Obsah (5)
§ 175§ 173§ 172§ 177§ 176KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus Kaire Pullerits Kohtuasja number 24. jaanuar 2023, Jõhvi kohtumaja 2-17-5788 Kohtuasi A. T. kohustustest vabastamise menetlus Mene
) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
§ 175
lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
§ 173
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, lg 2 järgi peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta, lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama, lg 4 järgi peab usaldusisik lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine on ettenähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Kohustustest vabastamine peaks võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma võlgnikule uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-19-16 p 14). Riigikohus on leidnud, et kui võlgniku käitumises ei ole
§ 175
lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1121-11, p 12).Võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kokkuvõtvalt on võlgadest vabastamise menetlus ette nähtud võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele.
- A. T. kohustustest vabastamise menetlus algatati 03.11.2017 kohtumäärusega ja 03.11.2022 saabus kohustustest vabastamise menetluses
- aastat ning 04.11.2022 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
- Kohus analüüsib käesolevalt uuesti kas on alus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus tuvastas, et Eesti Töötukassa 29.05.2017 otsusest nr TVH/17/022497 tulenevalt oli võlgnikul puuduv töövõime 100% (periood 20.04.2017-19.04.2018). Eesti Töötukassa 09.04.2018 otsuse nr TVH/18/016377 kohaselt oli võlgnikul osaline töövõime (periood 3
(5)20.04.2018-19.04.2019); võlgnik oli Eesti Töötukassa 01.06.2018 otsuse nr TA 18-0062534 alusel töötuna arvel 06.12.2017-31.05.2018, 10.01.2023 kohtuistungil selgitas võlgnik, et püüdis tööle saada, kuid see ei õnnestunud (esimeses kohas toimus töökoormuse langus ja tööle ei võetud ning Kohtla-Nõmme laste maja likvideeriti, võlgnik oli valmis sõitma ka Sillamäele, kuid värvati kohalikud inimesed ning tööle ei saanud); Eesti Töötukassa 24.04.2019 otsuse nr TVH/19/016251 järgi oli võlgnikul puuduv töövõime 100% (periood 20.04.2019-19.04.2022). Eesti Töötukassa otsustest ja pangakontoväljavõtetest (võlgnik ei ole esitanud Eesti Töötukassa otsust puuduva töövõime osas pärast 19.04.2022, kuid pangakontoväljavõttest nähtuvalt on võlgnik saanud Eesti Töötukassalt jätkuvalt töövõimetustoetust) nähtuvalt on võlgnikul puuduv töövõime. Võlgnikul on tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja rasked tegutsemispiirangud õppimise, tegevuste ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades, mille põhjuseks on üldhaigestumine/psüühika häire. 20.03.2020 Viru Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-2045 on võlgnik määratud abikaasa Xi eestkostjaks (so kuni 20.03.2022); 05.04.2022 kohtumäärusega pikendati eestkostet ja võlgnik on eelviidatud isiku eestkostjaks kuni 20.03.
- 10.01.2023 kohtuistungil antud võlgniku kinnituse ja eestkosteasjas esitatud 01.04.2022 ekspertiisi akti kohaselt vajab abikaasa ööpäevaringset järelevalvet/hooldust, mida teostab võlgnik. 03.11.2017 kohtumääruse kohaselt oli usaldusisikul aruannete esitamise tähtajaks 03.
- Võlgnik on teise aruande esitanud kohtule 04.11.2019 (ühe päevase hilinemisega); kolmanda aruande esitas võlgnik haiguse tõttu 09.11.2020 ja neljanda aruande 17.11.2021, esimene ja viimane aruanne on esitatud tähtaegselt. Kohus on seisukohal, et aruannete ebakorrapärane esitamine ei ole antud juhul siiski aluseks jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgniku pangakontoväljavõtetest nähtuvalt on tema igakuiseks püsivaks sissetulekuks olnud Eesti Töötukassalt saadav töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millele ei saa sissenõuet TMS § 131 lg 1 p 2, 3, 6¹ kohaselt pöörata ning võlgnikul ei ole olnud sellisel määral sissetulekuid, millele saanuks TMS § 132 lg 1 kohaselt sissenõuet pöörata. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajale Julianus Inkasso OÜ-le tasunud 06.03.2020 tulumaksu tagastusest saadud rahalised vahendid 136,01 eurot ja lisaks omavahendeid, ning tasutu on kokku 140 eurot (07.02.2020 20 eurot, 10.03.2020 20 eurot, 11.04.2020 20 eurot, 28.05.2020 20 eurot, 15.06.2020 20 eurot, 12.07.2020 20 eurot, 17.08.2020 20 eurot). Seega ei vasta Julianus Inkasso OÜ 18.11.2022 vastuses toodud seisukoht, et võlgnik ei ole võlausaldajale midagi tasunud, tõele. Kohus ei hinda eelnevat olulise süülise kahjustamisena ehkki tegemist on ühe võlausaldaja eelistamisega teiste ees. Võlgniku pankrotiasjas on pankrotivara arvelt tehtud väljamakseid järgnevalt (sh kohustustest vabastamise menetluse ajal Julianus Inkasso OÜ-le maksed): Plus Plus Baltic OÜ-le 221 eurot, Telia Eesti AS-ile 71,17 eurot, Eesti Energia AS-ile 21,54 eurot; Julianus Inkasso OÜ-le 58,06 eurot + 140 eurot= 198, 06 eurot; Maksu- ja Tolliametile 8 992, 61 eurot, kokku 9504, 38 eurot. Seega on võlgnik pankrotiasjas ca 15,1% võlanõuetest tasunud. Arvestades võlgniku puuduvat töövõimetust ja sissetulekute vähesust, on võlgnik siiski püüdnud teha väljamakseid (so Julianus Inkasso OÜ-le). Kohus leiab, et kui võlgnikul on pikemaajaliselt tuvastatud töövõimetus (arvestavalt pikema perioodi osas täielikult puuduv töövõimetus) ning ta on lähikondse isiku eestkostjaks, kes vajab hooldust/järelevalvet ööpäevaringselt ja võlgniku püsivateks sissetulekuteks on kogu menetluse ajal olnud töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus, millele ei saa sissenõuet TMS § 131 mõistes pöörata, siis ei saa lugeda võlgnikku süüliselt oma kohustusi rikkunuks. Kohtu hinnangul ei ole vahepealsel ajal osalise töövõime puudumise ja töötuna arvel oleku ajal võlgnik rikkunud
§ 173lg 1 sätestatut, sest võlgnik on 10.01.2023 toimunud kohtuistungil antud 4
(5)kinnituste kohaselt püüdnud leida oma tervislikku seisundit arvestades sobivat tööd, kuid see ei ole viinud tulemuseni. Kohus on seisukohal, et täielikult puuduva töövõimega ei ole võimalik võlgnikul töötada, seejuures osaline töövõime piirab tulutoovama sissetulekuga töökoha leidmist oluliselt. Võttes arvesse Eesti Töötukassa otsustes näidatud võlgniku tervisliku seisundi kirjeldusi on kohus seisukohal, et võlgnikul ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimalik lisatulu teenida ja sellest tingituna püsib võlgniku majanduslik olukord muutumatuna. Isegi kui asuda seisukohale, et vahepealsel ajal võidakse määrata võlgnikule osaline töövõimetus, siis ka see ei annaks oluliselt rohkem võlausaldajatele suuremat lootust saada nõuete täitmist, sest töövõimetusest tuleneva takistuse tõttu ei teki reaalset võimalust, et võlgnik hakkaks saama suuremat (märkimisväärset) sissetulekut. Eeltoodud põhjendustele tuginedes kuulub võlgniku taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ja kohus lõpetab kohustustest vabastamise menetluse ning vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest (
§ 172lg 4).
11.
§ 177
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
§ 177
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist (
§ 177lg 2).
12.
§ 175
lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik.
§ 176
lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. 13.
§ 175
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 5
(5)