) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus Otsustas: Süüdi tunnistada Taavi Ott KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Taavi Oti eelvangistuses 17.09.2022 viibitud 1 (üks) päev ning ära kandmisele kuulub karistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et ärakandmisele kuuluvat karistust 5 kuud 29 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Taavi Ott ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulud:
lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Taavi Otilt menetluskuluna riigituludesse: • sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot; • määratud kaitsja tasu 114 (ükssada neliteist) eurot.
lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Taavi Otil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1095 (üks tuhat üheksakümmend viis) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist, s.o hiljemalt 29.02.2024 ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (AS SEB Pank, SWIFT: EEUHEE2X) või EE522200221013264447 (AS Swedbank, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (AS Luminor Bank, SWIFT: RIKOEE22) või EE957700771001523585 (AS LHV Pank, SWIFT: LHVBEE22), märkides viitenumbriks 99923700002917 ning selgituse “Taavi Ott, otsus nr 1-22-7604, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 3 p 1 alusel CD-R plaat Häirekeskuse XXX kõnesalvestistega (pakend HK1) jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Taavi Otti süüdistatakse selles, et tema XXX kell 00.57 rikkus tahtlikult avalikku korda lõhkeseadeldisega ähvardades, mis seisnes selles, et olles alkoholijoobes ja viibides XXX, helistas oma mobiiltelefonilt XXX, milles oli SIM-kaart numbrile XXX Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 ja teatas, et XXX juures on pomm. Sündmuskohta kontrollisid politseiametnikud, kes lõhkeseadeldist ega midagi muud kahtlast ei leidnud. Taavi Ott näitas oma eelkirjeldatud tegevusega üleolevat suhtumist avalikku korda ja ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Eeltooduga rikkus Taavi Ott korrakaitseseaduse §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt või teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Sellega pani Taavi Ott toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud lõhkeseadeldisega ähvardades. Kokkuleppe sisu KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T. Otile karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T. Oti eelvangistuses viibitud aeg 17.09.2022, s.o 1 päev ning lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T. Ott 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 114 eurot ja
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid koheselt tervikuna hüvitada, XXX, kust tuli sel suvel ära, kuna on vaja XXX ja XXX aidata, tema igakuiseks netosissetulekuks on XXX ~XXX eurot, kuid tal on võlgnevusi ~XXX eurot, mida nõutakse sisse täitemenetluses, on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. On ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil prokurör Evelin Merilaine tegi ülevaate käesolevast kriminaalmenetlusest ning T. Oti süüdistusest. Prokurör selgitas ka kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör taotles sõlmitud kokkulepe kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtuistungil süüdistatav T. Ott kinnitas, et kriminaalmenetlus on olnud arusaadav. Kokkuleppemenetluse läbirääkimistel oli tema kaitsja M. Paabumets ning ta sai läbi kaitsja prokurörile oma seisukohta selgitada. Kokkulepe on temale arusaadav, kokkulepe sisaldab ka tema vaba tahet ning kokkuleppe võib kohtuotsusele aluseks võtta. Süüdistatav T. Ott nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude tasumiseks pikemat tähtaega. Kriminaalasjas olevate tõendite, kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava T. Oti poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe, järgides
§-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T. Oti süüdi tunnistamiseks KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas T. Oti kriminaalmenetluse kulud on
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 114 eurot ja
lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära ehk 981 eurot- kuriteo sooritamise ajal. Kuivõrd menetluskulude hüvitamise osa on kokkuleppes käsitlemist leidnud ning menetluspooled selles osas kokkulepe saavutanud , siis puudub põhjendus praegu sundraha osas kohtul sissenõuet T.Oti osas muuta.
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. T. Ott on taotlenud menetluses väljamõistetud menetluskulude tasumise võimalust 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes arvesse T. Oti varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. Selliselt on menetluspooled ka kokku leppinud ning see on fikseeritud kokkuleppes.
Otilt sundraha 981 eurot ja määratud kaitsja tasu 114 eurot ning anda T. Otile võimalus tasuda menetluskulud kokku 1095 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaaltoimiku juurde võetud asitõendiga tuleb toimida kokkuleppes märgitud viisil. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.