KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2022, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-22-3642 (233022001373) Kohtunik Galina Jasnjuk (kirjalikus men

) § 151-1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lõplikult rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 (nelisada) eurot selle eest, et Oleg Filippov 09.05.2022 kella 12.00 paiku aadressil Mõisa tn. 4, Narva linnas eksponeeris Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sirbi ja vasara kujutisega punase lipu. Samuti 09.05.2022 kella 14.14 paiku aadressil Peetri plats 1, Narva linnas eksponeeris Oleg Filippov põlvede alus Georgi linti värvides (must-oranži triibuline) ning tal oli seljas valge T-särk venekeelse kirjega „праздную 9 мая 1945“ ning eesti keeles „tähistan 9. maid 1945.a“, mis on seotud keelatud sümboli avaliku eksponeerimisega neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Antud väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku enda ütlustega, isiku kinnipidamise protokolliga, tunnistajate K N ja E J ütlustega, videosalvestusega ning asitõendi vaatlusprotokolliga.

§ 151

-1 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, mõisteti nende eest

§ 63

lõike 1 kohaselt karistus

§ 151-1 lg 1 järgi.

Menetlusalune isik on 19.09.2022 esitanud vastulause, mille kohaselt sümbolid, mida ta demonstreeris ei ole kunagi seotud Venemaa-Ukraina sõjaga. „Sirbi ja vasara kujutisega punane lipp“ on võidu lippu koopia, st Idritsa laskurdiviisi Kutuzovi II järgu 150 ordeni ründelipp, mida püstitati

1. mail 1945 Berliini Reichstagi hoone katusele. See pole isagi Nõukogude Liidu lipp. See ei ole riigi sümbol, vaid Hitleri-vastase koalitsiooni võidu sümbol Teises maailmasõjas. T-särgil ega lipul ei olnud vähimatki vihjet Ukrainale. Karistusõiguses on analoogia ja laiendatud tõlgendamine on lubamatu ning kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Isik ei demonstreerinud põlvede alust, vaid võttis selle lihtsalt selleks, et selle peal istuda Bastionil ja kuulata kontserti Ivangorodist. See ese ei ole keelatud. Isik ostis seda tavalises Maximas. Sellel peal olevad triibud pole mustad ja oranžid, vaid kollased ja mustad. See pole lint ega lipp, vaid lihtsalt ese, mille peal istutakse. O. Filippov palub lõpetada väärteoasja nr 233022001373 väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega, leidis, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud. Menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ning väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et isik teadlikult ning tahtlikult eksponeeris keelatud sümboleid. Isiku käitumine ja riietus oli provokatiivne. Alates
2. aasta aprillist on sotsiaalmeedias, ajalehtedes ja internetis pidevalt kajastatud, milline sümboolika on Eesti Vabariigi territooriumil keelatud. Agressiooni toetavate sümbolite hulka kuuluvad Vene Föderatsiooni 2

§ 15lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohtuväline menetleja leidis, et antud juhul tegu on vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades süüteo iseloomu ja süü suurust ning võttes karistust kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist, leidis menetleja, et antud juhul on võimalik rakendada rahatrahvi alla keskmäära. Ka otsustas kohtuväline menetleja

§ 83

lg 6 alusel konfiskeerida väärteomenetluse raames väärteo toimepanemise vahendina punast värvi lipp, põlvede alus ja T-särk keelatud sümboolikaga sirp ja vasar ning otsuse jõustumisel hävitada. Oleg Filippov esitas eelnimetatud otsuse peale 18.10.2022 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetlus ning algatada põhiseadusliku järelevalve menetlust. Kaebaja ei soovi kohtuistungist osa võtta ja on nõus kirjaliku menetlusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et teos puuduvad väärteo tunnused. Sümbolid, mida kaebaja demonstreeris, ei ole kuidagi seotud Venemaa-Ukraina sõjaga. T-särgil ega lipul ei olnud vähimatki vihjet Ukrainale. Kaebaja ei demonstreerinud põlvede alust, vaid võttis selle lihtsalt selleks, et selle peal istuda Bastionil ja kuulata kontserti Ivangorodist. See ese ei ole keelatud. Kaebaja ostis seda tavalises Maximas. Sellel peal olevad triibud pole mustad ja oranžid, vaid kollased ja mustad. See pole lint ega lipp, vaid lihtsalt ese, mille peal istutakse. Seega kaebaja ei demonstreerinud sümbol seotud agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas, väid seda sümboli teotas. Sümboli seotud agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas teotamine aga ei ole karistatav

ga. Otsuse ei ole kavatsuse seletud ega tõendust. Seda enam, sõna „vähemalt“ kasutamine menetleja poolt viitab sellele, et menetleja ise ei ole kindel kuidas seda asi kvalifitseerida. On ilmselge, et Võidupüha pidutsemisel anti-hitleri koalitsiooni poolt natsi Saksamaa üle ei ole mingit sidet toetamisega Venemaa agressioonile Ukrainas. Seega kaebajal puudus tahtlus Venemaa agressiooni Ukrainas toetada või õigustada, ning järelikult puudub ka kaebaja süü, isegi kui tema poolt demonstreeritud sümbolid formaalselt sattusid keelatud sümbolite alla

§ 151-1.

Kaebaja on ka seisukohal, et

§ 151-1 on Põhiseadustikuga vastuolus, nimelt PS § 13 lg 2 vastuolus.

02.11.2022 saatis kohus kohtuvälisele menetlejale kaebuse ärakirja ning seoses kaebaja palvega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, palus kohus VTMS § 120 alusel esitada arvamuse asja lahendamisest kirjalikus menetluses ning seisukoha kaebuse kohta. 16.11.2022 esitas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuur kohtule oma seisukoha väärteoasjas. Vastuseks kohtu päringule andis politsei teada, et kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud Oleg Filippovi kaebusega, on seisukohal, et O. Filippovi kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja leidis, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku süü on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Muuhulgas 09.05.2022 ajavahemikul 12:40- 13:05 andis menetlusalune isik ülekuulamise käigus järgmised ütlused: „Kui politseitöötajad tulid minu juurde, oli mul käes neli nelki ning lahti harutatud lipp, lipp on võidulipu koopia, kus on sirbi ja vasara sümboolika ning on ka kirje“. Samas 09.05.2022 ajavahemikul 14:45- 14:55 andis menetlusalune isik ülekuulamise käigus järgmised ütlused: „Selgitan, et täna 09.05.2022, täpset kellaaega ei mäleta, viibisin Peetri väljakul, mul olid käes lilled (kuus punast nelki), pehme matt (põlvede jaoks, suurus 35x30x3 cm) musta-oranži värvi triibuline (pakendatud), samuti oli mul seljas valget värvi T-särk kahe kirjega eest ja tagant. Ees on kirjutatud „Праздную 9 мая 1945 года“ („Tähistan 9. maid 1945.a“), taga on kirje „Tähistan. 9. MAID 1945.А“. Kohtuvälises menetluses on antud menetlusaluse isiku ütlused kooskõlas ütlustega, mille andisid tunnistajad K N ja E J . Avalikuks kohaks loetakse KorS § 54 alusel kohta, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kastutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle 3

) §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile; kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KrMS § 61 lg 1,2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. 04.10.2022 üldmenetluse otsuse kohaselt eksponeeris Oleg Filippov 09.05.2022 kella 12.00 paiku aadressil Mõisa tn. 4, Narva linnas Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sirbi ja vasara kujutisega punase lipu. Samuti 09.05.2022 kella 14.14 paiku aadressil Peetri plats 1, Narva linnas eksponeeris Oleg Filippov põlvede alust Georgi linti värvides (must-oranži triibuline) ning tal oli seljas valge T-särk venekeelse kirjega „праздную 9 мая 1945“ ning eesti keeles „tähistan 9. maid 1945.a“, mis on seotud keelatud sümboli avaliku eksponeerimisega neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Antud juhul heidetakse kaebuse esitajale ette otsuse kohaselt

§ 151

-1 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 151

-1 lg 1 näeb ette vastutuse agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu seletuskirja kohaselt on selle paragrahvi kehtestamine suuresti ajendatud asjaolust, et Venemaa Föderatsioon on agressiooni toimepanemisel ja selle toetamiseks kasutanud erinevaid sümboleid (ennekõike nt laialdast meediakajastust saanud „Z“ täht), mida on asutud kasutama ka agressioonis mitteosalevate isikute poolt. Agressiooniakti toetamine ja propageerimine normaliseerib raskemaid rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning loob toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. See ohustab rahu ja avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii raskete kuritegude tõttu vahetult kannatanud inimestele kui ka teistele sõjaohtu tajuvatele isikutele (seletuskirja lk 9-11, seletuskirja tekst on kättesaadav Internetis Riigikogu kodulehel aadressil https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d840298-f8d4-450c-b266-8248ae6ee8c1). Arvestades eeltoodud põhjendusi omab eeltoodud karistusseadustiku täiendus kohtu hinnangul legaalset eesmärki ning on vajalik demokraatlikus ühiskonnas. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 lg 1 esimesed kaks lauset sätestavad, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. PS § 12 lg 2 sätestab, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Vaenuliku 5

§ 151-1 lg 1 järgi.

Kohtule annavad aluse asuda sellisele seisukohale tunnistaja K N (lk 28-29) ütlused, mille tegelikkusele vastavuses pole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas teiste kogutud materjalidega. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt oli ta 09.05.2022 patrullteenistuses ekipaaži 4494 koosseisus koos politseiametnik T L . Kella 12.15 paiku märkasid Narva linnas mööda Mõisa tänavat Võidu tänava suunas jalakäijate teel kõndimas tunnistajale võõras meesterahvast, kes hoidis ühes käes nelke ja teises käes punast värvi lippu, millel oli kujutatud sirpi ja vasarat. Samuti oli lipul kirjas mingisugune venekeelne tekst. Lipp lehvis tuules ning lipu kangas on enam kui meeter pikk. Samuti oli isikul seljas valge T-särk, millele oli punaste tähtedega kirjutatud vene keeles „Mina pidutsen 9. maid“. Otsustasid antud isikut kontrollida. Isikuks osutus Oleg Filippov. Politseitöötajad selgitasid Filippovile, et alates 29.04.2022 on selline sümboolika keelatud. O. Filippov hakkas vaidlema, et politseitöötajad said seadusest valesti aru ning nõudis, et nad tsiteeriks seadust. Oma rikkumisega O. Filippov nõus ei olnud. Isik on toimetatud politseijaoskonda. Isikuga vestlemisel kasutasid politseitöötajad vormikaamerat XX. 6

§ 12

lg 3 kohaselt on süüteokooseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus (kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus) või ettevaatamatus.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 3 kohaselt on tegu pannud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemat möönab seda. Kohus on seisukohal, et pani Oleg Filippov talle ette heidetava väärteo toime otsese tahtlusega. O. Filippov oli avalikus kohas 09.05.2022 kell 12.00 ning tema käes oli punase värvi lipp, kus on valgete tähtedega kirjutatud „Idritsa laskurdiviisi Kutuzovi II järgu

1. ordeni ründelipp,
2. laskurkorpus
3. ründearmee
4. Valgevene rinne“ ning on kujutatud sirp, vasar ja täht. Kohus on veendunud, et O. Filippov oli teadlik sellest, et tähe, sirbi ja vasara kujutisega punase lipu eksponeerimine on Eestis keelatud seoses Vene Föderatsiooni agressiooniakti toimepanemisega Ukrainas. Sellest palju räägiti meedias ja kirjutati pressis. Kohtu seisukohal ei ole eluliselt usutav see, et keskealine meesterahvas, kes ei ela eraldatult väikese rahvastikutihedusega kohas, vaid Eesti Vabariigi suuruselt kolmandas linnas, pole teadlik sellest, mis Euroopas hetkel toimub nagu ka sellest, milliste sümbolite avalik eksponeerimine Eesti Vabariigi territooriumil on omandanud teistsuguse tähenduse pärast Vene Föderatsiooni agressiooniakti Ukrainas ning on keelatud. Antud sümboolika tõmbab ligikondsete tähelepanu ja on enamikele eestimaalastele sügavalt häirivaks. Kohtu seisukohal teadis O. Filippov sellest, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Seega täitis Oleg Filippov süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivse koosseisu. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik eksponeeris 09.05.2022 kella 12.00 paiku aadressil Mõisa tn. 4, Narva linnas Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sirbi ja vasara kujutisega punase lipu ning pani oma tegevusega toime karistusseadustiku § 151-1 lg 1 ettenähtud väärteo. Väärteoasja episood, mis leidis aset 09.05.2022 kell 14.14 7

§ 151-1 lg 1 järgi.

Tunnistaja E J ütluste (lk 20) kohaselt oli ta 09.05.2022 teenistuses. Ta viibis Narva linnas, Peetri platsil (Peetri plats 1, Narva). Lõuna paiku said teada isiku kohta, et Peetri platsil liigub meesterahvas valge särgiga, mille peal punase tähtedega oli midagi kirjutatud. Isikul olid käes mingid esemed. Isik oli tuvastatud ja üle antud teise patrullile Narva politseijaoskonda toimetamiseks. Sel ajal töötas paarilisel rinnakaamera. Menetlusaluse isiku O. Filippovi ütluste kohaselt (lk 32-34) viibis ta 09.05.2022 Peetri väljakul. Tal oli käes lilled (kuus punast nelki), pehme matt (põlvede jaoks, suurus 35x30x3 cm) musta-oranži värvi triibuline, samuti oli tal seljas valget värvi T-särk kahe kirjega eest ja tagant. Ees on kirjutatud vene keeles „Tähistan

1. maid 1945.a“, taga on kirje „Tähistan.
2. maid 1945.a“. Kui ta piiripunkti juures ülekäigurada ületas, tuli tema juurde politseinik ja küsis: “Mis T-särk sul on?“. O. Filippov küsis politseinikult, mis T-särgil viga on. Seejärel pidas politseinik mõnda aega aru, samuti tegi politseinik temast eest ja tagant pildid. Lõpuks toimetasid politseinikud teda politseijaoskonda, kus võeti temalt ära see T-särk, mida ta iseseisvalt seljast ära võtta ei saanud. Pidi T-särgi katki rebides seljast ära võtma. Samuti võeti temalt ära käesolev matt, mille oli Narvas Mõisa Maxima kauplusest ostetud. Väärteo toimepanemist tõendab ka videosalvestis (lk 40), millel on 7 faili, millest kuus on JPG-faili ning üks on MP4 video fail. JPG-failidel on O. Filippovilt 09.05.2022 kell 12.00 ja kell 14.14 äravõetud esemete fotod, nende hulgas on lippu foto, T-särgi fotod, põlvede aluse fotod. Need fotod on kajastatud asitõendi vaatlusprotokollis. Videofailist võib näha meesterahvast, kes viibib 09.05.2022 kell 14.04 paiku Peetri platsil Narva linnas, tema seljas on valget värvi T-särk kirjendiga ees on vene keeles ja taga on eesti keeles „Tähistan 9.maid 1945.a“ ning tema käes on nelke ja musta-oranži triibuline põlvede alus. Eeltoodud tõendiga on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokoll (lk 35-36), mille kohaselt vaadeldi muuhulgas T-särk ja põlvede alus. T-särgi ühes küljes on eesti keeles kirjend „Tähistan
3. maid 1945.a“ ja T-särgi teises küljes on kirjend vene keeles „Tähistan
4. maid 1945.a“ Põlvede alus on pakitud ning on must-oranži värvi suurusega 35x30x3 cm. Vaadeldud objektid on tunnistatud asitõenditeks ja lisatud väärteoasja materjalidele. Eeltoodut kokku võttes on kohtu arvates üheselt tuvastamist leidnud, et Oleg Filippov eksponeeris 09.05.2022 kella 12.00 paiku avalikus kohas (Narva linnas Peetri platsil) Eestis keelatud sümbolid põlvede alus Georgi linti värvides (must-oranži triibuline) ning tal oli seljas valge värvi T-särk venekeelse kirjega „Tähistan
5. maid 1945.a“. Seega täitis Oleg Filippov enda tegevusega karistusseadustiku § 151-1 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Kohus on seisukohal, et O. Filippovi õigusvastane tegu on toime pandud otsese tahtlusega, kuna ta 8

§ 151-1 lg-s 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). III. Maakohtu seisukoht Oleg Filippovile mõistetava karistuse osas Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Aljona Platonova, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning seega on VTMS § 10 lg 31 mõttes pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-7711, p 11 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19).

§ 151

-1 lg 1 näeb rahvusvahelise kuriteo toetamise ja õigustamise eest karistusena ette rahatrahvi kuni kolmsada trahviühikut või aresti. Kuivõrd eeltoodud paragrahvis ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi 9

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab O. Filippovile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-300 trahviühikut (s.o 12-1200 eurot). Sanktsiooni keskmine oleks ca 148 trahviühikut ehk 592 eurot. Kaebuse esitaja poolt toime pandud tegu on karistatav ka arestiga, mida saab mõista 1-30 päeva. Kohtuväline menetleja mõistis Oleg Filippovile karistuseks rahatrahvi 110 trahviühikut ehk 440 eurot. Kuna O. Filippov oli VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinnipeetud ning viibis kinnipidamises alates 09.05.2022 kell 14.14 kuni 10.05.2022 kell 13.57, siis arvestas kohtuväline menetleja kinnipidamise aja karistusaja hulka

§ 68lg 2 alusel.

Lõplikuks karistuseks on rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Arvestades süüteo iseloomu ja süü suurust ning võttes karistust kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist, leidis menetleja, et antud juhul on võimalik rakendada rahatrahvi alla keskmäära. Hinnates menetlusaluse isiku süü suurust, leidis kohus, et menetlusalune isik pani toime 2,5 tunni vaheajaga kaks

§ 151-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärtegu ning mõlemad olid otsese tahtlusega.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud ka karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist

§ 57mõttes, mida kohtusse esitatud kaebusest ei nähtu.

Kohtu hinnangul puuduvad süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus, hinnates menetlusaluse isiku süü suurust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, leiab, et tegemist on keskmise süü suurusega. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt ei ole O. Filippov varem väärteokorras karistatud. Seega on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne nii isiku süüga kui ka süüdlase isikuga ning arvestades võimalust, et karistus alla keskmise määra sunnib isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et O. Filippovile mõistetud karistus 100 trahviühiku suuruse rahatrahvi näol sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Vaidlustava otsuse kohaselt konfiskeeritakse

§ 83

alusel väärteomenetluse vahenditena punast värvi lipp, põlvede alus ja T-särk.

§ 83

lg 6 alusel väärteo toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud aine või eseme võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud juhtudel konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja. Arvestades seda, et kohus tuvastas selle, et O. Filippov on toime pannud

§ 151

-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eksponeerides avalikult keelatud sümbolit, siis on põhjendatud ka selle sümboli konfiskeerimine

§ 83lg 6 alusel välistamaks ühiskonna lõhestamist.

Kohtu hinnangul on ka põhjendatud kohtuvälise menetleja otsustus, mille kohaselt O. Filippovilt ära võetud ning asitõenditeks tunnistatud lipp, põlvede alus ja T-särk tuleb otsuse jõustumisel hävitada. VTMS § 2 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kuna tegemist on väärtusetu asjadega, siis need tuleb hävitada. Oma kaebuses palub kaebuse esitaja algatada põhiseadusliku järelevalve menetlust. Kohus jätab seda tähelepanuta, kuna see ei kuulu maakohtu pädevusse. 10