4-22-3489/22

4-22-3489 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-3489 Kohtunik Inna Ombler Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri 2022 määrus, millega asendati Mihhail Skulskile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
3. juuli 2016 otsusega nr 2316,16,006708 määratud osaliselt tasumata rahatrahv 116,11 euro ulatuses kahepäevase arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mihhail Skulski, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. novembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur (edaspidi PPA) esitas 05.10.2022 Harju Maakohtule taotluse asenduskaristuse kohaldamiseks Mihhail Skulski suhtes. Taotluse kohaselt määrati PPA 19.07.2016 otsusega nr 2316,16,006708 M. Skulskile rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot. Otsus jõustus 04.08.
6. Kohtutäitur Risto Sepp alustas 15.09.2016 väärteoasjas täitemenetlust, kuna M. Skulski ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult. Rahatrahvist oli PPA taotluse esitamise hetkeks tasutud 43,89 eurot. 18.04.2017 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
7. Harju Maakohtu 03.11.2022 istungil avaldas M. Skulski, et ta ei ole esitatud taotlusega nõus, kuid on nõus aresti kandmise asemel tegema üldkasulikku tööd. M. Skulski selgitas, et ta on töötu ning talle on määratud invaliidsus. Vanglast pidi ta enda sõnul vabanema 11.01.
8. M. Skulski kinnitas, et võlgnevusi on tal veel, kuid ta ei teadvat, mis summades. 1/3 4-22-3489 Maakohtu määrus
9. Harju Maakohus rahuldas 03.11.2022 määrusega PPA taotluse ja asendas KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel M. Skulskile PPA 19.07.2016 otsusega nr 2316,16,006708 määratud osaliselt tasumata rahatrahvi 116,11 euro ulatuses (29 trahviühikut) kahepäevase arestiga.
10. Kohus osundas, et KarS § 82 lg-st 4 tulenevalt aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Otsus jõustus 07.04.2017 ning täitemenetlust alustati 12.07.2017, st 12.07.2021 oleks pidanud täitmisele pööratud rahatrahvi nõue aeguma. Samas nähtub KarS § 84 lg 4 teisest lausest, et täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Määruse tegemise hetkel nähtus kohtule esitatud materjalidest, et M. Skulski on viibinud kinnipidamisasutuses ajavahemikel 12.07.2018 kuni 12.06.2019 (11 kuud), 15.11.2020 kuni 09.05.2021 (viis kuud ja 24 päeva) ning 15.12.2021 kuni maakohtu määruse tegemise hetkeni ((M. Skulski pidanuks vabanema 11.01.2023) 11 kuud 16 päeva), st kokku enam kui kaks aastat. Seega leidis maakohus, et esinevad nõude täitmise aegumise peatamise asjaolud, st nõue ei olnud asja arutamise hetkel veel aegunud ja peaks aeguma alles
11. a.
12. Kohtu hinnangul esinesid alused asenduskaristuse kohaldamiseks, kuna M. Skulski on talle
13. a määratud 160 euro suurusest trahvist ära maksnud kõigest 43,89 eurot, tasumata on jätkuvalt 116,11 eurot. Sellega on süüdlane näidanud üles ükskõikset suhtumist ja vastutustundetust talle määratud karistuse täitmisesse. Kuivõrd isikule koostati rikkumise alusel protokoll, pidi isik teadma, et mingil hetkel saadetakse talle koju kas otsus trahvi määramise kohta või teade, et kohtuväline menetleja taotleb kohtult aresti määramist. Kohtule edastatud materjalidest ei nähtu, et isik poleks otsust kätte saanud, seepärast eeldas kohus, et isik sai otsuse kätte ning oli teadlik trahvi maksmise kohtusest. Ometi M. Skulski talle määratud rahatrahvi ei tasunud. M. Skulski on tunnistanud, et tal on veel hulgaliselt võlgnevusi, kuid ta ei tea ka ise, mis summades. Kuna võlgnikul rahalised vahendid puuduvad; tal puudub vara, millele sissenõuet pöörata; ta jättis rahatrahvi osaliselt tasumata ning samuti on tal märkimisväärses summas teisi võlgnevusi, oli maakohtu hinnangul põhjendatud kohaldada väärteoasja otsuse täitmise tagamiseks süüdlase suhtes asenduskaristusena aresti. Kohus leidis, et M. Skulski suhtes ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga, kuna M. Skulski karistus pöörati Viru Maakohtu 22.12.2021 määrusega täitmisele just sellepärast, et ta ei täitnud talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid. Lisaks pani M. Skulski Viru Maakohtu 26.01.2022 otsuse kohaselt uued kuriteod toime katseajal. Nimetatut arvestades, asendas kohus KarS § 72 lg-te 1 ja 2 alusel PPA otsusega M. Skulskile määratud rahatrahvi, osaliselt tasumata 116,11 euro ulatuses, arestiga (29 trahviühikut). Kuna KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab 10-le trahviühikule üks päev aresti, määras maakohus M. Skulskile asenduskaristuseks kaks päeva aresti. Määruskaebus
14. Harju Maakohtu 03.11.2022 määruse peale esitas määruskaebuse M. Skulski, kes palub asendada kaks ööpäeva aresti üldkasuliku tööga, märkides, et ta ei nõustu maakohtu otsustusega.
15. Tallinna Ringkonnakohus võttis 05.01.2023 määrusega M. Skulski määruskaebuse menetlusse ja andis kohtumenetluse pooltele tähtaja kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks kuni 16.01.
17. PPA esitas 13.01.2023 omapoolse kirjaliku seisukoha, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata. PPA leiab, et Harju Maakohus on karistuse arestiga asendamisel järginud KarS-s sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtupraktikast, võttes arvesse määruskaebuse esitaja senist 2/3 4-22-3489 käitumist, huvi puudumist ja ükskõikset suhtumist rohkem kui kuus aastat tagasi määratud rahatrahvi vabatahtlikku tasumisse. M. Skulski varasem käitumine (kohtuotsusega temale pandud kontrollnõuete mittetäitmine) seab kahtluse alla tema soovi ja suutlikkuse teha üldkasuliku töö tunde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 03.11.2022 määrus on seaduslik ja põhjendatud.
19. M. Skulski on küll esitanud määruskaebuse, kust nähtub, et ta ei ole maakohtu lahendiga rahul ja soovib selle tühistamist, asendades temale määratud aresti üldkasuliku tööga, kuid muid argumente M. Skulski enda määruskaebuses välja ei too. Vastavalt põhiseaduse §-le 146 peab kohus lähtuma õigusemõistmisel põhiseadusest ja seadustest. VTMS § 194 lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel apellatsioonimenetluse sätteid, arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse peatükis toodud erinevusi. VTMS § 148 näeb ette, et ringkonnakohus tühistab maakohtus tehtud otsuse järgmistel alustel: menetluse ühekülgsuse või puudulikkuse tõttu, materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu vastavalt VTMS §-le 149, väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu vastavalt VTMS §-le 150, karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavuse tõttu väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. Järelikult näeb seadus ette konkreetsed alused, mil kõrgema astme kohtul on õigus maakohtu lahend tühistada. Nagu ringkonnakohus eelnevalt juba märkis, ei ole M. Skulski oma määruskaebuses välja toonud ühtegi põhjendust, mida on maakohus tema arvates valesti teinud ning mis tingiks vaidlustatud määruse tühistamise. Vastavaid aluseid ei ole tuvastanud ka ringkonnakohus. PPA on samuti seisukohal, et Harju Maakohus on karistuse arestiga asendamisel järginud KarS-s sätestatud nõudeid ning lähtunud kohtupraktikast. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et üksnes asjaolu, et menetlusalune isik ei ole nõus maakohtu seisukohtadega, ei tähenda, et oleks võimalik tühistada põhjendatud ja seaduslikku maakohtu määrust.
20. Juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 03.11.2022 määruse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3/3