← Eesti

1-21-2504/36

1-21-2504 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-2504 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõl

§-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Mihhail Bilan vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Mihhail Bilanile osutatud riigi õigusabi eest 186,48 eurot.

§ 180

lg 1 alusel mõista Mihhail Bilanilt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsjatasu 151,20 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 25,20 eurot.

§ 180lg 3 alusel jätta riigi õigusabi kulu summas 35,28 eurot riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr 1

(6)1-21-2504 EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700017195 ning selgitus „Mihhail Bilan, 1-21-2504, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Mihhail Bilanile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Harju Maakohtu 15.04.
  2. a otsusega nr 1-21-2504 tunnistati Mihhail Bilan süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 26.06.
  3. a otsusega nr 1-19-4436 mõistetud ja ära kandmata karistusega, suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.06.
  4. a otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 11.02.
  5. a määrusega täitmisele pööratud karistuse osa, s.o 1 aasta, 11 kuu ja 29 päevase vangistuse võrra ning mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 aastat 5 kuud ja 29 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse 3 päeva karistusaja hulka. Ärakandmisele kuulus vangistus 3 aastat 5 kuud ja 26 päeva, millise karistuse kandmist arvestati alates 03.02.
  6. Kohtuotsus jõustus 01.05.
  7. Karistuse lõpp on 29.07.
  9. Viru Vangla esitas 04.11.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Bilani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  10. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, M. Bilani tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  11. 15.11.2022 esitas M. Bilan kohtule motivatsioonikirja ennetähtaegse vabastamise materjalide juurde lisamiseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  12. Kinnipeetav M. Bilan kinnitas 22.11.2022 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on pärast eelmist ennetähtaegse vabastamise materjalide läbivaatamist läbinud sotsiaalprogrammi ja otsustanud, et alkoholil ja narkootikumidel elus kohta enam ei ole. Samuti õppis ta, et konfliktid tuleb lahendada vägivallata. Vangistuses olles abiellus. Tema abikaasa ei tarvita alkoholi ja narkootikume ning ühiselt soovitakse saada lapsi. Abikaasa toetab teda materiaalselt ja töö otsingul. M. Bilan soovib leida tööd xxx, et toetada ema, oma peret ning tasuda võlad. Vabanemisfondis on tal 1600 eurot. Eelmine kriminaalhooldus 2
(6)1-21-2504 ebaõnnestus, aga sellele eelnevalt
  1. aastal üldkasulikku tööd tehes läbis kriminaalhoolduse edukalt. Seda, et ta 2020 tagaotsitav oli, sellel ajal ei teadnud. Viimane kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna tarbis alkoholi ja narkootikume, kartis ning viibis halvas seltskonnas. Ta on nüüdseks järele mõelnud, soovib paremat elu ning mõistab, et abi küsida ei ole patt.
  2. Kaitsja tegi kohtule ettepaneku vabastada M. Bilan vangistusest tingimisi enne tähtaega kontrollitud keskkonda. Asjaolud, et kaitsealune muudab elukohta, kõigile küsimustele vastas veenvalt ja on abiellunud, viitavad sellele, et M. Bilan on teinud enda jaoks õiged ja vajalikud järeldused. Teenitud on raha vabanemisfondi ning programmid on läbitud. Muutunud on uue kuriteo toimepanemise risk. Kohane on kohaldada täiendavalt elektroonilist valvet. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  3. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta.
  4. Riigikohus on 07.02.
  5. a määruse nr 1-14-10087 p-s 35 selgitanud, et KarRS § 20 lg 1 p-st 8 tulenevalt on vanglateenistusel õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Et oleks aga üheselt selge, siis seisukoha kujundamisel kohus ei ole arvestatud arhiveeritud karistusandmetega, millele viidatakse kohtule esitatud iseloomustuses. Karistusregistri andmetel on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kaks korda.
  6. Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör liitub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.2017 määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Subjektiivne hinnang, kas isik vabastada või mitte, arvestamisele ei kuulu.
  7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil M. Bilani ning tema kaitsja, on seisukohal, et M. Bilan tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  8. KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on M. Bilani puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
  9. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg-e 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad. Kuigi formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on M. Bilani puhul täidetud, ei ole kohtul veendumust, et M. Bilan on juba enne karistuse täielikku ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele.
  10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, 3
(6)1-21-2504 kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
  1. Positiivselt iseloomustab M. Bilani sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ning „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ läbimine ning läbi on viidud ka vestlusi vaimsest tervislikust seisundist. Kinnipeetav on vanglas olles täitnud erinevaid töökohustusi, käesolevaga omandab abikoka eriala. Tal on vabanemisjärgne elukoht aadressil xxx ning toetav suhtlusringkond – talle on vabanemisel toeks ema ja tema abikaasa. Suhtlus kriminaalse taustaga isikutega puudub. Samuti läbis ta riigikeele kursuse tasemel B1 ja omandab riigikeelt tasemel B
  2. Soov on elada seaduskuulekat elu. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad olulise panuse M. Bilani ennetähtaegseks vabastamiseks.
  3. Siiski ei saa jätta tähelepanuta M. Bilani varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Ta tunnistati süüdi ja kannab karistust isikuvastase kuriteo toimepanemises. Süüdimõistva kohtuotsuse esemeks on tegu, mis pandi toime korduvana ja lähedase isiku vastu. Lisaks on M. Bilan ähvardanud oma elukaaslast. Harju Maakohtu 15.04.
  4. a kohtuotsusega on mõistetud liitkaristus kohtuotsuste kogumis Harju Maakohtu 26.06.
  5. a otsusega, karistus liideti KarS § 65 lg 2 alusel. M. Bilan, pannes toime esimese süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks oleva kuriteo, on samadel asjaoludel taaskord lähedase isiku, s.o elukaaslase suhtes toime pannud isikuvastase ründe. Seega on M. Bilan korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on toime pannud samaliigilisi süütegusid ja seda katseajal. Seega ei ole varasemalt vabaduses viibides M. Bilani käitumisele avaldanud mõju ka teadmine, et katseajal uue kuriteo toimepanemisel pööratakse vangistus täitmisele. M. Bilani vägivaldse käitumismustri kordumine ei toeta tema ennetähtaegset vabanemist.
  6. Väljaspool kahtlust on see, et alkoholi tarvitamine on olnud M. Bilani kuritegeliku käitumise peamine põhjus ning on suurim riskitegur ka sellise käitumise kordumiseks. Seda tunnistas M. Bilan kohtuistungil ka ise. Riskifaktoriks on ka narkosõltuvus. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on M. Bilan impulsiivne ja vägivaldne. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus ning ta ei näe mõtet oma käitumist teiste heaolu nimel piirata. Alkoholi tarbides ei kontrolli M. Bilan enda käitumist. Arvestades M. Bilani eelnevat harjumust alkoholi tarbida ja selle mõjul vägivallakuritegusid toime panna, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes veendumus, et ta suudab vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda. Selline veendumus kohtul käesoleval ajal puudub. Eelkõige on see tingitud M. Bilani enda käitumisest enne vangistuse kandmisele asumist. M. Bilan on seni suutnud alkoholi tarvitamisest hoiduda vaid karistuse kandmise ajal. Kuigi M. Bilan avaldas kohtuistungil, et mõistab oma probleemi algpõhjust ja läbitud on ka asjakohane sotsiaalprogramm, siis puudub kohtul veendumus tekkinud muutuste püsivuses.
  7. Kohtuistungil tõi M. Bilan välja, et nüüdseks on tal abikaasa ning muutub ka elukoht. Kohus meenutab, et varasemalt on M. Bilan isikuvastaseid ründeid toime pannud oma erinevate elukaaslaste suhtes ja seda ka kodustes tingimustes. Kuid ainult elukaalased ei ole osutunud M. Bilani tegude tagajärjel kannatanuteks. M. Bilan on rünnanud avalikus ruumis ka juhuslikku isikut, kui suusõnaline konflikt eskaleerus füüsiliseks vägivallaks. Kohus toob välja sellegi, et M. Bilan on rünnanud teisi isikuid mitte ainult Tallinnas, vaid ka Narvas ja reisibussis mis liikus Narvast Tallinna. Seega vaid elukoha muutmine ja abielu ei ole selline argument, mis loob püsiva eelduse edaspidiseks seaduskuulekaks eluks. 4
(6)1-21-2504
  1. Tähelepanuta ei saa jätta ka M. Bilanile vangistuses distsiplinaarkaristuse määramist. Sõltumata sellest, mis olid distsiplinaarsüüteo toimepanemise motiivid, on tõsiasi, et M. Bilan on range järelevalve all vanglas eiranud kehtivat õiguskorda. Kui siia juurde arvestada tõsiasi, et M. Bilan on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, siis kohus ei näe kaalukaid argumente, et selle aja jooksul, mis on möödunud karistuse kandmisele asumisest ja seejärel distsiplinaarsüüteo toimepanemisest, on kinnipeetava mõttemaailmas toimunud sellised muutused, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabanemise poolt sellisel määral, et kohtul tekiks usaldus kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. Kui inimene ei suuda järgida temale kehtestatud reegleid vangistuses, on tõenäoline, et ta ei suuda järgida reegleid ka vabaduses. See võib väljenduda nii õigusrikkumistes kui ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumises. Seda enam isiku puhul, kes on juba varasemalt vabaduses viibides kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud.
  2. Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et M. Bilani suhtes on kohane järkjärguline vabanemine karistuse kandmiselt. Selliseks võimaluseks on avavangla. Avavangla tingimustes on kinnipeetaval võimalus näidata üles, et ta on see isik, keda saab usaldada ja kes suudab täpselt järgida ettenähtud nõudeid. Seni ei ole vangla pidanud võimalikuks paigutada M. Bilani avavanglasse. Kohus võtab arvesse sedagi, et sotsiaalprogrammi läbiviija sõnul vajab M. Bilan muutuste elluviimisel tuge ja enesekindluse tõstmist.
  3. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on M. Bilanil märkimisväärses suuruses võlgnevusi - enam kui 17 000 euro ulatuses. Võlgnevustega seonduvalt on oluline, et M. Bilanil oleks vabaduses garanteeritud sissetulek. Kuna M. Bilan soovib asuda tööle hetkel omandataval erialal xxx on kohane erialaoskuste omandamise koolitus edukalt lõpuni viia. Kõige sellega on M. Bilanil võimalik järelejäänud vangistuse ajal tegeleda ning valmistada oma elu vabanemise korraks läbimõeldult ette.
  4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Ainuüksi kriminaalhooldus ja elektroonilise valve kohaldamine ei ole sellisteks asjaoludeks, mis välistavad täielikult uute kuritegude toimepanemise. Eriti sellise isiku puhul, kes on varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja asunud kriminaalhooldusest kõrvale hoidma. Elektroonilise valve all olles on küll võimalik kontrollida, kas isik viibib elektroonilise valveseadme mõjupiirkonnas, kuid mitte seda millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. M. Bilani mõttemaailm on alles muutuste teel ning vajalik on karistuse kandmise jätkamine, et omandatud teadmised ja muutused mõttemaailmas talletuksid püsivalt.
  5. M. Bilani kaitsja Igor Belugin esitas 22.11.2022 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 186,48 eurot. Kohus peab tehtud toiminguid ja neile kulunud aega vajalikeks ja põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.
  6. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4, § 151 lg 1 p 1 ning § 17 lg 2 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 186,48 eurot (sh km).

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda sõiduga seotud kulud kogusummas 35,28 eurot.

§ 180lg 1 alusel kuulub kaitsjatasu M.

Bilanilt väljamõistmisele menetluskulu 151,20 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Hinnates M. Bilani varalist seisundit – K-Raha andmetel on tal 17 748,19 euro 5

(6)1-21-2504 suurune võlgnevus ning vanglas sissetulek puudub – määrab kohus, et M. Bilan peab kaitsjatasu, s.o 151,20 eurot tasuma osamaksetena 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 25,20 eurot. Menetluskulude tasumisel osade kaupa vabatahtlikult oma vangla vabakasutuskontol olevatest vahenditest on M. Bilanil võimalus vältida uue täitemenetluse alustamist ning sellega kaasnevaid täiendavaid täitemenetluse kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.