Obsah (9)

§ 76§ 78§ 75§ 179§ 1781§ 121§ 141§ 64§ 65

Kriminaalasi nr 1-17-6104 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2023. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6104 Kohtunik Marek Vahing Kohtuistungi sekretär

§ 76lg 5 alusel määrata Erik Martinsonile katseaeg kestusega 6 (kuus) kuud.

3.

§ 78p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

4. Allutada Erik Martinson katseajaks

§ 75

sätestatud käitumiskontrollile ja kohustada Erik Martinsoni täitma käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Erik Martinsonile käitumiskontrolli perioodiks kohustus mitte tarvitada alkoholi.

1. Määrus Erik Martinsoni suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
2. Vabastada Erik Martinson karistuse kandmiselt pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.
3. Välja mõista Erik Martinsonilt riigituludesse riigi õigusabi tasu 81 (kaheksakümmend üks) eurot 60 senti.
4. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 81 eurot ja 60 senti tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
5. Selgitusse tuleb märkida „1-17-6104, menetluskulu, Erik Martinson“.
6. Menetluskulu tähtajaks tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Määrus kätte toimetada süüdimõistetule, kaitsjale, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu 18.10.
9. a otsusega tunnistati Erik Martinson süüdi

§ 179

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 6 kuud.

§ 1781lg 11 järgi karistati isikut 1 aasta pikkuse vangistusega.

Samuti tunnistati isik süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta.

Lisaks mõisteti isik süüdi

§ 141

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aasta pikkune vangistus.

§ 64lg 1 järgi mõisteti isikule liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati isikule mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.02.2017.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 aasta 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti vangistus 6 aastat 5 kuud 28 päeva ja rahaline karistus 288 eurot, mis kuulus täitmisele iseseisvalt.

1. 05.12.
2. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid Erik Martinsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.
3. Prokurör esitas seisukoha Erik Martinsoni ennetähtaegse vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör tõi negatiivsete asjaoludena välja süüdimõistetu isikuomadused ja kuriteo sooritamise asjaolud ning asus seisukohale, Erik Martinsoni ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. 2
4. Süüdimõistetu selgitas kohtuistungil, et on vanglas olles läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, millest on talle palju abi olnud ja ta on teinud omad järeldused. Ta on toime pandud kuritegu tunnistanud, kuid lisas, et temale esitatud süüdistuses oli ka selliseid asjaolusid, millega ta ei ole siiani nõus. Erik Martinson tunnistab, et on käitunud varem impulsiivselt, kuid praeguseks on ta enda hoiakud ümber hinnanud ja leiab, et on elanud siiani valesti. Ta leiab, et on teinud oma elus suuri muutuseid. Juba teist aastat viibib ta avavanglas ja tal on vabaduses olemas hea töökoht ettevõttes xxxxxxxxxxxxx. Vanglast vabanedes on tal võimalik samas ettevõttes töötamist jätkata. Ta on läbinud edukalt Töötukassas tõstukijuhi kursuse. Vabaduses on tal pere, kellega omavahelised suhted on head. Kinnipeetav tunnistab, et tal on mitmeid rahalisi võlgnevusi, kuid ta soovib need lähitulevikus ära tasuda. Erik Martinsoni hinnangul tal hetkel alkoholiga probleeme ei ole, kui selline probleem peaks aga tekkima otsib ta selles osas kindlasti abi. Ta näeb, kui palju probleeme alkohol on tekitanud ja tema enda elu rikkuda ei soovi. Süüdimõistetu on nõus võtma endale vabanemise korral lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ja on nõus tegema kõike, mida kriminaalhooldusametnik ette näeb.
5. Kaitsja leiab, et Erik Martinson väärib tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta on on võrreldes eelmise taotluse läbivaatamise ajaga tunduvalt arenenud. Võttes arvesse, et tema tähtaegne vabanemine on selle aasta augustis, siis ennetähtaegse vabanemise korral saab kohus allutada teda käitumiskontrollile ja panna kohustused, mis pani ette kriminaalhooldaja. Kinnipeetaval on varasemalt olnud probleeme alkoholiga, kuid olles viibinud kaks aastat avavanglas, selles osas rikkumisi esinenud ei ole. See näitab omakorda, et ta saab hakkama talle pandavate lisakohustustega. Vanglas viibitud aja jooksul on ta käinud tööl, läbinud tõstukijuhi kursuse ning toetanud materiaalselt ka peret. Ka lähedaste toetus ja pere olemasolu on kindlasti oluline argument, mis aitab vältida uute kuritegude toimepanemist. Kaitsja leiab, et Erik Martinson on motiveeritud elama edaspidi õiguskuulekalt ja palub kohtul ta tingimisi ennetähtaega vabastada, allutades Erik Martinsoni käitumiskontrollile ja määrates lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi. KOHTU SEISUKOHT 6.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Erik Martinson temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Erik Martinson on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta neljandat korda. Varasemalt on ta toime pannud vargusi, joobes juhtimise, vägistamise, kehalise väärkohtlemise, ähvardamise ja omastamise. Hetkel kannab ta karistust vägistamise, lapseealise seksuaalse ahvatlemise ja kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriteks kuritegude toimepanemise puhul võib pidada puudulikku probleemide lahendamise oskust, impulsiivsust, armukadedust, seksuaalset motiivi, alkoholi liigtarvitamist ja varasemalt ka majanduslikku kasu saamist.
2. Erik Martinsoni käitumist vangistuses võib pidada pigem rahuldavaks. Vangla esitatud iseloomustusest on näha, et süüdimõistetule on määratud mitmeid erinevaid sotsiaalprogramme. Läbiviijate sõnul on kinnipeetav kõikides programmides alati kohal viibinud ja enamjaolt hästi 3 kaasa töötanud. Oma mõtlemiselt on Erik Martinson olnud pigem jäik ja enda arvamuse muutmine on olnud raske, kuid tulevikku suhtumine on positiivne ning kinnipeetav mõistab oma probleemseid kohti. Kinnipeetava enda hinnangul on talle programmidest palju abi olnud ja need on pannud teda elu üle järele mõtlema. Positiivsena saab veel välja tuua väljaspool vanglat järelevalveta töötamise. Kinnipeetav on järjepidevalt kaks viimast aastat töötanud ettevõttesxxxxxxxxxxxxxxxja töö tegemisega süüdimõistetul probleeme esinenud ei ole. Vanglast vabanemise korral on Erik Martinsonil võimalik jätkata töötamist samas ettevõttes ning selle kohta on olemas ka 04.10.2022 garantiikiri ettevõtte personalijuhilt. Süüdimõistetu on vangistuses viibitud aja jooksul omandanud uusi oskuseid, läbides Töötukassa toel tõstukijuhi koolituse. On igati positiivne, et Erik Martinson on teinud enda elus mitmeid muutuseid ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Igati kiiduväärne on ka asjaolu, et kinnipeetav on järjepidevalt käinud tööl ühes ettevõttes, kust temale antud tagasiside on igati positiivne. Töökoha olemasolu vanglast vabanemise korral lihtsustab kindlasti süüdimõistetu edasist hakkamasaamist vabaduses ja aitab ka kuritegude toimepanemisest eemale hoida.
3. Positiivseteks saab pidada ka Erik Martinsoni vabanemisjärgseid elutingimusi. Vanglast ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Tegemist on üürikorteriga, kus elavad süüdimõistetu lapsed ja elukaaslane. Vangla iseloomustusest nähtub, et eelnimetatud korter kuulub kinnistusraamatu andmetelxxxxxxxxxxxxxxxxe, kes on tänaseks surnud. Kinnipeetava elukaaslase sõnul on neil olemas notariaalne üürileping ning teadaolev pärija, kelleks on tema sõbranna, on kinnitanud, et jätkab üürilepingut. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on eelduseks kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Erik Martinsoni vanemad surnud, kuid toetavate lähedase näol on tal vabaduses elukaaslane ja lapsed. Pere omavahelised suhted on head ja toetavad. Kindla elukoha olemasolu ja lähedaste toetus soodustavad kindlasti Erik Martinsoni õiguskuulekat hakkamasaamist vabaduses.
4. Kinnipeetava puhul ei saa siiski tähelepanuta jätta toimepandud kuriteo raskust. Erik Martinson kannab karistust väga raskete kuritegude eest, kus mõlemad kannatanud olid alaealised. Negatiivne on ka asjaolu, et kinnipeetaval on vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Tegemist ei ole küll raske rikkumisega, kuid see näitab Erik Martinsoni suhtumist vanglas kehtivasse korda ja reeglitesse. Vaadates juba üksnes süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo asjaolusid oleks justkui ilmne, et isiku ennetähtaegset vabastamist ei ole võimalik toetada. Samas tuleb arvestada asjaolu, et kuriteo raskusele antakse mõistetava karistusega hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel ning käesoleva menetluse raames ei ole õigustatud osutada veel kord sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaal, et õiguskord taunib antud käitumist rangeimal võimalikul viisil (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas 1-09-14104, p 20).
5. Arvestades asjaolu, et Erik Martinson on praeguseks ajaks ära kandnud enamuse mõistetud karistusest, käitunud enamjaolt korrektselt karistuse kandmise ajal, läbinud erinevaid rehabiliteerivaid tegevusi ning võttes arvesse tema vabanemisjärgseid elutingimusi ja lähedaste toetust, on küsitav, kas vangistuse edasi kandmine muudaks tema käitumist ja suhtumist veel oluliselt. Pigem võiks olla tulemuslikum karistuse edasi kandmine vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all, alludes kontrollnõuetele ja täites lisakohustusi. Samuti saab pakkuda talle läbi kriminaalhoolduse tuge ja abi igapäevaeluga toimetulemisel ning oma käitumise kohandamisel ühiskonnas kehtivate normidega. Tingimisi ennetähtaega vanglast vabastamine ei tähenda kindlasti seda, et Erik Martinson vabastatakse karistuse kandmisest, vaid tal on võimalus enda ülejäänud karistust kanda vabaduses. Praegusel ajahetkel süüdimõistetu vangistusest vabastamine võimaldab kohtul määrata ka tema üle järelevalve teostamist, samas kui see võimalus puudub karistusaja täieliku ärakandmise järel. 4
6. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et Erik Martinsoni tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsed elutingimused annavad alust arvata, Erik Martinsonist tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid on sellised, et neid saab tulemuslikult maandada käitumiskontrolli ja lisakohustustega.
7. Erik Martinsonile tuleb

§ 76

lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega kuus kuud, mille algust tuleb

§ 78p 2 kohaselt arvestada käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Samaks perioodiks tuleb Erik Martinson allutada ka käitumiskontrollile. 15. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste riski, tuleb Erik Martinsonile lisaks

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks

§ 75lg 2 p 2 alusel täiendav kohustus.

16. Erik Martinsonile tuleb

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi.

See on oluline ennetamaks alkoholi mõjul kuritegude toimepanemist tulevikus.

1. Erik Martinsoni tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 10.01.
2. a kohtuistungist osa vandeadvokaat Anu Pärtel. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu väljamaksmist summas 81 eurot ja 60 senti. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendanud.
3. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Erik Martinsonilt riigituludesse sisse nõuda riigi õigusabi kulu vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Marek Vahing 5