi alkoholi tarvitamist ja soovib uuesti abi saada. 3.
30. K. Paimre probleemid alkoholiga aga jätkusid. Nimelt nähtub Politsei- ja Piirivalveameti 14.09.
31. a vastusest, et 17.08.2022 esitati K. Paimrele uues kriminaalasjas kahtlustus KarS § 120 lg 1 järgi. K. Paimre selgitas kriminaalhooldusametnikule, et ta tarvitas 26.07.2022 koos uute sõpradega garaažide juures alkoholi, kui sinna tulid mingid võõrad alkoholijoobes poisid. Kuna K. Paimrega käituti inetult, läks ta endast välja, vihastas ja küsis sõpradelt terariista. K. Paimre võttis seenenoa ja teritas seda naljaviluks vastu seina, kuid tema arvates polnud see ähvardus. Politsei kutsuti kohale ja K. Paimrele esitati kuriteokahtlustus. 3.
32. Samuti ei ilmunud K. Paimre 19.09.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, vaid saatis järgmisel päeval (s.o 20.09.2022) kriminaalhooldusametnikule e-kirja, et tal on ribid katki ja ta läheb 21.09.2022 arsti vastuvõtule. Kui ametnik helistas K. Paimrele, et täpsustada mitteilmumise põhjust, selgitas K. Paimre, et ta tarvitas nädalavahetusel koos sõbrannaga alkoholi ning sõbranna tuli talle 17.09.2022 kallale ja vigastas teda. K. Paimre ei kutsunud politseid ega pöördunud arsti poole. Ta jõudis koju 19.09.2022 pärastlõunal. 3.
33. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb K. Paimrele mõistetud vangistus täitmisele pöörata. Kuigi K. Paimrele anti võimalus oma käitumist muuta, on ta jätkanud rikkumiste toimepanemist. Arvestades, et kriminaalhooldusametnik on juba üks kord kohtu poole pöördunud, peaks K. Paimre olema eriti motiveeritud täitma kontrollnõudeid korrektselt, kuid tema käitumine näitab vastupidist. K. Paimre ei hinda võimalust kanda karistust vabaduses ja tuleb saata vanglasse.
34. 03.01.2023 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule täiendavad dokumendid, mille kohaselt ei ilmunud K. Paimre ka 13.12.2022 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis K. Paimre, et tema telefoni ja interneti teenusepakkuja vahetus, Elisa lõpetas kõik K. Paimrega seotud teenused ja Tele2 viivitas teenuste kättesaadavusega. Kuna K. Paimre ei pääsenud internetile ligi ja tal polnud võimalik helistada, polnud tal võimalik kriminaalhooldusametnikku sellest teavitada. Kriminaalhooldusametnik toob aga välja, et ta teatas K. Paimrele kriminaalhooldusosakonda ilmumise aja 07.12.2022 telefonitsi ja saatis ka e-posti teel meeldetuletuse, mille K. Paimre sai samal kuupäeval kätte. Seega K. Paimre teadis, et ta peab 13.12.2022 kriminaalhooldusosakonda ilmuma.
35. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata K. Paimrele mõistetud vangistuse täitmisele. Ametnik ei osanud öelda, kas K. Paimre esitas tõendi 19.09.2022 kehavigastuste kohta või mitte.
36. K. Paimre kinnitas kohtuistungil, et kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märgitu on õige, ja selgitas, et ta esitas 19.09.2022 kehavigastuste kohta ametnikule tõendi. K. Paimre pole korduvalt kriminaalhooldusosakonda ilmunud, sest viibib esimest korda kriminaalhooldusel, pole sellega harjunud ja alati enne kriminaalhooldusosakonda ilmumist oli mingi konflikt oma lähedastega. Kehalise vägivalla tunnusmärgid on fikseeritud. Nüüd on K. Paimre ajapikku kriminaalhooldusest aru saanud ja püüab nõudeid täita. K. Paimre on vaimselt ebastabiilne, kuid püüab oma elu korda saada ning käib võlanõustaja ja psühholoogi 3 juures, kes abistab teda ka seoses alkoholiga. Kuna K. Paimre on päris palju alkoholi kuritarvitanud, vajab ta abi. See on ka üks põhjus, miks ta viibib haiglaravil ja tarvitab igapäevaselt ravimeid. K. Paimre tarvitas
37. a aprillis koos elukaaslasega ja
38. a juulis koos tuttavatega alkoholi, sest ta kuritarvitas tol ajal alkoholi, ei võtnud korrapäraselt ravimeid ja tema suhtlusringkond polnud kõige meeldivam. Enam ta nende tuttavatega ei suhtle. K. Paimre palub kohtult veel üht võimalust end tõestada ja näidata, et ta suudab stabiilselt hakkama saada. Üks asi, mis muutis K. Paimre käitumise ebastabiilseks, oli tema elukaaslane. Praegu on elukaaslane vanglas ja K. Paimre ei soovi ka tulevikus temaga koos elada. K. Paimre on saanud oma elu piisavalt järje peale, elab oma üürikorteris, käib regulaarselt arsti juures ja tarvitab alates viimasest haiglaravist korrapäraselt ravimeid. Kui ta saab oma tervise täielikult korda, plaanib ta tööle asuda. K. Paimre viibis viimati haiglaravil 27.10.-05.12.2022, praegu on talle määratud ambulatoorne ravi ning programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames toimub järgmine kohtumine 31.01.
39. K. Paimrel on alkoholiga probleeme, kuid kui ta tarvitab korrapäraselt ravimeid, saab ta edukalt alkoholita hakkama. K. Paimre alkoholiprobleem algas alaealisena, alkoholi tarvitamine oli tema seltskonnas tavaline ja kujunes harjumuseks. Ta püüab aga sellest vabaneda. Eelmine haiglaravi 22.02.-15.03.2022 ei aidanud, sest K. Paimre läks haiglasse koos elukaaslasega ega võtnud ravi tõsiselt. K. Paimre ei tarvitanud pärast eelmist haiglaravi ravimeid, sest hakkas alkoholi tarvitama. Pärast viimast haiglaravi on ta tarvitanud alkoholi vähe. K. Paimre ei ilmunud 13.12.2022 kriminaalhooldusosakonda, sest tema interneti teenusepakkuja vahetus, K. Paimre ei mäletanud, et ta peab sel päeval kohale ilmuma ega saanud aega kuskilt üle kontrollida. Kuna K. Paimrel on ka mäluga suured probleemid, pole tal tihti meeles, millal ta peab kriminaalhooldusosakonda minema, kuid nüüd on tal need ajad magnetiga külmkapi peal kirjas. K. Paimre kahetseb rikkumisi ja on valmis katseaja nõudeid täitma.
40. K. Paimre kaitsja vandeadvokaat Marina Valge möönis, et K. Paimre on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, kuid leidis, et K. Paimre ei pruugi olla süüvõimeline ega võimeline karistust kandma. Siiski ei taotle kaitsja ekspertiisi määramist, sest kohtul on praeguses menetluses võimalik pikendada katseaega või keelduda karistuse täitmisele pööramisest, uskudes, et K. Paimre on teinud järeldusi, jätkab alkoholivastast ravi ja vaimse tervisega tegelemist ning püüab oma elu korda saada. Vangla ei muuda ega aita K. Paimret. Kohtu seisukoht
41. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt RKKK 11.06.
42. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo toimepanemise puhul.
43. Tutvunud erakorralise ettekande, sellele lisatud materjali ja täiendavate dokumentidega ning kuulanud ära K. Paimre selgitused ja kriminaalhooldaja ja kaitsja arvamuse, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on osaliselt põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud karistusregistri väljavõtte kohaselt karistati K. Paimret Politsei- ja Piirivalveameti 4 26.04.
44. a otsusega KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest, mis on toime pandud samal kuupäeval (s.o 26.04.2022). Karistusotsus jõustus 12.05.
45. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis K. Paimre, et ta jõi 26.04.2022 koos elukaaslasega ära 0,5 liitrit viina ja elukaaslane soovis alkoholi tarvitamist jätkata. Kuna elukaaslase ema ei andnud alkoholi jaoks raha, tuli mõte see poest varastada. K. Paimre pani poes viinapudeli endale püksi, kuid see kukkus välja ja K. Paimre jäi vahele. K. Paimre kahetseb oma tegu ja lubab, et see on viimane kord, kui ta läheb poodi vargile. K. Paimre püüab oma elu korda saada ja rohkem mitte süütegusid toime panna. Kohtuistungil jäi K. Paimre varasemate selgituste juurde.
46. K. Paimre süüküsimus KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises on lõplikult lahendatud Politsei- ja Piirivalveameti jõustunud karistusotsusega. Arvestades kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikke selgitusi, pani K. Paimre väärteo toime tahtlikult.
47. 19.09.
48. a kriminaalhooldusosakonda ilmumata jätmise osas kohus aga kriminaalhooldusametnikuga ei nõustu. Kuigi registreerimislehest nähtuvalt ei ilmunud K. Paimre sel päeval registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest, saatis ta järgmisel päeval (s.o 20.09.2022) kriminaalhooldusametnikule e-kirja, et tal on ribid katki ja ta läheb 21.09.2022 arsti vastuvõtule. Samuti märgitakse erakorralises ettekandes, et K. Paimre ei pöördunud arsti poole, kuid kui K. Paimre väitis kohtuistungil, et ta esitas kriminaalhooldusametnikule tõendi kehavigastuse kohta, ei osanud ametnik selle kohta midagi öelda. Arvestades viimati märgitut, pole kohtu arvates tõendatud, et K. Paimre jättis 19.09.2022 mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda ilmumata. Isegi juhul, kui K. Paimre tarvitas koos sõbrannaga alkoholi ja tal tekkisid kehavigastused, sest sõbranna tungis talle kallale, ei välista see mõjuva põhjuse olemasolu. Kehavigastuste tõttu ei pruukinud K. Paimrel olla võimalik kriminaalhooldusosakonda ilmuda.
49. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et K. Paimre katseaeg kestis 1 aasta ja 8 kuud, lõppes 14.01.2023 ning kohus vaatab läbi teist katseaja jooksul esitatud erakorralist ettekannet. Kõigepealt ei ilmunud K. Paimre 25.06.2021 (s.o veidi vähem kui 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mille eest koostas kriminaalhooldusametnik 09.07.2021 esimese kirjaliku hoiatuse. Seejärel ei ilmunud K. Paimre 17.09.2021 (s.o veidi enam kui 2 kuud pärast esimest kirjalikku hoiatust) taas kriminaalhooldusosakonda, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik 24.09.2021 teise kirjaliku hoiatuse. K. Paimre ei ilmunud ka 20.09.
50. a kohtumisele, kuid kriminaalhooldusametnik ei käsitlenud seda rikkumisena, vaid piirdus põhjaliku vestlusega. K. Paimre lubas oma käitumist muuta. Kui K. Paimre ei allunud
51. ja 28.10.2021 (s.o ca 2 nädalat pärast kriminaalhooldusametniku teist kirjalikku hoiatust) 2 korda kriminaalhooldusametniku kontrollile, pikendati Tartu Maakohtu 05.01.
52. a määrusega K. Paimre katseaega 2 kuu võrra. Määrus jõustus 21.01.
53. Pärast eelmise kohtumääruse jõustumist viibis K. Paimre 22.02.-15.03.2022 (s.o 3 nädalat) Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas statsionaarsel ravil, kus ta sai muu hulgas alkoholivastast ravi. Haiglast suunati K. Paimre programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning vaimse tervise õe vastuvõtule. Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et K. Paimre pani 26.04.2022 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast haiglaravi lõppu) alkoholijoobes olles toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo.
54. Kokkuvõtlikult on K. Paimre rikkunud korduvalt erinevaid katseaja nõudeid ̶ jättis 2 korda kriminaalhooldusosakonda ilmumata, ei allunud 2 korda kriminaalhooldusametniku kontrollile ja pani alkoholijoobes olles toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti nähtub Politsei- ja Piirivalveameti 14.09.
55. a vastusest, et 26.07.2022 (s.o 3 kuud pärast väärteo 5 toimepanemist) alustati K. Paimre suhtes kriminaalmenetlus KarS § 120 lg 1 tunnustel. Erakorralise ettekande kohaselt oli K. Paimre ka 26.07.
56. a konflikti ajal alkoholijoobes ning K. Paimre selgitas kohtuistungil ka ise, et ta tarvitas
57. a aprillis koos elukaaslasega ja
58. a juulis koos tuttavatega alkoholi, sest ta kuritarvitas tol ajal alkoholi, ei võtnud korrapäraselt ravimeid ja tema suhtlusringkond polnud kõige meeldivam. Haiglaravi ei aidanud, sest K. Paimre ei võtnud seda tõsiselt ja hakkas pärast haiglaravi uuesti alkoholi tarvitama. Kohus toob välja, et eelnevast tulenevalt ei teinud K. Paimre järeldusi kriminaalhooldusametniku korduvatest kirjalikest hoiatustest, maakohtu eelmisest määrusest, statsionaarsest haiglaravist ega väärteokaristusest. K. Paimre jätkas hoolimata kõigest katseajal alkoholi kuritarvitamist ja suhtlemist teiste alkoholi liigtarvitajatega. See tõi kaasa väärteo toimepanemise ja uue kriminaalmenetluse alustamise. Kuna K. Paimre jätkas
59. a juulis alkoholi kuritarvitamist ka pärast seda, kui tema elukaaslane viibis juba vanglas, ei mõjutanud K. Paimret alkoholi tarvitama üksnes tema elukaaslane.
60. Kohtu hinnangul ei tingi ülal toodu siiski K. Paimrele mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Nimelt esitas kaitsja kohtule xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx kohaselt viibis K. Paimre pärast erakorralise ettekande esitamist 27.10.-05.12.2022 (s.o veidi enam kui 5 nädalat) taas psühhiaatriaosakonnas statsionaarsel ravil. Ravi jätkub ambulatoorselt programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Lisaks tunnistas K. Paimre kohtuistungil oma alkoholiprobleemi, leidis, et ta vajab abi ja nõustamist, ning ütles, et ta on nüüdseks kriminaalhoolduse nõuetest aru saanud ning on hakanud nii katseaja nõudeid kui ka alkoholiravi tõsiselt võtma. K. Paimre tarvitab pärast viimast haiglaravi regulaarselt talle väljakirjutatud ravimeid, käib psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõttudel, osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“, saab võlanõustamist ning on palunud ka Töötukassa kaudu seoses alkoholiga psühholoogilist abi. Tal on oma üürikorter, ta ei plaani vanglas viibiva endise elukaaslasega koos elada ega suhtle enam tuttavatega, kellega koos ta tarvitas alkoholi. Kohus märgib, et kuigi
61. a kevade alguses haiglaravi ebaõnnestus, on K. Paimre asunud uuesti aktiivselt alkoholiprobleemiga tegelema. Kuna K. Paimre tarvitab erinevalt eelmisest haiglaravist korrapäraselt ravimeid, käib regulaarselt erinevatel nõustamistel ja otsib omal algatusel lisatuge (nt Töötukassa kaudu), kinnitab K. Paimre käitumine tema väidet, et ta suhtub nüüd oma alkoholiprobleemi tõsisemalt. K. Paimre pingutab äratuntavalt katseaja nõuete täitmise nimel.
62. Viimati nimetatud seisukohta ei kummuta ka asjaolu, et K. Paimre ei ilmunud pärast viimast haiglaravi 13.12.2022 taas kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ega teatanud mitteilmumisest. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikus selgituses märkis K. Paimre, et tema telefoni ja interneti teenusepakkuja vahetus, Elisa lõpetas kõik K. Paimrega seotud teenused ja Tele2 viivitas teenuste kättesaadavusega. Kuna K. Paimre ei saanud ligi internetile ja tal polnud võimalik helistada, polnud tal võimalik kriminaalhooldusametnikku sellest teavitada. Kuigi erakorralises ettekandes tuuakse välja, et kriminaalhooldusametnik teatas K. Paimrele kriminaalhooldusosakonda ilmumise aja 07.12.2022 telefonitsi ja saatis e-posti teel meeldetuletuse, selgitas K. Paimre istungil, et tal on psüühikahäire tõttu mäluga suured probleemid ja tal pole tihti meeles. K. Paimre ei näinud teenusepakkuja vahetusega seotud tõrkeid ette ja kuna ta ei saanud tõrgete tõttu kuskile ligi, et aega kontrollida, jäi kohtumine ära. Nüüd on K. Paimrel need ajad magnetiga külmkapi peal kirjas.
63. Kohus märgib, et erakorralisest ettekandest nähtuvalt on K. Paimrel diagnoositud psüühikahäire ja tal on tuvastatud raske puue. Lisaks selgitas K. Paimre kohtuistungil veenvalt, et ta on psüühikahäire tõttu nõrganärviline, tal on mäluga suured probleemid ja ta ei saa inimestega suhtlemisega võib-olla nii hakkama nagu teised. Kuigi erinevalt kaitsjast ei anna kohtu hinnangul ükski K. Paimre vahetul ärakuulamisel ilmnenud asjaolu alust arvata, et 6 K. Paimre pole süüdiv või pole võimeline talle mõistetud karisust kandma, möönab kohus, et psüühikahäire tõttu võib K. Paimrel olla tavapärasest keerulisem kriminaalhoolduse nõudeid täpselt järgida ning ta võib vajada rohkem aega ja lisaselgitusi, et kriminaalhooldusega harjuda ja sellest aru saada. Eelneva tõttu ei anna ka 13.12.
64. a kriminaalhooldusosakonda mitteilmumine alust arvata, et K. Paimre pole motoveeritud kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema.
65. Kriminaalhoolduse eesmärk on toetada süüdimõistetu toimetulekut vabaduses ning pidades silmas K. Paimre pingutusi ja äratuntavat motivatsiooni, pole K. Paimrele mõistetud vangistuse täitmisele pööramine veel põhjendatud. Arvestades samas K. Paimre alkoholiprobleemi ulatust ja katseajal alkoholijoobes olles väärteo toimepanemist, pole senine kriminaalhooldus oma eesmärki täitnud ja K. Paimre puhul püsib endiselt risk uute süütegude toimepanemiseks. Lähtudes eelnevast, pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel K. Paimrele Tartu Maakohtu 14.05.
66. a otsusega määratud ja Tartu Maakohtu 05.01.
67. a määrusega pikendatud katseaega täiendavalt 10 kuu võrra, s.o kuni 14.11.
68. K. Paimre vajab täiendavat tuge ja järelevalvet ning katseaja pikendamine võimaldab veenduda, et K. Paimre on viimase haiglaravi mõjul tõepoolest loobunud alkoholi kuritarvitamisest, jätkab oma alkoholiprobleemiga tegelemist ning hoidub edaspidi teiste alkoholi liigtarvitajatega suhtlemisest ja uute süütegude toimepanemisest. KarS § 74 lg 4 kohaselt võib kohus pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra ja uus katseaja lõpp jääb selle tähtaja piiridesse.
69. KrMS § 432 lg 2 kohaselt lahendatakse süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused süüdimõistetu osavõtul. Süüdimõistetu taotlusel kutsutakse täitmiskohtuniku juurde kaitsja ja kuulatakse ära tema arvamus. K. Paimre taotles kaitsja osavõttu praeguse asja arutamisest, Tartu Maakohtu 06.01.
70. a määrusega anti K. Paimrele riigi õigusabi ja kaitsja M. Valge esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kogusummas 219 eurot (sh käibemaks), mille kohus rahuldas pealdisega täielikult.
71. Kohtu hinnangul tuleb kaitsjatasu KrMS § 180 lg 11 alusel jätta riigi kanda. Kuigi K. Paimre põhjustas oma kohustuste rikkumisega erakorralise ettekande esitamise ja soovis menetlusse kaitsja kaasamist, jättis kohus rahuldamata erakorralise ettekade taotluse K. Paimrele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Olukorras, kus kohus nõustub süüdimõistetu ja tema kaitsjaga, pole õigustatud kaitsjatasu väljamõistmine süüdimõistetult. (allkirjastatud digitaalselt) 7