KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.jaanuar 2023. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-5217 Kohtunik Julia Katškovskaja, Orvi Koik, Janika Kallin Kriminaalasi Den

§ 692

lg 1 tuleb määrata, et Deniss Lvovile mõistetud karistusest kuulub koheselt kandmisele osa karistusest, s.o tähtajaline vangistus 10 kuud ning ülejäänud osa karistusest, s.o tähtajaline vangistus 1 aasta 2 kuud tuleb asendada KarS § 692 lg 4 ja 6 p 1 alusel Deniss Lvovi kirjalikul nõusolekul narkomaanide sõltuvusraviga. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka Deniss Lvovi eelvangistuses viibitud aeg kinnipidamisest alates, s.o 21.05.2022.

§ 692

lg 5 alusel määrata Deniss Lvovile sõltuvusravi pikkuseks 2 aastat 6 kuud, alates raviasutusse paigutamisest. Nimetatud ajal on Deniss Lvov kohustatud järgima raviasutuse poolt kehtestatud sõltuvusravi nõudeid. Deniss Lvov peab pärast koheselt kandmisele kuuluva karistuse, s.o 10-kuulise pikkuse vangistuse ärakandmist viivitamatult pöörduma statsionaarsele ravile SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskusesse.

§ 692lg 8 kohustada Deniss Lvovi järgima ravi ajal Kar

S § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid. Lisaks taotletakse määrata Deniss Lvovile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus, kohustades teda KarS § 75 lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Süüdistataval tuleb kokkuleppe kohaselt hüvitada menetluskulud: kaitsjatasu summas 1076,40 eurot, millel lisanduvad kaitsja kulud kohtumenetluses (612 eurot); sundraha summas 981 eurot ja DNA-ekspertiiside kulud 1596 euro ulatuses. Kokkuleppe järgi tuleb ülejääv osa ekspertiisikuludest, s.o summas 2109 eurot, jätta riigi kanda. Menetluskulud summas 3653,40 eurot määrata KrMS § 180 lg 3 alusel hüvitamisele ositi, s.o kohustusega süüdistatava poolt tasuda need 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppe kohaselt tuleb DNA-ekspertiiside teostamiseks kogutud proovid, kile autovärava raamilt ja jalatsijälje fragmendid hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Deniss Lvovi 21.05.2022 jope ning kaks paari militaarmustriga pükse tuleb tagastada Deniss Lvovile kinnipidamiskohas vanglaasutuse reeglite kohaselt. Deniss Lvovi nuputelefon Nokia 130 Dual SIM, mobiiltelefon Xiaomi Redmi 7 Note ja sularaha 4x5 eurot, 1x10 eurot ja 1x0,20 senti (mis on saadetud Tallinna Vanglasse Deniss Lvovile tagastamiseks), tuleb jätta asjade seaduslikule valdajale Deniss Lvovile, hoiustades neid kinnipidamiskohas tema isiklike asjade hulgas. Harju Maakohtu 8.detsembri 2022 istungil avaldas D.Lvov, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja sõlmis selle vabatahtlikult, jääb selle juurde. Harju Maakohus kinnitas kokkuleppe

1. detsembri 2022 otsusega. APELLATSIOONI SISU: Süüdistatav heidab apellatsioonis maakohtule ette seda, et maakohus ei ole otsustanud vaidlustatud kohtuotsusega temalt äravõetud õhkpüssi tagastamist. Nimelt oli õhkpüss temalt kinnipidamisel ära võetud ja see lubati tagastada otsuse tegemisel. Samuti on apellandi arvates otsus vastuoluline. Maakohus kohustab teda tasuma menetluskulusid 12 kuu jooksul. Samas peab ta pärast 10-kuulsie vangistuse ärakandmist asuma koheselt statsionaarsele sõltuvusvastasele ravile. Seega maakohus teadis, et tal ei saa olla mingit sissetulekut, kuid siiski kohustas teda meentluskulsudi 12 kuu jooksul tasuma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: 2 Ringkonnakohus ei ole tuvastanud otsuses kõrvalekaldeid kokkuleppest. Seega on D.Lvov nõustunud hüvitama menetluskulusid sellise tähtaja jooksul ja sellises korras nagu seda otsustas maakohus. Kokkuleppemenetluse reegleid e Karistusseadustiku 9.peatüki 2.jao sätteid rikutud ei ole. KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on Kristusseadustiku
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Muudel juhtudel ei ole vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitada. Kohtukolleegium ei näe ka sisulist vastuolu menetluskuude hüvitamiseks antud tähtaja ja mõistetud karistuse vahel nagu seda väidab olevat apellant. Menetluskulude ajatamise maksimaalne vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaeg on väljakujunenud praktika kohaselt 12 kuud ja kui selle aja jooksul vabatahtlikult ei hüvitata menetluskulusid, siis nagu kohtuotsuse resolutiivosas märgitud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mingeid vastuolusid sellises otsustuses nagu maakohus tegi ei näinud süüdistatav ei kokkuleppe sõlmimisel ega ka maakohtus kokkuleppega nõustumist kinnitades. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS
4. peatüki
5. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste puudumise tõttu jätta D.Lvovi apellatsioon läbi vaatamata KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel. Mis puudutab aga apellatsioonis tõstatatud õhkrelva tagastamist, siis ka asitõendite osas tehtavas otsustuses on süüdistatav läinud prokuratuuriga kokkuleppele ja tõsi on see, et õhkrelva kohta otsustust see ei sisalda. Seega võiks öelda, et ka siin puudub süüdistataval kaebeõigus. Samas ei ole aga asitõendite osas tehtud otsustus seaduse järgi kokkuleppe sisuks (KrMS § 245). Seega ei ole põhimõtteliselt ka takistusi kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks asitõendite osas. Praegusel juhul on aga apellatsioon selles osas ilmselt põhjendamatu, sest puudub seaduslik alus vaidlustatud kohtuotsusega otsustada süüdistatavalt äravõetud õhkrelva saatust e kas tagastada või mitte tagastada see süüdistatavale. Vaidlust ei ole selles, et D.Lvovi kahtlustati esialgselt ka KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Toimikus on ka relva vaatlusprotokoll 14.06.2022 (I kd, tl 169-176). 30.06.2022 on uurija andnud õhkrelva Borner N3000 üle hoiule PPA Põhja prefektuuri asitõendite lattu (1 kd.lk 177). Käesolevas kriminaalasjas koostatud süüdistusaktist nähtub, et 19.08.2022.a. lõpetati prokuratuuri poolt D.Lvovi kriminaalmenetluse osaliselt KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava teo 12.05.2022.a. toimepanemise kahtlustuses. Seega tuli ka vastavalt KrMS § 206 lg 1 p 3 alusel märkida lõpetamise määrusesse asitõendite või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvate objektidega toimimise viis e antud juhul see, kuidas toimida D.Lvovilt äravõetud õhkrelvaga. Kuna vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod ei olnud seotud selle õhkrelvaga ning õhkrelva ei olnud seetõttu ka märgitud ei süüdistusaktid ega ka kokkuleppes, siis puudus maakohtul seaduslik alus otsustada õhkrelvaga toimimise viisi üle kohtuotsuses. Seega on tegemist apellatsiooniga, millel puudub edulootus ning kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on õhkrelvaga seostud osas ilmselt põhjendamatu, mis tuleb selles osas jätta läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 alusel. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja lg 3 ning § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3