Obsah (9)

§ 177§ 429§ 432§ 168§ 4842§ 175§ 172§ 178§ 150

2-22-131724 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2023. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-131724 Tsiviilasi Osaühing EUROPARK ESTONIA

§ 177

lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 16.12.

1. a määrusega võttis maakohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele.
2. Hageja esitas 06.01.2023 kohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt esitas kostja 19.12.2022 kohtule maksekorralduse 45 euro tasumise kohta hageja esindaja kontole, millise laekumist hageja tunnistab. Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist osaliselt täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-22-131724 menetluse lõpetamist. Hageja palub võtta vastu OÜ EUROPARK ESTONIA avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-22-131724 edasine menetlus, rahuldada hageja taotlus ning tagastada tasutud riigilõivust (50 eurot) hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks välja pool tasumata riigilõivust summas 50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele EE642200221076244488 (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja nr 2-22- 131724 ja kasutades viitenumbrit 4769583 ning jätta tekkinud menetluskulud summas 350 eurot (330+20) täielikult kostja kanda.
3. Kohus palus kostjal esitada seisukoht hageja menetluskulude osas. Kostja vastas 12.01.2023, et hageja küsib täna 400 eurot kuigi trahvi osa on tasutud, lisaks 20 eurot. Väidetavad menetluskulud kokku on juba tasutud summast 5 korda suurem. Trahv oli sellest veel väiksem. Sellise nõudega kostja ei ole nõus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta

§ 429

lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

1. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse põhjusel, et kostja on peale hagi menetlusse võtmist tasunud hagejale võlgnetava summa. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 2 2-22-131724
2. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). 8.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (

§ 168lg 5).

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades eeltoodut, tuleb tsiviilasja menetluskulud

§ 168lg 5 alusel jätta kostja kanda.

9. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal on seoses tsiviilasja nr 2-22-131724 menetlusega tekkinud menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised menetluskulud (lepingulise esindaja õigusabikulud): 1) Hagejalt saadud dokumentidega tutvumine ja analüüs – 30 min; 2) hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ja riigilõivu tasumine – 1 h 45 min; 3) kostjaga kompromissi läbirääkimised – 15 min; 4) hageja taotluse koostamine – 30 min. Hageja lepingulise esindaja õigusabi osutamise tunnihind on 110 eurot/tund. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on seega kokku 330 eurot (3,00 × 110 = 330) (ilma km-ta). Hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu 100 eurot (65 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 35 eurot hagiavalduse esitamisel). Lisaks palub hageja mõista

§ 4842

alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Eeltoodust lähtuvalt on hagejal tsiviilasjaga nr 2-22-131724 seotud menetluskulud kokku summas 450,00 eurot (330 + 100 + 20 = 450). Hageja palub rahuldada hageja taotlus ning tagastada tasutud riigilõivust (50 eurot) hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks välja pool tasumata riigilõivust summas 50 eurot ning jätta tekkinud menetluskulud summas 350 eurot (330+20) täielikult kostja kanda. 10.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. 11.

§ 4842

kohaselt ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). See kehtib ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (

§ 172

lg 9 kolmas lause), (Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2020 määrus nr 2-19-136682 p 12.2). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

1. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi (1 tund = 110 eurot) ja summas 330 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 2 tundi. Põhjendatud ajakuluks dokumentidega tutvumise ja analüüsi, hagiavalduse koostamise ja selle lisade komplekteerimise, dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise eest on 1 h 30 minutit. Tegemist on hageja lepingulise esindaja poolt kohtutele varasemalt esitatud samatüüpilise hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostjaga kompromissi läbirääkimiste ajakulu 15 minutit ja taotluse koostamist 30 min. Antud toimingute ajakuluks peab kohus mõistlikuks kokku 30 minutit. 3 2-22-131724 Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et kompromissi läbirääkimiste kohta kohtule tõendeid ei esitatud ja kui neid ka peeti, siis olid need edutud. Kokku on esindaja ajakulu põhjendatud 2 tunni ulatuses.
2. Samuti leiab kohus, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 110 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma Advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kuludena hüvitamisele kokku 160 eurot (2 h x 80 eurot).
3. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 230 eurot, so pool riigilõivust 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulu 160 eurot. 15.

§ 177

lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. 16. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). 17.

Hageja palub seoses nõudest loobumisega tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot ja kanda see vastavalt taotlusele EFTA Legal OÜ arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4