) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu 3
lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Kava kohaselt toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine üksnes kõrvalnõuete arvel, samas põhinõuded tasutakse 100% ulatuses ja sellele lisandub põhinõudelt arvutatud intress 10%. Kavast nähtuvalt tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded 60 kuu jooksul 60 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Eeltoodust tuleneb, et kava järgi on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. Samuti ei ole seatud võlausaldajaid võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kavast nähtub, et võlgnik tasub ümberkujundamiskava kinnitamise korral võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks 293,58 eurot kuus (kokku 60 kuu jooksul 19 376,59 eurot). Kuivõrd võlgnikul ei ole vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada, laekuks pankrotimenetluse korral võlausaldajate nõuete katteks üksnes igakuiselt arestitav töötasu, millest tuleks katta ka pankrotimenetluse kulud. Seega saavad kava kinnitamisel võlausaldajate nõuded rahuldatud pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajatele soodsam menetlus. 6.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lgtes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki
lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohtu hinnangul ei ole nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Usaldusisik on toonud välja, et võlgnik on kinnitanud püsiva maksejõuetuse vältimiseks tarbimisharjumuste piiramise ja kokkuhoiu vajadust. 7. Kokkuvõtteks rahuldab kohus L. O. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab
8. 24.10.2022 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused või muud sundtäitmised raha sissenõudmiseks kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, samuti kohustas kohus kohtutäitureid vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud. Kuigi usaldusisiku kinnitusel on võlgnikul õnnestunud vältida täitemenetluste algatamist, selgitab kohus, et
lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 9.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25. veebruariks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (
Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25.02.2023; edaspidi iga aasta möödumisel – 25.02.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (
Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (
10. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. 11. Usaldusisik on 05.12.2022 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 8 tunni eest 600 eurot (tunnitasu 75 eurot). Tasu kanda Tamm Projekt OÜ arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Usaldusisik märgib tegevusaruandes, et on kandnud kulusid summas 1,23 eurot, kuid kulud on kaetud usaldusisiku tasuga ega kuulu eraldi hüvitamisele. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Tunde Kirjeldus alusdokumentidega, läbirääkimisteks 3 Tutvumine ettevalmistumine ja läbirääkimiste pidamine võlausaldajatega 3 Võlgniku nõustamine 2 Ümberkujundamiskava koostamine
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega käesoleval ajal 130,80 eurot (654 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 8 tunni eest 600 eurot (75 eurot/tund). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt
lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 5
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.