← Eesti

2-22-18095/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-18095 Tsiviilasi

) § 21 lg 4 p 3). Seadus ei näe ette võimalust protokollida otsuste tegemist teisiti. Registripidaja keeldub kande tegemisest, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele (

§ 63lg 1 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 79 lg 5).

2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse. Avaldaja palub esitatud dokumendid ja kirjavahetus üle vaadata. Avaldaja on pidanud tähtaegadest kinni. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja (juhatuse liige) ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri. See on esitatud. Kohtunikuabi märkis, et hääletusprotokolli tuleb lisada korteriomanikud, mitte korterite numbrid. Avaldaja selgitas, et selle jaoks on olemas täiendava lisana nimekiri korteriühistu liikmetest. Korteriomanikud ei taha, et iga otsuse järel on nimekiri korteriomanikest. Kõik vajalik on esitatud. Avaldajale ei ole vastatud, mis täpselt on puudu ja milliseid tähtaegu on rikutud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtunikuabi määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659). Kohtunikuabi määrus kandeavalduse rahuldamata jätmise kohta on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust kohtunikuabi määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).
  3. Korteriomanikud võtsid
  4. septembril 2022 vastu otsuse mh Maia Smõkova nimetamiseks uue juhatuse liikme (dtl 16-17). Otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata (

§ 21

). Avaldaja esitas registriosakonnale kandeavalduse uue juhatuse liikme andmete kandmiseks registrikaardile.

§ 21

lg 4 p 3 kohaselt koostab juhatus hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Hääletusprotokolli kantakse mh vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed.

§ 21

lg-s 4 sätestatud protokolli koostamise reeglid kehtivad ainult juhul, kui otsus tehakse ilma koosolekut kokku kutsumata. Koosolekul tehtava otsuse puhul reguleerib protokolli koostamist MTÜS § 21 lg 6. 13. Ringkonnakohus nõustub kohtunikuabi seisukohaga, et avaldusele ei ole lisatud

§ 21

lg 4 p-le 3 vastavat hääletusprotokolli, st et avaldaja esitatud hääletusprotokollidest (dtl 12 ja dtl 30) ei nähtu otsuste poolt hääletanud korteriomanike nimed. Kuivõrd otsus võeti vastu koosolekut kokku kutsumata, peavad otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed nähtuma hääletusprotokolli dokumendist. Praegusel juhul on hääletusprotokolli märgitud üksnes korterite numbrid ja eraldi dokumendina esitatud korteriomanike nimekiri. Eeltoodut kinnitab ka avaldaja ise. Seega ei vasta registripidajale esitatud hääletusprotokoll seaduses toodud nõuetele.

§ 21

lg 4 p 3 sätestatut ei muuda asjaolu, et korteriomanikud ei soovi, et iga otsuse järel oleks otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimekiri. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige määruskaebuse väide, et kandeavaldusele on lisatud kõik vajalik. Kohtunikuabi on avaldajale korduvalt selgitanud vajadust esitada hääletusprotokoll, millest nähtuksid otsuse poolt hääletanud korteriomanike nimed. Seega keeldus kohtunikuabi õiguspäraselt kande tegemisest, kuivõrd avaldusele lisatud dokumendid ei vastanud seadusele (

§ 63lg 1).

3 Ringkonnakohus selgitab, et uue kandeavalduse esitamiseks ei ole korteriühistul vaja vastu võtta uut samasisulist otsust, vaid tuleb koostada seaduse nõuetele (sh

§ 21lg 4 p 3) vastav hääletusprotokoll. 14. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad avaldaja kanda (Ts

MS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Indrek Parrest Kersti Kerstna-Vaks 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.