4-21-4025/42

4-21-4025 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar
2. a, Tallinn Väärteoasja number 4-21-4025 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. detsembri
4. a määrus, millega jäeti rahuldamata Ivan Tšernõhhi kaitsja Olga VäinaKesleri taotlus Ivan Tšernõhhile Harju Maakohtu 07.02.
5. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 10 päeva pikkuse aresti kandmise tähtaja edasi lükkamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlase Ivan Tšernõhhi (ik 39301230819, elukoht XXX) kaitsja Olga Väina-Kesler, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
6. detsembri
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdlane saab esitada määruskaebuse vaid advokaadist kaitsja vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu 07.02.
9. a kohtuotsusega tunnistati Ivan Tšernõhh süüdi LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10-päevane arest. Kohus määras, et arest peab olema ära kantud 1 kuu jooksul pärast kriminaalasjas nr 1-20-4545 mõistetud reaalse vangistuse kandmiselt vabanemist. Kohtuotsus jõustus 16.02.
10. a. 1 4-21-4025
11. I. Tšernõhhi kaitsja Olga Väina-Kesler esitas 02.11.
12. a Harju Maakohtule avalduse, milles taotles I. Tšernõhhile mõistetud 10 päeva pikkuse aresti täitmisele pööramise edasi lükkamist kuni
13. a maikuuni, ositi kandmise võimaldamist või alternatiivselt aresti üldkasuliku tööga asendamist. Taotluse kohaselt olid taotluse esitamise ajaks tekkinud uued asjaolud, millest tulenevalt on põhjendatud aresti ositi kandmise võimaldamine, täitmisele pööramise edasi lükkamine või üldkasuliku tööga asendamine. Esiteks põhjendati taotlus sellega, et I. Tšernõhhi elukaaslane X rase. I. Tšernõhh selgitas, et X vajab igapäevaste tegevustega toimetulekuks abi. Veel on kaebuses toodud välja, et alates 01.11.
14. a töötab I. Tšernõhh töövõtulepingu alusel igal nädalal esmaspäevast reedeni välikoristajana firmas Y OÜ. Katseajal töökohast pikka aega eemal viibimine tekitab tööl probleeme. Avaldusele olid lisatud X rasedakaardist tehtud fotod ja OÜ Y halduri kinnitus I. Tšernõhhiga töövõtulepingu sõlmimise kohta.
15. Harju Maakohtus 13.12.
16. a toimunud kohtuistungil kinnitas I. Tšernõhh, et ta jääb kaitsja esitatud taotluse juurde. Süüdlane selgitas, et pärast vanglast vabanemist oli tal väga keeruline tööd leida, kuid nüüd on ta töö leidnud. Ta töötab majahoidjana. Tööd on palju ning puududa ei saa. Samuti väitis ta, et elukaaslane on rase ja vajab abi. Kaitsja kinnitas, et jääb samuti esitatud taotluse juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et I. Tšernõhhi taotlus aresti kandmiseks ositi on põhjendatud. Maakohtu määrus
17. Maakohus jättis 13.12.
18. a määrusega taotluse rahuldamata ja aresti kandmise tähtaja edasi lükkamata. Maakohus selgitas, et aresti üldkasuliku tööga asendada e saa, sest VTMS § 211 lg-st 1 tulenevalt saab seda teha üksnes sissenõudja taotlusel. Karistuse täitmise edasi lükkamiseks ei näinud kohus alust.Maakohus leidis, et I. Tšernõhhil on olnud piisavalt aega Harju Maakohtu 07.02.
19. a otsusega mõistetud aresti ärakandmiseks. Süüdlane vabanes vangistuse kandmiselt 05.10.
20. a. Kohtuotsuse kohaselt oleks I. Tšernõhh pidanud talle mõistetud 10-päevase aresti ära kandma hiljemalt 1 kuu peale vabanemist, s.o hiljemalt 05.11.
21. a. Seega oli 02.11.
22. a kohtule taotlust tehes I. Tšernõhhile selge, et ta ei asu vabatahtlikult talle mõistetud karistust kandma. Kohus leidis, et see näitab tema ükskõikset suhtumist mõistetud karistuse täitmisesse. Maakohus leidis, et elukaaslase rasedus pole selline mõjuv põhjus, mis tingiks süüdimõistetule karistuseks mõistetud aresti kandmise edasilükkamise. Kohtule pole esitatud ühtegi asjakohast tõendit selle kohta, et X oma raseduse tõttu üldse kõrvalist abi vajaks. Ka ei pidanud kohus 2 4-21-4025 asjakohaseks I. Tšernõhhi väidet, et tal on palju tööd ja katseajal töölt eemal viibimine toob kaasa suuri probleeme. Kohus pidas oluliseks, et 01.11.
23. a töövõtulepingut sõlmides oli I. Tšernõhhile juba teada, et ta peab minema 10 päeva pikkust aresti kandma. Siiski ei arvestanud ta märgitud asjaoluga töölepingu sõlmimisel. I. Tšernõhhi taotlust võimaldada tal aresti ositi kanda pidas kohus asjakohatuks, sest kohtule pole esitatud tõendeid, et järjest aresti kandmine oleks raskendatud. Määruskaebus
24. Maakohtu määrusele esitas I. Tšernõhhi kaitsja O. Väina-Kesler määruskaebuse, milles ta taotleb maakohtu määruse tühistamist ning rahuldataks kaebaja taotlus võimaldada I. Tšernõhhil kanda aresti ositi 2 päeva kaupa või alternatiivselt lükata aresti täitmisele pööramine edasi
25. a maisse. Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei olnud objektiivne taotleja poolt esitatud dokumentide suhtes. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et I. Tšernõhhi elukaaslase rasedus ei ole mõjuv põhjus, mis tingiks aresti kandmise edasilükkamise. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et X vajab abi, kuna ta tuleb rasedusega toime raskustega. X ei käi seoses raske rasedusega kodust väljas isegi kaupluses, kuna igasugused koormused võivad esile kutsuda ennetähtaegse raseduse katkemise. X ei tööta ja I. Tsernõhh on peres ainus, kes omab sissetulekut. I. Tšernõhh selgitas kohtule, et kriminaalse minevikuga on raske leida hästi tasuvat tööd. Kaitsja ei nõustu kohtu põhjendustega, et 01.11.
26. a töövõtulepingut sõlmides oli I. Tšernõhhile juba teada, et ta peab minema 10 päeva pikkust aresti kandma. Kohtu põhjenduste alusel võib järeldada, et kui isikule pakutakse tööd, siis peab ta keelduma ainukesest sissetulekuallikast või minema vargile, kuna on vaja ära kanda 10 päeva aresti. Veel toob kaitsja välja, et kohtuvälise menetleja esindaja pidas I. Tšernõhhi taotlust aresti ositi kandmise võimaldamiseks põhjendatuks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Maakohtu määruse tühistamiseks ei ole alust.
28. Taotlust anda I. Tšernõhhile võimalus kanda arest ära osade kaupa ei ole võimalik rahuldada. Maakohus on küll leidnud, et taotluses toodud asjaolude põhjal ei ole karistuse ositi kandmise võimaldamine põhjendatud, kuid tegelikult ei olnud maakohtul esitatud taotluse alusel õigustki määrata, et aresti saab ära kanda osade kaupa. KarS § 66 lg 1, millele kaitsja on taotluses viidanud, annab õiguse määrata, et mõistetav karistus tuleb ära kanda osade kaupa, otsust tegevale kohtule. I. Tšernõhhi suhtes on kohtuotsus tehtud ja jõustunud. 3 4-21-4025 Jõustunud kohtulahendiga mõistetud aresti saaks kohus muuta ainult siis, kui selline võimalus oleks ette nähtud väärteomenetluse seadustiku kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist reguleerivates sätetes. Väärteomenetluse seadustik sellist võimalust aga ette ei näe.
29. Määruskaebuse argumendid ei anna alust ka aresti täitmisele pööramise edasi lükkamiseks. 8.1 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et elukaaslase rasedus iseenesest ei ole asjaolu, mis annaks põhjust karistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Aresti täitmisele pööramise edasi lükkamiseks võiks anda põhjust see, kui rasedusega kaasnevad mingid erandlikud asjaolud, mille tõttu rase abi vajab. Maakohus on märkinud, et kohtule pole esitatud tõendeid, et I. Tšernõhhi elukaaslane vajaks raseduse tõttu kõrvalist abi. Ka ringkonnakohus tõdeb, et maakohtule esitatud taotlusele lisatud X rasedakaart tõendab tema rasedust, kuid sellest ei nähtu, et rasedusega oleks kaasnenud mingeid probleeme, mille tõttu ta vajab kõrvalist abi. Määruskaebuses on väidetud, et X ei saa käia poeski, sest koormuste tõstmine võib tuua kaasa raseduse katkemise. Samas ei ole esitatud mingeid tõendeid, mis näitaks, et X-l on rasedusega seoses tuvastatud mingeid probleeme või seatud mingeid tingimusi, mille tõttu ta vajab kõrvalist abi. 8.2 Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus karistuse kandmist edasi lükkamist tingivaks asjaoluks ka I. Tšernõhhi töötamist. See, et I. Tšernõhh on pärast vanglast vabanemist leidnud töö, on kahtlemata positiivne. Samas ei ole töötamine aresti täitmist välistav asjaolu: vastasel juhul ei saaks ühelegi töötavale inimesele aresti kohaldada. Pealegi on I. Tšernõhh ise loonud olukorra, kus ta peab leidma võimaluse töö kõrvalt arest ära kanda. Harju Maakohtu 07.02.2022 otsusega pandi I. Tšernõhhile kohustus kanda arest ära ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist. Maakohtu määrusse kohaselt vabanes I. Tšernõhh vanglast 05.10.
30. Maakohtule esitatud teatise kohaselt vormistas Y I. Tšernõhhi tööle 01.11.
31. Seega asus I. Tšernõhh tööle ajal, kui tal oli karistuse kandmiseks ettenähtud aeg juba täis saamas ja ta ei oleks nagunii jõudnud 10-päevast aresti ettenähtud ajaks ära kanda. See tähendab, et ajal, mil I. Tšernõhh oleks pidanud kohtuotsuse kohaselt aresti kandma, töötamine seda ei takistanud. Ühtlasi tuleb nentida, et ei esialgses taotluses ega määruskaebuses pole selgitatud, kuidas aitaks aresti kandmise maikuuni edasi lükkamine paremini leida võimalust tööst hoolimata aresti kanda.
32. Juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 13.12.
33. a määruse muutmata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 4