Obsah (6)

§ 637§ 459§ 407§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-22-16531 Kohtuasi E D hagi G Di, Z Di, N Di ja A Di vast

§ 637lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt 16.08.2021 Viru Maakohtu kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas 2-21-9764 iga kostja kasuks elatis alates 17.06.2021 120 eurot kuus, kokku 480 eurot kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja on õnnetuse tagajärjel liikumis- ja töövõimetu. Tema ainsaks sisse tulekuks on töövõimetuspension 508 eurot kuus. Käesolevas hagis esineb asjaolu – hageja töövõimetus – mille alusel saab vähendada kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust 25 eurole kuus, s.o on kokku 100 eurot kuus. Suuremat summat ei ole hageja võimeline tasuma.
2. Elatise maksmine toimub sisuliselt hageja pensionäridest vanemate arvel. Voodihaigel invaliidil ei saa olla peale riigi makstava pensioni mingit muud sissetulekut. Vene Föderatsioonis asuv kinnistu ei kuulu E Dile, see kuulub hageja venna pojale. Kostjate seadusliku esindaja poolt hagejale ühisvara jagamise tulemusena tasutud 3250 eurot (osade kaupa) ongi see raha, millest hageja, ühes enda vanemate panusega, oli seni võimeline elatise maksmise kohustust täitma. II KOSTJATE VASTUS
3. Kostja hagi ei tunnista. Hagejal puudub alus nõuda välja mõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459ja 497 alusel.

Hageja teostas viimase makse summas 480 eurot 2022 oktoobris, millest järeldub, et hageja on võimeline kohtuotsusega välja mõistetud elatist maksma. Lastel on lisakulutused eriarstide ja huviringide näol. Laste ema töötasu on 355 eurot kuus. Hageja saab võõrandada oma kinnistu, mis asu Vene Föderatsioonis. III KOHTU PÕHJENDUSED 4. Arvestades hagi hinda 3420 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on palunud elatist igale kostjale vähendada 25 euroni kuus. Kostja sellega nõus ei ole. Tuvastatud on, et hagejalt mõisteti 16.08.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-9764 välja iga kostja kasuks elatis 120 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et hageja ei ole välja toonud

§ 459sätestatud elatise suuruse muutmist võimaldavaid asjaolusid.

Tuvastatud on, et hagejalt on elatis välja mõistetud tagaseljaotsusega (

§ 407lg 1).

Arusaadav on ka see, et tagaseljaotsusest ei nähtu ülalpidamisnõude aluseks olevate asjaolude tuvastamine. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, ei saa tuvastada asjaolude muutumist ja seetõttu tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma.

1. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus. PKS § 102 lg 2 neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest ning mh 2 võib selleks olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt lapsetoetusega) (RKTKo 2-16-11905 p 18). Samuti võib kohustatud vanema varaline seisund anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis (RKTKo 2-16-118651p 13). Kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja puudekaardiga on tuvastatud hageja tervisekahjustus (sügav liikumispuue) kehtivusega kuni 04.08.
2. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et hageja keskmine sissetulek kuus on 524, 84 eurot (toetused Töötukassalt ja Sotsiaalkindlustusametilt). Kinnisvara ja mootorsõidukeid hagejale ei kuulu.
3. Eeltoodust tulenevalt on hageja sissetulekuks millest elatist tasuda ca 524 eurot kuus. Arvestada tuleb ka sellega, et osa laste vajadustest on kaetud lastetoetustega ning asjaoluga, et hageja varaline seisund on halb, st. hagejal puudub muu vara mille arvelt elatist tasuda. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi peab vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtu hinnangul on hageja võimeline tasuma igale lapsele elatist 80 eurot kuus, mis võimaldab kasutada tema käsutuses olevaid rahalisi vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemat ei saa panna olukorda kus ta ei ole võimeline ise toime tulema ega suuda kohtuotsust täita. Täisealine isik ei suuda toime tulla, kui tal jääb enda esmavajaduste rahuldamiseks 44 eurot kuus (524-480). Seega vähendab kohus välja mõistetud elatist 80 euroni kuus. Menetluskulude jaotus Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid ja kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist

§ 174

lg 1 ja 2).

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 3