← Eesti

2-22-6482/3

Obsah (14)§ 407§ 468§ 394§ 442§ 178§ 177§ 444§ 367§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-6482 Tsiviilasi A

§ 407lg 1 ja 3) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista T. L.lt (L.) Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital kasuks 11 425,30 eurot (millest põhivõlg 5902,09 eurot, kohtuotsuse

  1. jaanuaril 2022 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5488,21 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot).
  2. Välja mõista T. L.lt (L.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,06% põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 5902,09 eurot) päevas alates
  3. jaanuarist 2023 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses (s.t maksimaalne lisanduv viivisesumma on 413,88 eurot).
  4. Menetluskulud jäävad T. L. kanda.
  5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1080,00 eurot (840,00 eurot riigilõiv, 240,00 eurot esindaja kulud koos käibemaksuga).
  6. Mõista T. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 1080,00 eurot.
  7. Väljamõistetud menetluskuludelt on T. L. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
  8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr 2-22-6482 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist

§ 442lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

  1. Pärnu Maakohtu menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi T. L. vastu 19.03.2021 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistusest nr 24944812 võlgnevuse 9357,62 euro (s.h põhinõue 5902,09 eurot, enne 19.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 3455,53 eurot) ning kõrvalnõuete väljamõistmiseks.
  2. Kohus kohustas kostjat kirjalikult hagile vastama 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud
  3. septembril 2022 isiklikult allkirja vastu aadressil xxx. Kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 07.10.2022 kell 24.
  5. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja taotlenud hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamist ega ennistamist. Hageja hagiavalduses taotles tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused. 2

(6)Tsiviilasi nr 2-22-6482 HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
  1. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja vastava loovutuslepinguga esialgselt võlausaldajalt LHV Finance AS-lt 12.02.2020 väikelaenu lepingust nr 2830359 tuleneva nõude kostja vastu. Lepingu alusel kostja võlgnes hagejale 5922,10 eurot ja viivised summas 3456,52 eurot. Kuna kostja kogu võlga tasuda ei suutnud, siis sõlmisid hageja ja kostja 19.03.2021 kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 24944812, millega hageja loobus osaliselt viivise nõudest 0,99 eurot ning kostja kohustus tasuma osamaksetena kompromissi summa 9377,63 eurot (põhivõlg 5922,10 eurot + viivis 3455,53 eurot). Lisandus lepingu sõlmimise tasu 30,00 eurot. Kostja tasus 50,01 eurot, millest 30,00 eurot on arvestatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 20,01 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 5902,09 eurot ja viivised 3455,53 eurot.
  2. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev võlgnevus: 5902,09 eurot põhivõlgnevus, enne 19.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivised 3455,53 eurot, 35,00 eurot sissenõudmiskulud, 1154,45 eurot viivis, arvestatuna põhivõlalt perioodil 11.06.2021 kuni 02.05.2022 lepingus kokkulepitud määras 0,06% päevas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 5902,09 eurolt alates 03.05.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Nõude materiaalõigusliku alusena hageja tugineb VÕS § 8 lg-le 2, § 76 lg-le 3, §-le 100, § 101 lg-tele 1 ja 2, § 88 lg-le 8, § 113 lg-le 1, §-le
  4. Menetluskulud hageja palub jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 840,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Hageja taotleb vastavalt

§ 177

lõikele 4 märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. KOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

§ 444

lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. 8. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus, millega kostja tunnistas rahalist kohustust hageja ees, pooled leppisid kokku kompromissisummas ja selle osamaksetega tasumise tingimustes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestatu kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselgeks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad 3

(6)Tsiviilasi nr 2-22-6482 kompromisslepingu alusel uued õigused. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled käsitanud kompromisslepingut/võlatunnistust kostja deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja on tunnistanud krediitkaardilepingust tuleneva kohustuse olemasolu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
  1. Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja ei ole kompromisslepingut/ võlatunnistust nõuetekohaselt täitnud. Kostja on kokkulepitud summast tasunud kokku 50,01 eurot. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt kompromisslepingus/võlatunnistuses märgitud summad: põhivõlg 5902,09 eurot ja kompromisslepingus sisalduv, põhivõlalt 0,06% päevas arvutatud ja seisuga 19.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 3455,53 eurot.
  2. VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust, PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuvälise esindajana on toimetanud teenusena kolm võlateatist 21.06.2021, 24.10.2021 ja 14.03.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.
  3. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,06% põhivõlalt päevas (s.o 21,9% aastas).

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1154,45 eurot ja edasi alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivise protsendina põhivõlast lepingus sätestatud määras (0,06% päevas). Hageja on arvutanud viivist alates lepingu 11.06.2021 lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 02.05.2022 lepingus sätestatud määras 0,06% päevas põhinõudelt 5902,09 eurolt, viivise summa 1154,45 eurot. 4

(6)Tsiviilasi nr 2-22-6482 Kokkulepitud viivisemäär ei ületa kolmekordset VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud, nn seadusjärgset viivisemäära, seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 02.05.2022 sissenõutavaks muutunud viivis summas 1154,45 eurot. 12.

§ 367

kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgse määraga 0,06% põhivõlast päevas. Perioodil 03.05.2022 kuni 05.01.2023 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 5902,09 eurolt viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 878,23 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,06% põhivõlast päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõue 5902,09 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise kogusumma 5488,21 eurot, seega täiendavalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast saab viivist lisanduda 413,88 eurot. MENETLUSKULUD 13.

§ 173

lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda. 14.

§ 174

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (

§ 144p 1).

15. Hageja kulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõivu 840,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama. 16.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. 17. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus on vormistatud hageja varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas seisneb avalduse tekstis nimede ja numbriliste andmete muutmises, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-22-6482 Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt

§ 174lg-le 10 hüvitada koos käibemaksuga.

18. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 1080,00 eurot (840,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud (koos käibemaksuga)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja. 19.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.