← Eesti

1-22-680/34

1-22-680 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-22-680 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Krimi

§-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Targo Kiil vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrata Osaühingule Ida-Viru Advokaadibüroo Targo Kiilile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 170,76 eurot.

§ 180

lg 1 alusel mõista Targo Kiililt Eesti Vabariigi kasuks välja riigi õigusabi 128,40 eurot, mis tuleb tasuda 6 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest igakuiste maksetena selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 21,40 eurot.

§ 180lg 3 alusel jätta riigi õigusabi kulu summas 42,36 eurot riigi kanda.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida 1

(6)1-22-680 viitenumber 99922700004657 ning selgitus „Targo Kiil, 1-22-680, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Targo Kiilile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Pärnu Maakohtu 9.02.
  2. a otsusega tunnistati Targo Kiil süüdi ja teda karistati KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 9 kuud ning KarS § 4231 järgi vangistusega 5 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 2 ja lg 3 alusel määrati koheselt kandmisele 3 kuud vangistust. Kandmisele kuuluva karistuse aja alguseks arvati T. Kiili kinnipidamise aeg 29.11.
  3. Ülejäänud karistus 9 kuud vangistus jäeti tingimisi kohaldamata, kui T. Kiil ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 10.02.
  5. Pärnu Maakohtu 22.07.
  6. a määrusega pöörati täitmisele T. Kiilile Pärnu Maakohtu 9.02.
  7. a otsusega mõistetud kandmata karistus 9 kuud vangistust. Kohtumäärus jõustus 13.08.
  8. T. Kiil asus karistust kandma 13.08.2022, karistuse lõpp on 13.05.
  10. Kriminaalasjas nr 22231702134 T. Kiil vahistati 16.07.
  11. a määrusega ja seejärel prokurör 15.08.2022 tühistas vahistamismääruse, kuna T. Kiil asus kandma täitmisele pööratud karistust.
  12. Viru Vangla esitas 11.11.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T. Kiili vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  13. Kohtule edastatud 22.11.2022 kirjalikus seisukohas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkin avaldab, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  14. Kinnipeetav T. Kiil kinnitas 01.12.2022 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vanglas töötab ta xxx ametikohal. Töömajja elama asudes kavatseb töötada xxx, sealne programm kestab aasta. Töömajades töötades on võimalik ka nõudeid tasuda. Aasta lõppedes on garanteeritud rahalised vahendid elu korraldamiseks. Ta on nõus raviga ning kontrollnõuete järgimisega. Elektrooniline valve on täiendav garantii. Ta suhtleb laste ja nende 2
(6)1-22-680 emadega, uue elukaaslasega, vanaema ja emaga. Lastega suhtleb telefoni ja kirja teel. Kriminaalkorras karistatud isikutega ta ei suhtle. Töökogemus on tal suur ja laiapõhjaline. Probleemid tekkisid pere lagunemisel, raske oli lastest eemal olla. Narkootikume ta ei poolda ning sellega probleeme ei ole, kuid kinnitas, et iseloomustuses toodud narkoprobleem vastab tõele. Alkoholi ta ei tarbi. Varastamise pärast on tal häbi. Samuti kinnitas, et vastab tõele, et talle on esitatud uued kahtlustused ja menetlus tuleb üldmenetluse korras, kuna ta ei nõustu röövimise kahtlustusega. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on olemas. Soovib jätkata õiguskuulekat elu ja olla olemas oma lastele. Lapsed ja pere ootavad teda.
  1. Kaitsja tegi kohtule ettepaneku vabastada T. Kiil vangistusest tingimisi enne tähtaega kontrollitud keskkonda. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on seaduskuulekas. T. Kiil töötab vanglas. Vabanemisjärgsed elutingimused on head. Alkoholi- ja narkosõltuvust T. Kiilil ei ole. Töömajas elamine aitab nendest ainetest ka eemal olla. Kriminaalhooldus aitab vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. Kantud karistus on täitnud oma eesmärgi. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla paika pannud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta.
  3. Riigikohus on 07.02.
  4. a määruse nr 1-14-10087 p-s 35 selgitanud, et KarRS § 20 lg 1 p-st 8 tulenevalt on vanglateenistusel õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Et oleks aga üheselt selge, siis seisukoha kujundamisel kohus ei ole arvestatud arhiveeritud karistusandmetega, millele viidatakse kohtule esitatud iseloomustuses. Karistusregistri andmetel on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud üks kord.
  5. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil T. Kiili ning tema kaitsja, on seisukohal, et T. Kiil tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  6. KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on T. Kiili puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
  7. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg-e 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. KarS § 76 lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.
  8. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu 3
(6)1-22-680 (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
  1. T. Kiil kannab lühiajalist karistust, mistõttu vanglas individuaalset täitmiskava talle koostatud ei ole. Karistuse kandmise perioodil on T. Kiili käitumises nii mõndagi positiivset – ta on leidnud endale elukoha MTÜ-s T , kus on garanteeritud nii ööbimiskoht kui töö tegemise võimalus. Karistuse kandmise eelselt on T. Kiil enamjaolt töötanud ametlikult ja tööoskused on omandanud töö käigus, kiiresti. Viru Vangla on määranud T. Kiili majandustöödele ning kinnipeetaval on soov töötada nii palju kui võimalik. Töökohustuste täitmine vangistuse tingimustes aitab säilitada tööharjumuse ning näitab võimekust teenida legaalset tulu. T. Kiilist hoolib tema ema. Oma lastega suhtleb kinnipeetav nii palju, kui võimalik. T. Kiil soovib vanglas osaleda anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Sõltuvusaine tarvitamisega tegelemine aitab kaasa eluviisi muutmisele. Kohus tunnustab kinnipeetava soovi vabaneda sõltuvusaine tarvitamisest. Iseloomustuse kohaselt puudub T. Kiilil narkootikumide tarvitamisega seoses nii risk kui ohtlikkus. Vanglas kohanemisprobleeme kinnipeetaval ei ole. Samuti puuduvad probleemid ametnikega suhtlemisel. Iseloomustuse kohaselt puuduvad T. Kiilil ka otsesed kuritegelikud hoiakud. Samuti on tema käitumine vanglas olnud seaduskuulekas, kuna tal puuduvad distsiplinaarkaristused.
  2. Samas leiab kohus, et T. Kiili ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles kuriteo toimepanemise asjaoludest ja tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi, mis annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. T. Kiil tunnistati Pärnu Maakohtu 09.02.
  3. a otsusega süüdi ja ta kannab karistust varavastase ja liiklusalase süüteo toimepanemises. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemise aluseks on süüdistus varguse eest, mis pandi toime grupis, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Lisaks mõisteti T. Kiil süüdi mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta isikuna. Seega ei saa jätta arvestamata, et kuigi T. Kiilil on üks kehtiv kriminaalkaristus, on ta nii varavastase kui liiklusalase süüteo pannud toime süstemaatiliselt ehk tegemist ei olnud ühekordse õigusvastase käitumisega.
  4. Kohus peab seejuures oluliseks, et Pärnu Maakohtu 09.02.
  5. a otsusega mõisteti T. Kiilile koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud vangistust, mille kandmiselt ta vabanes
  6. a veebruari lõpus. Kriminaalhooldusel olles on T. Kiil ligemale neli kuud kestnud katseajal rikkunud süstemaatiliselt registreerimisnõuet. Esimese registreerimisnõude rikkumise pani T. Kiil toime 14.04.2022, seega koheselt katseaja alguses. Uuesti rikkus ta registreerimisnõuet 19.05.2022 ning alates 20.05.2022 ei olnud kriminaalhooldajal enam üldse T. Kiiliga võimalik kontakti saada. Sellest tulenevalt pööras Pärnu Maakohus 22.07.
  7. a määrusega T. Kiilile mõistetud karistuse täitmisele. Lisaks nähtub Pärnu Maakohtu 22.08.
  8. a otsusest väärteoasjas nr 4-22-3040, et T. Kiil on süüdi mõistetud NPALS § 151 lg 1 järgi väikeses koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, mis oli toime pandud 18.05.
  10. Seega 3 kuu pikkune šokivangistus T. Kiili käitumisele varasemalt mõju ei avaldanud, kuivõrd ta ei olnud võimeline katseaega edukalt läbima ning pani vabaduses toime ka uue süüteo. Praeguseks on T. Kiil viibinud vangistuses pea 4 kuud, seega ca kuu kauem kui varasem šokivangistus. Kohtul puudub T. Kiili varasemat käitumist arvestades veendumus, et nüüdseks kantud karistus oleks T. Kiili käitumisele sellist mõju avaldanud, et ta on oma mõtlemist ja käitumist sellisel määral muutnud, et suudab edaspidi vabaduses õiguskuulekalt käituda.
  11. Kuigi vangla on iseloomustuses märkinud, et T. Kiili puhul esineb risk ja ohtlikkus alkoholi tarvitamises ning risk ja ohtlikkus puuduvad narkootiliste ainete tarvitamises, siis iseloomustuses kirjeldatu põhjal kohus sellega nõustuda ei saa. Esmalt kinnitas T. Kiil ka ise kohtuistungil, et tarvitas vabaduses narkootilisi aineid. Samuti nähtub ka vangla iseloomustusest, et abielu 4
(6)1-22-680 lahutusega kaasnenud madalseisu ajal lõpetas T. Kiil alkoholi tarvitamise, kuid asendas selle teiste sõltuvusainetega ning hakkas regulaarselt narkootikume tarvitama. Ta tarvitas peaaegu igapäevaselt amfetamiini ninna tõmbamise ja süstimise teel ning on tarvitanud ka GHB-d, kanepit ja ecstasyt. Kui inimene raskuste tekkimisel leiab väljapääsu sõltuvusainete tarvitamises, siis eksisteerib märkimisväärne oht tagasilanguseks ning selle tulemusel suureneb ka uute süütegude toimepanemise oht. Vangla iseloomustuse kohaselt oli T. Kiili viimane amfetamiini tarvitamine neli päeva enne vanglasse sattumist, väärteokorras on teda karistatud 18.05.2022 toime pandud narkootilise aine käitlemise eest. Sellele eelnevalt on T. Kiili narkootikumidega seotud väärteo eest karistatud ka nii 2020 kui 2021 aastal. Seega on tegemist pikaaegse tarvitajaga. Eelnevast nähtub üheselt, et narkootiliste ainete tarvitamine on T. Kiili puhul ohuteguriks.
  1. Arvestades T. Kiili varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad T. Kiili käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita – T. Kiili puhul on positiivne prognoosotsustus edaspidiseks seaduskuulekaks eluks täidetud. Kuigi T. Kiil avaldas kohtuistungil, et mõistab oma probleemi algpõhjusi ning soovib olla toeks oma lähedastele, siis puudub kohtul veendumus tekkinud muutuste püsivuses. T. Kiili varasem käitumine seda ei kinnita. Kohtuistungil tõi T. Kiil välja, et nüüdseks on tal uus elukaaslane, soovib olla toeks oma neljale lapsele ning muutub ka elukoht. Kohus meenutab, et varasemalt on T. Kiilil olnud samuti lähedased ning hooldamist vajavad alaealised lapsed. Nimetatud isikud T. Kiili seaduskuulekat elu ei taganud.
  2. Kohus leiab sedagi, et süstemaatiliselt varavastaseid kuritegusid toime pannud isikuna on materiaalsete raskuste tekkimisel, eriti olukorras, kus isiku vastu on nõudeid suurusjärgus 5 509,12 euro ulatuses, oht uute kuritegude toimepanemiseks. Kuigi T. Kiil on üldjuhul töötanud ametlikult, on tal olnud vajadus enda materiaalse olukorra parandamiseks toime panna varavastaseid kuritegusid. Seejuures ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et T. Kiil on vabaduses viibides korduvalt vahetanud töökohti. Töökohtade muutmise põhjuseks on olnud töökohustuste täitmisele mitteilmumine. T. Kiil on varasemalt jätnud töökohustused täitmata nädalate kaupa alkoholi tarvitamisest tulenevalt. Samasugune käitumismuster ilmnes kriminaalhooldusel olles – T. Kiil ei ilmunud ettenähtud ajal kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, see kõrvalehoidumine oli tingitud narkootiliste ainete tarvitamisest. Vangistuses on T. Kiil töökohustusi küll täitnud, kuid vangistuses on välistatud sõltuvusainete tarvitamine ning ka töökohustuste täitmisest kõrvalehoidumine on raskendatud.
  3. Kuigi T. Kiil avaldas kohtuistungil asjaolud, mis toetavad tema edaspidist seaduskuulekat elu, on kohus veendunud, et kantud karistuse aeg ei ole olnud sellise pikkusega, millest tehtud järeldused oleksid püsivad. T. Kiili mõttemaailm on alles muutuste teel ning vajalik on karistuse kandmise jätkamine, et uued omandatud teadmised talletuksid püsivalt. Järelejäänud karistuse kandmise ajal on T. Kiil eemal sõltuvusainetest, tal on võimalik tegeleda oma mõtlemise ja hoiakutega ning mõelda läbi oma eesmärgid ja plaanid tagasilanguse vältimiseks.
  4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
  5. T. Kiili kaitsja Sergei Politšev esitas 01.12.2022 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 170,76 eurot. Kohus peab tehtud toiminguid ja neile kulunud aega vajalikeks ja põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.
  6. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4, § 151 lg 1 p 2 ning § 17 lg 2 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 170,76 eurot (sh km). 5
(6)1-22-680

§ 180

lg 3 alusel jätab kohus riigi kanda sõiduga seotud kulud kogusummas 42,36 eurot.

§ 180lg 1 alusel kuulub T.

Kiililt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele kaitsjatasu 128,40 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Hinnates T. Kiili varalist seisundit – K-Raha andmetel on tal 5 509,12 euro suurune võlgnevus ning vanglas sissetulek minimaalne – määrab kohus, et T. Kiil peab kaitsjatasu, s.o 128,40 eurot tasuma osamaksetena 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, selliselt, et iga kuu 25. kuupäevaks kuulub tasumisele vähemalt 21,40 eurot. Menetluskulude tasumisel osade kaupa vabatahtlikult oma vangla vabakasutuskontol olevatest vahenditest on T. Kiilil võimalus vältida uue täitemenetluse alustamist ning sellega kaasnevaid täiendavaid täitemenetluse kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.