2-22-6175/38

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2022. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-6175 Tsiviilasi Bioatlas OÜ hagi A A vastu kahjuhüvitise, viivise ning kohtuväliste õigusabikulude väljamõistmiseks Hagihind 3921,01 eurot Menetlusosalised Hageja: Bioatlas OÜ (registrikood: 11244662; asukoht Riia tn 181a, Tartu, Tartu maakond, 51014) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Erki Siht (e-post: menetlus@mmab.ee) Kostja: A A (isikukood: xxx; elukoht xxx; e-post: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Aivar Jurs (e-post: xxx) Kohtuistungi aeg ja osalejad 07.11.2022 kohtuistung hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Erki Siht ja kostja lepingulise esindaja Aivar Jurs osavõtul RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt.

2.Mõista A A välja Bioatlas OÜ kasuks kahjuhüvitis 970,64 eurot.

3.Mõista A A välja Bioatlas OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (970,64 eurot) VÕS 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras alates 03.08.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4.Mõista A A välja Bioatlas OÜ kasuks kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitis 575 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5. Jätta Bioatlas OÜ menetluskulud 41,4% ulatuses A A kanda ning A A menetluskulud 58,6% ulatuses Bioatlas OÜ kanda.

6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on 2-22-6175 selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE 1. Hagiavaldusest nähtub, et 18.03.2021 sõlmiti A A (kostja) ja Bioatlas OÜ (hageja) vahel ostu-müügileping, millega kostja omandas hagejalt 2018 aastal registreeritud sõiduki JEEP GRAND CHEROKEE (registreerimismärgiga xxx, edaspidi nimetatud Sõiduk).

2.Tulenevalt portaalis www.auto24.ee avaldatud müügikuulutusest, oli müügikuulutuse avaldamise hetkel tegemist garantiid omava sõidukiga ning müüja ei avaldanud ostjale infot mistahes puuduste esinemise kohta.

3.2021 a märtsi lõpus ja aprilli alguses oli hageja esindaja reisil ning autot ei kasutanud.

Esimesi pikemaid sõite linnas tehes selgus, et üks esimene parkimisandur annab "objekt lähedal" signaali ka siis, kui auto seisab pikemalt näiteks foori taga, aga tegelikult objekti ees ei ole. Seda olukorda proovisõidul ei tekkinud. Seejärel selgus, et Sõiduki kojamehed ei suuda automaatrežiimis töötada. Hageja viis Sõiduki seejärel remonti, kus selgus, et Sõiduki esiotsa on remonditud ja nn. amatöörlikult kokku pandud, sh. "nätsutaolise esemega".

Seega sisuliselt vahetult pärast ostutehingut selgus, et Sõidukil esinesid varjatud puudused, mida Sõidukiga sarnastel sisuliselt uutel masinatel tavapäraselt ei esine:

a)Mõlema esimese logari tüüblid valed (peaks olema plastikneedid)

b)Esimese põhjakatte kinnitused on katki (M6 poltide vastused on tulnud läbi ja on puudu), põhjakatte kinnituskruvid valed, peaks olema standart M6 polt, tala sees olevad keermed rikutud.

c)Mootori all oleva põhjakatte tagumine osa on kahjustatud (augud sees)

d)Kompressori 1 kinnituspolt on lahti

e)Kompressori juures oleva suure pistiku kinnitused on katki

f)Esimese vasaku udutule sees niiskus

g)Esimese parema udutule pistik on puudu (Juhe paigaldatud nätsu taolise materjaliga)

h)Esimese parema pooltelje välimine tolmukate on ebaõige

i)Esimese stange ülemise vasaku nurga kinnitus plastik on katki/liimitud

j)Radiaatori parempoolne tuulesuunaja on katki/liimitud

k)Radiaatori alumine tuulesuunaja on sulatatud/liimitud

l)Stange tagune vahtplast on katki

m)Kompressori 1 kinnituspolt on keevitatud kere külge

n)Esimeste parkandurite juhtmestik on katki (pistikud osaliselt katki)

o)Esimesed parkandurid on kehvasti paigaldatud (ei istu ilusti pesas)

p)Esimese vasaku sisemine lukustusnupp on vales asendis - nupu kõrgus ebaõigesti reguleeritud 2 2-22-6175

q)Esimese vasaku sisemiselt ukse lingilt koorub kroomvärvi.

r)Mootoriõli filtri korpuse/kaane vahelt lekib õli.

s)Tagumise vasaku õhkpadjal puudub kate /kaitse, või on asendatud B varuosaga.

t)Esimesel paremal suverehvil torkeauk- parandatud nööriga (torke asukoht raadiusel ja võib hakata lekkima.

4.Nimetatud puuduste kõrvaldamiseks edastati hageja poolt nõue ja pretensioon. Oma 29.05.2021 kirjas lubas kostja eeltoodud puudused kõrvaldada paari nädala jooksul, pärast varuosade tellimist.Kostja 29.05.2021 kirjast tulenevalt puudub poolte vahel vaidlus, et kostja müüdud Sõiduk ei vastanud keskmisele kvaliteedile VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 mõistes. Hagejal oli õigus eeldada, et sedavõrd uuel sõidukil ei ole nimetatud puuduseid.

Eeltoodust tulenevalt ei vastanud ostetud Sõiduk lepingutingimustele VÕS § 217 lõige 2 mõttes.

5.Kuigi hageja palus kostjal mh hiljemalt 31.05.2021 edastada tellitud osade nimekiri, et hageja saaks volitatud JEEP marki sõidukeid tundval töökojal osade nimekiri üle vaadata, kostja seda ei teinud. Samuti ei andnud kostja ca kahe kuu jooksul andnud konkreetselt teada, millal kostja puudused kõrvaldab ja vajalikud parandustööd teostab.

Kostja viivitust ei saa kuidagi lugeda heauskseks valmisolekuks puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu puudus hagejal tegelikkuses kohustus asuda andma kostjale täiendavaid tähtaegu ning hagejal on kooskõlas VÕS § 115 lõikega 3 õigus nõuda kahju hüvitamist vastavalt kostjale edastatud Pakkumusele nr: xxx.

6.27.07.2021 edastas hageja kostjale kohtuvälise nõude ja kompromissettepaneku. Nõudes märkis hageja: Kuigi VÕS tähenduses on Ostjal käesolevaks hetkeks õigus nõuda tekitatud kahju või parandamiskulude hüvitamist ilma täiendavat tähtaega andmata ning Ostjal puudub kohustus võimaldada Teil kui müüjal teostada puuduste kõrvaldamiseks vajalikud parandustööd, siis vältimaks võimalikku kulukat kohtuvaidlust, on Ostja nõus andma Teile võimaluse teostada kompromissi korras parandamistööd ise. Seega tegi hageja järgmise kompromissettepaneku, milles olid toodud alljärgnevad tähtajad:

•Hiljemalt 9.08.2021 on Teie poolt Ostjale e-posti teel esitatud puuduste kõrvaldamise kava: Planeeritavate tööde nimekiri, tööde ajad ning asendatavate varuosade nimekiri koos andmetega konkreetse varuosa tüübi ja varuosa tootja kohta:

•Hiljemalt 23.08.2021 on käesoleva nõudekirja p.-des 2.1 – 2.20 osundatud Sõiduki puudused Teie poolt kõrvaldatud:

•Samaks tähtajaks koos sõidukiga tuleb esitada Eestis tegutseva JEEP´i volitatud töökoja poolt allkirjastatud kontrollakt, mis kinnitab, et nõudekirja p.-des 2.1 – 2.20 osundatud puudused on Teie poolt kõrvaldatud ehk neid puuduseid enam ei eksisteeri.

•Juhul kui puudused saavad Teie poolt kõrvaldatud ning Teie väljastatud JEEP volitatud töökoda kinnitab puuduste likvideerimist, on Ostja nõus lugema vaidluse lõppenuks.

Hageja palus anda vastus ettepanekule hiljemalt 02.08.2021 ning märkis, et kompromissi mittesaavutamise korral on Ostja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtusse.

Kostja hageja kirjale ei vastanud. 22.12.2021 edastas hageja täiendava kohtuvälise nõudekirja, paludes hüvitada tekitatud kahju hiljemalt 29.12.2021 ning märkis, et rahalise kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise korral, pöördub klient kohtusse kahju hüvitamise nõudes, millele lisanduvad kõrvalnõuded. Kostja ei vastanud ka 22.12.2021 nõudekirjale.

3 2-22-6175 7. Müüja vastutus ei sõltu sellest, kas või millises osas ta ise oli või ei olnud sõiduki puudustest teadlik. Sõiduki oluliste ja varjatud defektide eest peab kostja müüjana vastutama ka siis, kui ta ise puudustest teadlik ei olnud. Kuna kostja andis mõista, et on nõus puudused kõrvaldama ega vaidlustanud neid, siis pole põhjust arvata, et nendest puudustest oleks müügilepingu sõlmimisel olnud teadlik hageja. Riigikohus on selgitanud, et ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus. Vaieldamatult ei ole vaidlusalused puudused sellised, mida oleks välise vaatluse käigus võimalik avastada. Seega ei ole tõendatud, et hageja oleks teadnud või pidanud teadma sõidukil olevatest puudustest müügilepingu sõlmimise ajal.

Müügikuulutuses nähtuvalt müüs kostja iseenesest sõidukorras uut sõidukit, kuulutusest ei nähtu, et sõidukil võiks esineda selliseid vigu, mis on toodud defekteerimise aktis.

Riigikohus on muuhulgas selgitanud, et ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (vt RKTKo nr 3-2-1-46-17, p 19).

Lisast 6 nähtuvalt on hageja kostjale teatanud Sõidukil olevatest puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui hageja sellest teada sai. Tuvastatud on, et hagejale müüdud Sõidukil esinesid hagi p.-s 4 toodud puudused. Seega on kostja müünud hagejale lepingutingimusele mittevastava sõiduki ning vastutab sõiduki mittevastavuse eest. Hageja nõuab puuduste kõrvaldamiseks vajalike tulevaste kulutuste hinnangulise maksumuse hüvitamist.

Hageja näol oli tegemist liisinguvõtjaga. VÕS § 365 lg 1 sätestab liisinguvõtja õiguse esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused. Hageja on õigustatud käesolevat müügilepingu rikkumisest tulenevat nõuet esitama.

VÕS § 127 lg 4 alusel on Sõiduki remondivajadus kui kahju otseses põhjuslikus seoses rikkumisega, s.o mittekvaliteetse Sõiduki üleandmisega.

Hageja on tõendanud, et hageja on palunud kostjal puudused kõrvaldada, kuid kostja ei ole puuduseid kõrvaldanud. Kostja müües hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduki pidi ette nägema võimaliku tagajärjena tasuda puuduste kõrvaldamise eest. Kuna hageja sooviks on olnud osta vähekasutatud sõiduk, siis müües hagejale Sõiduki varjatud puudustega pidi kostjale olema ettenähtav, et juhul, kui sõidukil on puudused, siis tuleb need kõrvaldada. Kui müüja ei oleks müünud hagejale lepingutingimustele mittevastavat sõidukit, siis ei oleks hagejal tekkinud kahju. Kostja on hageja pöördumisi eiranud, ega ole Sõidukit lepingutingimustega vastavusse viinud.

Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt mõista välja kahjuhüvitis vastavalt S A OÜ Pakkumuses nr: xxx toodud summas (Lisa 5). Kuivõrd hageja on käibemaksukohuslane ning Sõiduki parandamiskuludelt saab hageja sisendkäibemaksu maha arvata, esitab hageja nõude käibemaksuta summas.

8.Kohtueelselt on hageja kandnud õigusabikulu summas 525 eurot, millele lisandub veel hagi esitamise hetkeks arveldamata kulu summas 50 eurot. Lisas 9 toodud spetsifikatsioon on 4 2-22-6175 seotud käesoleva vaidlusega. Hageja hinnangul on kohtueelsetele toimingutele kulunud ajakulu põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalik. Seega tuleks kostjalt välja mõista ka kohtueelse õigusabiteenuse osutamisega tekkinud kahju summas 575 eurot.

9.Vaidlust ei ole, et kostja ei ole tasunud hagejale nõutud kahjuhüvitist ei hageja 27.07.2021 nõudekirja alusel ega seniajani. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.07.2021 nõudekirjas määratud tähtaja möödumisest (03.08.2021) kuni hagi esitamiseni summas 167,27 eurot. Samuti palub hageja välja mõista edasiulatuva viivise kuni kohustuse täitmiseni.

10.Hageja palub mõista A A´lt (isikukood xxx) Bioatlas OÜ (registrikood 11244662) kasuks välja: 2868,62 eurot; hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 167,24 eurot; viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt summas 2868,62 eurot päevas alates hagi esitamisest kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni; kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitis summas 575 eurot.

22.08.2022 suurendas hageja oma nõuet ja palus mõista täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja õlifiltri vahetamiskulu summas 80 eurot.

11.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja ei ostnud teadlikult „avariilist sõidukit“, tegemist on tõendamata valeväitega.

Kostja vastuse lisas 5 toodud müügilepingu osa sätestab otsesõnu, et sõiduk vastab spetsifikatsioonile, see on koostatud N G OÜ poolt 19.03.2021. Ehk müügilepingu osaks, millest nähtusid ka müügitingimused, oli kostja poolt hagejale saadetud 19.03.2021 N G akt. Nimetatud aktist nähtub otseselt, sõidukil puuduvad ei ole seal mistahes viiteid avariilise sõiduki kohta, või selle kohta nagu oleks sõidukit ebakvaliteetselt parandanud.

Kostja viited, justkui oleks hageja pidanud otsima „liikluskahjude kontrollist“ mingeid andmeid, on asjakohatu. Vastupidi, olukorras kus kostja oli sõidukil olevatest puudustest teadlik, oleks kostja pidanud hagejat neist puudustest teavitama, mitte neid varjama.

12.Ebaõige on kostja vastuse p.-s 3.2 toodud nägemus, et „sõiduki garantiil puudub tähtsus“.

On üldteada, et kasutatud kehtiva garantiiga kasutatud sõiduki puhul võib eeldada, et sõiduk on heas korras. Näiteks on tarbijavaidluste komisjon oma otsustes 19-1/21-11067-012 ja 19-1/21-15019-012 leidnud, et kui müüja reklaamis autot garantiiga, võis hageja mõistlikult võttes eeldada, et tegemist on kontrollitud, kvaliteetse ja korras kasutatud autoga. Garantii olemasolu kinnitab, et tegelikkuses ei vastanud sõiduk ei müügilepingu tingimusele, ega ka keskmisele kvaliteedile võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 mõistes, mida sarnaste kasutatud sõidukite puhul võiks eeldada.

13.Vastuse p.-s 5 märgib kostja, et vastuse lisaks 5 olevas aktis on „hageja on ise kinnitanud, et auto on komplektne ja funktsioneerib laitmatult.“ Sellist kinnitust kostja esitatud tõendis ei ole.

14.Asjaolu, et sõiduk on võimeline läbima tehnoülevaatuse, ei tõenda, et sõiduk vastaks müügilepingu tingimustele. Hageja ei ole kunagi väitnud, nagu poleks sõidukit võimalik käivitada.

5 2-22-6175 15. Kostja kui autoala asjatundja kinnitas puudused ning lubas need kõrvaldada. A A näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva autoala asjatundjaga (hetkel töötab kostja keretööde meistrina). Seega 29.05.2021 kostja antud kinnitus (pärast hageja poolt pretensiooni esitamist) „Need puudused kõrvaldan ära. Olen ära tellinud selleks vajalikud osad. Annan teada kui osad kohal on ja siis lepime remondiaja kokku. Arvan et ca paari nädala pärast on osad kohal“ tõendab, et ka kostja jaoks oli tegemist tema enda lepingurikkumisega ning kostja ei vaielnud puuduste kõrvaldamisele vastu. Kostja väide, nagu olnud tegemist „kompromissettepanekuga“ on ainetu, kuivõrd kostja vastuskirjast kompromissettepanekut ei ole küll võimalik välja lugeda.

16.Hageja on kostjat nõuetekohaselt teavitanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ka ostjaks olev juriidiline isik peab sellisest puudusest, mille avastamine eeldab asja kasutamist (varjatud puudus), müüjat teavitama siis, kui tal oli mõistlik võimalus puudus avastada. (vt ka Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19; 10. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-37663/54, p-d 13-14). Lahendis 2-14-37663, p.-s 14 on Riigikohus selgitanud, et sõiduki varjatud puudustest saab mitteasjatundjaks olev isik üldjuhul teada pärast sõidukite valdkonnas tegutseva asjatundja ülevaatust. Enne seda ei saa hakata kulgema ka VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg auto lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise kohta. Hagi lisas 6 on toodud, et kostja sai puudustest teada juba mais 2021. Samas nähtub tõenditest, et hageja olid probleemidest teavitanud kostjat ka aprilli lõpus ning kostja lubas sõiduki korda teha (Lisa 4 ja 5). Hagi lisast 6 nähtub ja poolte vahel puudub vaidlus, et puuduste nimekiri saadeti kostjale juba 07.05.2022. Seega on alusetu kostja väide, nagu oleks hageja minetanud õiguse puudustele tugineda või oleks kostjat teavitanud liiga hilja.

17.Kostja väidab vastuse p.-s 6.5, et mitmed puudused ei olnud kostja kasutatud asjatundja arvates „varjatud“. Kostja kasutatud asjatundjal puudub pädevus hinnata, mida loetakse varjatud puuduseks õiguslikus mõttes. Kostja asjatundja ilmselgelt eksib, kui väidab oma kirjas (kostja vastuse lisa 7 p.-s b), et „mootori põhjakatte kahjustus ei ole varjatud, kuna on näha tõstuki peal.“ On ilmne, et kui juba asjatundja vajab puuduse tuvastamiseks tõstukit, siis ei saa tegemist olla puudusega, mida isik, kes ei ole autoala spetsialist, võiks tavalise ülevaatuse korral avastada. Vaidlusalusel juhul on kõikidele puudustele viidanud spetsialist ja asjatundja S A. Ka kostja kui spetsialist on puudustega nõustunud. Seega tulenevalt Riigikohtu praktikast on vaidlusaluste puuduste näol tegemist varjatud puudustega. Hageja väiteid kinnitab ka asjaolu, et kostja, olles autoala spetsialist ei teavitanud nendest puudustest hagejat. Samas andis kostja lubaduse puudused kõrvaldada, mistõttu on kostja käitumine eriliselt pahatahtlik.

18.Kostja on esitanud ka tasaarvestamise avalduse, väites, et kuna „hageja kauples hinda alla“, siis on kostjal hageja vastu nõue. Kostjal puudub tasaarvestamiseks vajaminev nõue.

19.Sõiduki ülevaatus toimus tavapärasel viisil - visuaalne ülevaatus ja proovisõit. Kapoti alla ei vaadatud, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole sõidukite valdkonna asjatundja, ega oleks osanud sealt täpsemalt midagi tuvastada. Veel enam, kostja näol on tegemist sõidukite valdkonna asjatundjaga ning hagejal ei olnud põhjust kostjat mitte usaldada.

20.Hindamisakt on edastatud kostja enda poolt, mis omakorda kinnitab, et lepinguese pidi kostja enda seisukohast olema puudusteta ja heas korras.

6 2-22-6175 21. Hageja esitas täiendava tõendina H A OÜ hinnapakkumise vaidlusaluste puuduste kõrvaldamiseks, millest nähtuvalt jääb hagis toodud S A OÜ hinnapakkumine sisuliselt samasse suurusjärku. Hageja rõhutab, et õiguskirjanduses on leitud, et mõistliku asendustehinguna ei ole käsitletav üksnes tehing, mille aluseks on parim hind. Sõltuvalt konkreetse tehingu ja üksikjuhtumi asjaoludest võib mõistlikuks pidada ka keskmist turuhinda ületavat asendustehingut niivõrd, kui see jääb üldiste turutingimuste raamidesse.

Ostja ei pea valima kõige odavamat asendustehingut, kuna lisaks ostuhinnale võib oluliseks osutuda, et müüja oleks usaldus väärne, maksejõuline, tema kaubad oleksid usaldusväärse kvaliteediga jms. S.o ostja ei pea riskima kõige odavama asendustehingu pakkujaga kaasnevate võimalike komplikatsioonidega.

S A OÜ hinnapakkumine on esitatud turutingimustel ning ilmselgelt odavam ka margiesinduste pakkumistest. Kostja esitatud kirjavahetusest Ameerika Autoteenindusega nähtub, et tegemist on kostja tuttavaga, mistõttu ei saa kostja esitatud hinnapakkumist käsitleda ka usaldusväärse ning turutingimustele vastava hinnapakkumisena.

22.Istungil märkis hageja, et kostja on hagejale ette heitnud, et puuduste kõrvaldamise nõue on esitatud 27.07.2021. Sõnumivahetusest nähtub, et puudused avastati juba aprillis.

Tõenditest nähtuvalt on nõue esitatud mais 2021. a, hagi lisas 6 on hageja esitanud 25.05 ja 29.05 nõuded puuduste kõrvaldamiseks.

Kostjal alates 10.09.2022 uus vastuväide, et pole tõendatud, et puudused esinesid riisiko üleminekul. Kostja pahatahtlikule käitumisele tuginen. Et puudused ei eksisteerinud sõiduki üleandmise hetkel, sellist vastuväidet pole kostja varem esitanud. Hagi vastuses ei vaielnud kostja sellele vastu. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kostjale ei olnud küsimus, et hageja need puudused oleks ise tekitanud. Rohkem kui aasta hiljem väita, et puuduseid ei eksisteerinud üleandmise hetkel, hea usu põhimõttest tulenevalt peaks kostja tõendama seda väidet. Kostja oleks pidanud taotlema ekspertiisi, mis ütleks kas puudus oli olemas sel hetkel või mitte. Kostja seda teinud ei ole.

Hageja on esitanud puuduste nimekirja, kuid ta kõikide puuduste kõrvaldamist ei nõua. Osa puudusi üles märgitud, et näidata, et sõiduk oli kogumis puudustega.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE 23. Kostja haginõuet ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.

24.Kostja ei ole müügilepingut rikkunud. Müüdud auto vastab lepingutingimustele, samuti ka sõidukile seaduses esitatud nõuetele.

25.Kostja plaanis hagejale kohe esimesel kohtumisel selgitada, et auto on teinud kunagi Soomes ka avarii, kuid S H (kostja sai kohtumisel aru, et tema oli T E abikaasa), teatas autot vaatama tulles hoopis ise esimese asjana kostjale, et see auto on olnud kunagi Soomes avariis, jah, mille peale vastas kostja, et jah, sellel autol oli kunagi Soomes avarii. Hiljem teatas ka T E lisaks, et autol oli olnud mingi otsasõit kellelegi.

Taoline liikluskahjude kontrolli nupp asub www.auto24.ee müügiportaalis iga müügikuulutuse päises “ostuabi“ nupu all, kuhu vajutades avaneb aken, kus suunatakse lehele “kasulik teada“, kus asub link sõiduki liikluskahjude kontrolliks, kuhu VIN koodi sisestades avaneb tasuta info liikluskahjude kohta. Sealt hageja ja tema abikaasa esmase 7 2-22-6175 info ka said ja selline kontroll ostja poolt (isegi tarbija puhul) on täna täiesti elementaarne ja lihtne.

26.Hageja võttis auto liisingusse teadlikult sellises seisus ja sellise taustaga nagu auto oli.

Kostja pole varjanud hageja eest mitte ühtegi sellist asjaolu, mida kostja ise teadis, kuid mida hageja ei oleks saanud ega pidanudki teadma. Hageja tegi enne ostu ka proovisõidu ja uuris autot väga põhjalikult ja tähelepanelikult. Seda kinnitab ka üleandmised vastuvõtmise akt, kus hageja on ise kinnitanud, et auto on komplektne ja funktsioneerib laitmatult (üleandmise akt vastuse lisas nr 5). Selle akti alusel läks hagejale üle ka juhusliku hävimise riisiko.

27.Ei oma tähtsust, et kehtis veel garantii, sest vaidlust pole garantiiga kaetud vigades, vaid vaidlus seisneb parandustes.

28.Hageja asus autot selle kättesaamisest alates kohe kasutama ja kasutab tänaseni igapäevaselt ja seda olukorras, kus kõik hagis esitatud väidetavad puudused on endiselt parandamata.

Ehk siis auto on täna täpselt sellises seisus, nagu see oli hagejale üleandmise hetkel. See näitab selgelt, et hageja poolt esile toodud puudusi ei ole tegelikult üldse vaja parandada ja on ilmselge, et hageja ka ei kavatse neid puudusi mitte kunagi parandada. Asjaolude kohaselt ei oleks see majanduslikult ka otstarbekas ega mõistlik. Hageja tegelik eesmärk täna on vaid rahalise hüve saavutamine.

29.Auto parandamine ja avarii järgne remont ei ole puudus iseenesest. Kui parandatud asi võimaldab asja igapäevaselt kasutada, siis järelikult on parandus olnud tõhus. Iseasi võib olla küll mõne paranduse või vigastuse esteetiline külg, kuid kui parandatud osa töötab laitmatult ja parandus täidab ka oma eesmärk ega takista mitte kuidagi asja kasutamist, siis on küsimus, kas tegemist on ikka puudusega, mis on ilmtingimata vaja kõrvaldada või siiski mitte.

Et sõiduk on tegelikult tehniliselt täiesti korras, seda kinnitab ka asjaolu, et hageja on käinud 09.03.2022 ka sõiduki tehnilisel ülevaatusel, kus antud sõiduk on tunnistatud märkusteta täiesti korras olevaks ja teeliikluses ohutuks. Transpordiameti väljavõttest nähtub, et hageja on sõiduki kättesaamisest alates kuni ülevaatuseni 09.03.2022 ise sõitnud juba 14169 km (s.o 50577 km ülevaatusel fikseeritud läbisõit miinus 36408 km hindamisakti järgne läbisõit v.t hagi lisa nr 2). Taoline intensiivne auto kasutamine toimub hageja väidete kohaselt aga olukorras, kus sõidukil on hageja arvates parandamist vajavad puudused.

30.Hagi lisas nr 5 esitatud S A OÜ hinnapakkumine ei tõenda, et parandused on vaja uuesti parandada või mõned detailid uutega asendada. S A OÜ hinnapakkumine tõendab vaid detailide maksumust, mitte remondi põhjendatust.

Hageja väide, et kostja poolt 29.05.2021 esitatud puuduste kõrvaldamise soov tõendabki, et auto ei vasta lepingutingimustele, on väär. Puuduste kohese kõrvaldamise valmidus oli tingitud vaid mistahes vaidluste vältimiseks, peale mida saaks oma asjadega rahulikult edasi tegeleda.

31.Hageja (majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ostja) sai auto kätte 24.03.2021. Hagejal oli VÕS § 219 lg 1 järgi kohustus asi viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Antud juhul ei saanud hageja mitte kuidagi eeldada, et 3 aastat vana auto, mille läbisõit on juba 36408 km, peaks olema nagu uus. Seda enam, et ülemised välised vigastused olid silmaga näha ja 8 2-22-6175 põhja-alused vigastused olid auto ülestõstmisel samuti silmaga näha ja viitasid sellele, et auto võis olla kuskile otsa sõitnud. Proovisõit oli ka tehtud. Hageja on üleandmise aktis ise kinnitanud, et auto on komplektne ja funktsioneerib laitmatult.

32.Varjatud puuduste ja nähtavate puuduste suhe on Ameerika Autoteeninduse OÜ hooldusnõuniku vastuse järgi vastavalt 40% ja 60%.

33.VÕS § 219 lg 1 järgi pidi hageja nähtavatest puudustest teada saama seega koheselt peale auto kättesaamist. Hageja tunnistab täiesti selgelt, et ta sai isegi varjatud puudustest teada juba vahetult peale auto kättesaamist. See tõendab, et hageja täitis VÕS § 219 lg 1 järgset kohustust hoolikalt juba enne auto vastu võtmist ja peale vastuvõtmist on hageja teinud siis juba väga põhjaliku ülevaatuse kusagil teeninduses juba sama päev või järgmine päev peale auto kätte saamist.

Esimest korda teavitas hageja puudustest aga alles 07.05.2021 ehk siis 1,5 kuud hiljem peale auto kättesaamist, saates kostja e-mailile nimekirja defekteerimise käigus avastatud vigadest. Sellest saab järeldada, et hageja luges kaudse tahteavaldusega puudused selle avastamise hetkel heakskiidetuks. See omakorda annab aga tõendust selle kohta, et poolte vahel oli avatud jutuajamine auto taustast ja hageja aktsepteeris seda. VÕS § 220 lg 3 sätestab, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele enam tugineda.

Hageja selgitus, et ta käis isiklikult vahepeal reisil (hagi punkt 4), mistõttu ta ei saanud puudustest teavitada, ei oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku kohustuste täitmise seisukohalt mitte mingit tähtsust ja sellega ei saa õigustada juriidilise isiku teavitamiskohustuste täitmata jätmist.

Väide, et hageja pole 1,5 kuud üldse autot kasutanud, ei ole samuti asjakohane, sest ülevaatamise kohustuse täitmine ei eeldagi auto kasutamist. Lisaks on need hageja väited ka tõendamata ja vastuolus hageja enda väitega hagi punktis 4. Antud juhul puudub igasugune alus lugeda majandus- ja kutsetegevuse tegutseva isiku puhul puudusest teatamata jätmine mõistlikult vabandatavaks.

34.Hageja nõue täielikult põhjendamatu nähtavate puuduste osas vähemalt 1058,71 euro ulatuses (s.o 87,60 + 12,45 + 189,98 + 27,08 + 759,60) miinus 13 eurot, mis on rehvi õigustatud parandus seenega.

35.Hageja puuduste kõrvaldamise nõuet 07.05.2021 puuduste teatises (hagi lisa nr 6 kolmas leht) esitanud pole. Kuigi kostja teatas hagejale peale puudustest teavitamist 29.05.2021 emailis ise (hagi lisa nr 6 teine leht), et ta kõrvaldab puudused ära 2 nädala jooksul, teatas hageja kostjale kohe sama päev vastu (hagi lisa nr 6 teine leht), et ta ei võimalda kostjal puudusi ise kõrvaldada, vaid tahab raha. Antud juhul on hageja poolt tegemist selge tahte väljendamisega nii sõnas kui teos, sest hageja ei andnud ka autot kostjale üle, et viimane saaks puudused kõrvaldada. Hageja taoline käitumine on loomulikult vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja välistas müüjale seadusega antud õiguse asja parandamiseks / heastamiseks. Sellest lähtuvalt tekkis kostjal 29.05.2021 seisuga õigus tugineda VÕS § 222 lg-le 6, mille kohaselt ostja kaotas õiguse nõuda müüjalt asja parandamist, kuna ostja ei nõudnud seda üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastamise kohta või mõistliku aja jooksul peale seda. VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid 9 2-22-6175 niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

Kuigi hageja esitas kostjale advokaadi kaudu 3 kuud hiljem s.o 27.07.2021 esimest korda nõude puuduste kõrvaldamiseks, oli hageja selleks hetkeks puuduste kõrvaldamise nõudeõiguse kostja vastu ajaliselt juba minetanud.

36.Hageja nõude rahuldamine VÕS § 222 lg 5 alusel ei ole enam võimalik. Hagejale ei ole esiteks kahju tekkinudki, sest puudused on tänaseni kõrvaldamata ja kulud kandmata (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-62-08 punkt 11 viimane lõik). Lisaks sellele ei saaks otse kahju hüvitist nõuda ka sellepärast, et puudustest ei ole teavitatud õigeaegselt ja lisaks sellele ei ole ka nõuet puuduste kõrvaldamiseks esitatud õigeaegselt ning seejuures puudus ka mõistlikult vabandatav põhjus, miks puudustest ei teavitatud õigeaegselt ja miks ei esitatud nõuet puuduste kõrvaldamiseks õigeaegselt.

37.Kostja esitab antud asjas ka tasaarvelduse vastuväite juhuks, kui kohus peaks leidma, et hagi võib mingis osas olla põhjendatud. Kostja soovis autot müüa hinnaga 34900 eurot (hagiavalduse lisa nr 3). Vaidluse all olevate asjaolude valguses kauples hageja hinda alla ja lõplikuks hinnaks kujunes 33500 eurot (müügileping lisas nr 4). Allahindlus 1400 eurot.

Kui kostja oleks teadnud, et hageja alustab mõne aja möödudes isegi nähtavate puuduste pinnalt ikkagi vaidlust, siis ei oleks kostja hinda alandanud või üldse hagejale autot müünud.

Kostja sai aru, et hinna alandamisega need võimalikud vaidlused välistatakse. Pooled suhtlesid selles osas enne tehingut täiesti avameelselt. Kui nüüd hinnata antud asjas nõutavate remondikulude suurust, siis on need numbrid ka proportsioonis ja hinnaalandus katab hageja tänase nõude täielikult, kui sellest arvestada maha need nõuded, mis ei ole üldse põhjendatud (käesoleva vastuse punkt 6.5.1 – 6.5.3). Hinna alandamise eesmärgi osas on hageja rikkunud kostja suhtes VÕS § 14 lg-t 1 ja see tekitab kostjale kahju 1400 euro ulatuses. VÕS § 14 lg 1 rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos ja VÕS § 14 lg 1 rikkumine on hõlmatud VÕS § 127 lg 2 järgse kaitse eesmärgiga. Antud asjaoludel saaks kostja VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 14 lg 1 alusel hagejalt tagasi nõuda vigastustuste vaidluse vältimiseks alandatud hinna osa ning hageja palub kohtul tasaarveldada hageja nõue kostja nõudega kattuvas ulatuses.

38.Selleks, et käsitleda isikut tehingus majandus- ja kutsetegevuses tegutsevaks, ei ole vajalik, et äriühing tegutseks antud juhul just nimelt autode müügi valdkonnas. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsemine ehk ettevõtjaks olemine tähendab mistahes ettevõtlusvaldkonnas tegutsemist, mis seaduse alusel eeldab juba a priori kõrgendatud teadmisi tehingutest ja seadustest. Seetõttu ongi ettevõtetele seaduses pandud ka rangemad nõuded (nt asja ülevaatamise kohustus, mida tarbijal pole) ja lühemad tähtajad võrreldes tarbijatega (nt puudustest teavitamine).

39.Asjaolude kohaselt ei ole antud juhul üldse välistatud, et hageja sõitis peale riisiko üleminekut autoga ka ise millelegi esiosaga otsa, lasi selle kiiresti ära parandada ja viis auto siis S A defekteerimiseks ning teatas sellest kostjale. Miks muidu oli vaja nii kiivalt takistada seda, et auto ei satuks parandamiseks kostja kätte. Ei ole välistatud, et varjatud puudused või osa neist võivad olla tekitatud hoopis hageja enda poolt. Täna ei ole võimalik üheselt enam tuvastada ega väita, millised konkreetsed puudused võisid olemas olla 24.03.2021 ja millised puudused võivad olla juurde tekitatud. S A pakkumine ei tõenda antud olukorras, et seal loetletud puudused olid kõik olemas 24.03.2021. Hageja ei ole 10 2-22-6175 tõendanud VÕS § 218 lg 1 järgi, millised puudused olid olemas riisiko ülemineku ajal ja millised mitte.

40.Antud juhul puuduste olemasolu eeldusest S A pakkumise alusel lähtuda ei saa. Oleks mõeldamatu, kui ostja saaks oma hoolsuskohustuse rikkumisele viidates panna vastutuse müüjale. Asja ülevaatamise kohustus teatava hoolsusega hõlmab loomulikult ka auto ülestõstmist ja visuaalset vaatlust ka põhja alt, sama moodi nagu pealtki. Auto ülevaatamise kohustuse täitmine hoolsalt ei saa toimuda poolikult ehk ainult pealt või ainult ühelt küljelt.

See on põhjendatav kasvõi sellega, et kui ostja jaoks omab tähtsust see, kas auto pealmised plekid on terved, siis omab ostja jaoks ilmselgelt olulisemat tähtsus see, millises seisus on auto alumine osa. Auto ülestõstmine visuaalseks vaatluseks ei tähenda vigade otsimist.

Vigade otsimisena saab käsitleda olukorda, kui midagi tuleks eest võtta, et näha kusagile taha vmt. Kõik see aga, mis on näha lihtsa visuaalse vaatlusega ja seda nii pealt, kui alt, ei ole käsitletav vigade otsimisena, vaid tavapärase ülevaatamisena, mis on VÕS § 219 lg 1 järgi nõutav.

41.Kostja selgitab, et tema ei teadnud, et autol on varjatud puudused ja kostjal polnud ka mitte mingit alust kahtlustada, et autol võiks olla varjatud puudused, sest auto sõitis hästi ja mingeid vigu kostja ei täheldanud. Seetõttu ei saanud kostja mitte kuidagi ette näha, et autot müües võiks kostja hagejale tekitada kahju. Kostja ei ole hageja eest varjanud puudusi, mida hageja ise poleks saanud tavapäraselt näha ega ka neid puudusi, mida hageja ei oleks saanud näha, sest kostja ka ise ei teadnud neist puudustest. Seega puudub ka tahtlus või raske hooletus.

42.Üksnes asjaolu, et kostja oli valmis kohe puuduseid kõrvaldama (nagu hageja viitas), ei tõenda mitte kuidagi kõikide hageja poolt esile toodud puuduste olemasolu 24.03.2021 seisuga või kostja teadlikkust neist puudustest. Kostja pole mitte üheski kirjas kinnitanud, et ta aktsepteerib puudusi ja tunnistab lepingurikkumist.

43.Hagist ei selgu, milliste asjaoludega hageja seob kostja teo (ja millise teo) ja tagajärje (kahju). Hageja ei ole tõendatud, milles konkreetselt seisneb lepingurikkumine kostja poolt ehk milliste puuduste tahtlikku varjamist saaks kostjale omistada.

44.Hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui hageja oleks võimaldanud kostjal puudused kõrvaldada. Juhul, kui kõik puudused saaks omistada müüjale ja kui ka kohus leiaks, et kostja kõikide puuduste eest ka vastutaks, siis kostja jaoks oleks see tähendanud maksimaalset remondikulu hüvitamist hagejale summas 1352,99 eurot (käibemaksuta) (Ameerika Autoteeninduse koondremondipakkumine; koostatud hagi nõuete järgi). Hageja nõuab aga poole rohkem.

45.Antud asjas on oluline ka see, et mitte ühtegi puudust ei ole tekitanud kostja ise (VÕS § 221 lg 1 p 1). Kui rääkida antud asjas mistahes puudusest (tabel edaspidi esitatud), siis saab eluliste asjaolude ja tõendite alusel nende kogumist asuda seisukohale, et kõik puudused olid olemas juba kas enne seda, kui kostja ise auto ostis, kuid kostja neist puudusest ei teadnud ega saanudki teada või on puudused tekkinud peale riisiko üleminekut hagejale.

46.Hageja on suvekummide kasutuseelise juba täies ulatuses kätte saanud, mis kinnitab, et kummi parandamine on olnud tõhus. S A selgitus, et uus kumm tuleb osta sellepärast, et parandatud kumm võib hakata hiljem lekkima, on oletuslik ja eluliselt on läbisõiduga tõendatud, et see oletus ei pidanud paika. Arvestada tuleb ka sellega, et kaasa antud 11 2-22-6175 suvekummid olid ca poole kasutusea ulatuses juba kulunud (see nähtub ka hagi lisas olevast pildist). Hagi rahuldamine kummide osas oleks antud olukorras juba hageja alusetu rikastamine.

47.Hageja autoga ise tänaseks eelneva arvutuse kohaselt läbisõitnud juba ca 21240km (18 kuud x 1180; märts 2021 - sept 2022). Sellega on tõendatud, et parandused on olnud tõhusad. S Auto selgitus, et liimitud tuulesuunajad ja stange nurk võivad kunagi hiljem puruneda, on oletuslik ja selgitus, et keevitamisega kinnitamine võib tulevikus kaasa tuua puudused, on samuti oletuslik. Eluliselt on tänaseks tõendatud, et need oletused ei pea paika, kuna parandused peavad tänaseni. Kompressoripoldi keevituse kohta selgitab S A ka ise, et keevitus iseenesest ei ole puudus, vaid fakt, mis viitab sellele, et sõiduk on olnud avariiline.

Avariilisus ise ei ole aga puudus, kui avarii tagajärjed on kõrvaldatud vähemalt keskmise kvaliteediga. Liimimine ja keevitamine on ühed asjade parandamise viisidest ja need viisid on autoremondis laialt levinud ja tavapärased. Isegi kui näiteks arvestada, et kostja olekski teadnud, et stange nurk ja tuulesuunajad on liimitud ja kompressori kinnituspolt kere külge keevitatud, siis ei pidanud kostja nendest hagejale isegi teatama, sest remonditulemus vastas keskmisele kvaliteedile ja seda tõendab ka asjaolu, et autot on juba 18 kuud kasutatud igapäevaselt, liimitud detailid peavad ja ei takista kasutamist.

Siinkohal viitab kostja ka LKF kodulehel olevale KINDLUSTUSANDJA JA AUTOREMONDIETTEVÕTTE KOOSTÖÖ HEA TAVALE, mille kohaselt on samuti autoremondis detailide parandamine eelistatud ja soovitatud tegevus. Samuti eelistatakse auto parandamist kasutatud detailiga, mitte uuega.

Hagis on esitatud, et vasaku esimese udutule sees on niiskus ja seepärast tuleb ära vahetada mõlemad udutuled korraga. Mõlema udutule vahetamist põhjendab hageja sellega, et S Au arvamuse kohaselt tuled tuhmuvad aastatega ning vahetatud udutuli ja kasutatud udutuli ei sobi omavahel visuaalselt kokku. Taolist põhjendust küll asjakohaseks pidada ei saa. Auto on 4 aastat vana. Tavaelus ei vaheta mitte keegi isegi üle 10 aasta vanusel autol ühe tule pärast ka teist tuld. Udutule puudust põhjendatakse hagis sellega, et selle sees on niiskus (pildi pealt on näha, et all ääres natuke midagi on; nb! kui juba väikselt fotolt on see näha, siis tavaelus auto ülevaatamisel hakkab see kohe silma ja seepärast ei ole udutuli varjatud puudus). Kui auto oli veel kostja käes, siis mingit niiskust tule sees ei olnud. Seda polnud ka riisiko ülemineku hetkel. S A poolt on tehtud pilt mai kuus 2021 ja hageja väidab, et tänaseni on tule sees niiskus. Hageja käis autoga ülevaatusel 09.03.2022. Ülevaataja ei tuvastanud samuti, et udutule sees oleks niiskus. Kui udutule sees oleks olnud niiskus, mida oleks saanud lugeda vähemalt vähetähtsaks veaks, siis selline märkus oleks tehnoülevaatuse kontrollkaardile ka märgitud. Kuna tehnoülevaatuse kontrollkaardil pole isegi vähetähtsat märkust udutule sees oleva niiskuse kohta, siis ei saa antud asjas mitte kuidagi lugeda niiskust udutules sees tõendatuks riisiko ülemineku hetkel. Udutule puudusest saaksime rääkida siis, kui see viga oleks märgitud vähemalt vähetähtsa märkusena tehnoülevaatuse kaardile. Midagi sellist aga pole.

Kui pilt udutulest ongi tehtud vaidluse all olevast autost, siis võis see olla ka mingite asjaolude hetkeline ühekordne kokkusattumine vaid korraks. See võis juhtuda kontrolli ajal S A garaažis kuuma mootori ja väljast tulnud auto ja garaaži õhu erinevuse tõttu. Ka on võimalik, et hageja vahetas pirni ja tihend ei jäänud korralikult ning seetõttu tekkis kondents. Defekteerimise ajal võeti loomulikult tuli kontrolliks lahti ja tule kinnipanekul pandi tihend korralikult ja see probleem kadus. Sellepärast ei näinud ka spetsialist tehnoülevaatusel hiljem udutule sees enam niiskust, sest seda polnud seal (Transpordiameti 12 2-22-6175 selgitus käesolevaga lisatud). Et udutuli võis olla juba vahetatud enne S A minekut, on kostja eespool selgitanud, et ei ole välistatud, et auto esiosaga on hageja ka ise kusagile otsa sõitnud, mistõttu on ka tuli vahetatud.

S A pakkumise järgi on ühe udutule maksumus ilma käibemaksuta 379,80 eurot ja pakkumises on esitatud 2 tk kokku 759,60 eurot. Ameerika Autoteeninduse pakkumise järgi on ühe udutule maksumus ilma käibemaksuta aga 115,00 eurot ja seal selgitati, et teist tuld ei vaheta sellepärast mitte keegi. Ameerika Autoteeninduse pakkumises ei ole mitte mingit alust kahelda ja nende poolt teostatavate remonditööde kvaliteet on väga kõrgel tasemel, kuivõrd tegemist on Eestis väga hinnatud ja juhtiva maastureid müüva, hooldava ja remontiva ettevõttega.

48.Hagis on esitatud, et esimese vasaku sisemine lukustusnupp on valel kõrgusel ning ka selle eest soovitakse hüvitust. S A on hageja viimasele päringule vastanud, et see nupp sai reguleeritud paika juba defekteerimise käigus. Sellega on tõendatud, et see oli niivõrd väike asi, mis tehti jooksvalt ära defekteerimise käigus ja selle eest ei võetud hagejalt isegi raha.

Selle puuduse kajastamine hagis on täiesti arusaamatu.

Hagis on esitatud, et esimese vasaku ukse sisemiselt lingilt koorub kroomvärv. Tegemist nähtava asjaoluga, millega hageja leppis ja mis loeti lepingu tingimuseks. Pole puudus.

Hageja nõuab hüvitust ka mõlema esilogari tüüblite eest. Selgitust tüüblite kohta pole hageja hiljem enam ka S A küsinud. Ei ole vaidlust, et esilogarid on tüüblitega korralikult kinnitatud ja eesmärk on täidetud. Seega pole puudus. Hagejat häirib vaid see, et tüüblid pole plastikust. Täiesti arusaamatu nõue.

Hagis nõutakse tagumise vasaku õhkpadjaga katte hüvitamist. S A remondipakkumises seda kuluartiklit aga polegi. Ka hilisemas selgituses S A ei esita seda kuluks. Kostja esmase vastuse lisas nr 7 punktis s) Ameerika Autoteenindus selgitab, et katet sinna ei käigi ja see, kui kasutatakse B varuosa, ei ole viga. Seepärast puudub vasaku õhkpadjaga seonduv remonditöö ka S A remondipakkumises, kuna pole midagi remontida. Seega pole puudus.

Selle kajastamine hagis taaskord täiesti mõistmatu.

Parema pooltelje väline kaitsekumm / tolmukate. Ameerika Autoteeninduse vastuse punktis

h)selgitatakse (kostja esmase vastuse lisa nr 7), et pildi pealt on näha, et tolmukatte näol on tegemist SKF-i asendustootega ja see on kvaliteetne toode. Seega pole puudus. Seda sisalda ka S A pakkumine. Selle kajastamine hagis täiesti mõistmatu.

Hagis on esitatud, et mootoriõli filtri ja korpuse kaane vahelt lekib õli. Kostja mingit õlileket, kui auto oli tema valduses, ei märganud. Õlileket pole esitatud ka S A remonditööde kalkulatsioonis. Õlileket ei märgatud hiljem ka tehnoülevaatusel. Ilmselt kõrvaldati õlileke, defekteerimise käigus (kui see tõesti esines), kus keerati filtrit lihtsalt tugevamalt kinni ja leke kadus. Nüüd kohtumenetluse käigus on aga tinglikult selgitatud, et kui mootoriõli filtri ja korpuse kaane vahelt lekib õli, siis tuleb proovida filtri vahetamist.

Selline asjaolude esitamine ei ole hagi põhjendamiseks sobilik ega veenev. Ameerika Autoteeninduse pakkumises on muu hulgas tööna märgitud ka õlilekke likvideerimine korpuse ja kaane vahelt, juhuks, kui see tõesti esineb.

Filtri osas omab tähtsust ka see, et õlifiltri vahetuse välp on 20000km. Kuna hageja on filtri kasutusaja enda tarbeks täies ulatuses ära kasutanud (filter ei takistanud kuidagi asja 13 2-22-6175 tavapärast kasutamist mitte mingilgi moel) ja see on korralise hoolduse ajal juba ära vahetatud hageja enda poolt, siis ei saa filtri osas enam hagi rahuldada ka siis, kui see olekski lekkinud. Kostjale ei saa panna nende osade vahetuse kulude hüvitamist, mida hageja tavaolukorras pidi niikuinii ise vahetama ja kulu kandma. Tegelikult on lekkimine ikka väga küsitav. Samuti pole fotot lekkest. Filtri osas on hagi samuti tõendamata.

Esimesed parkimisandurid. Pistikud on osaliselt katki ja parkandurid istuvad halvasti pesas.

Ameerika Autoteeninduse vastuse punkt o) järgi (kostja esmase vastuse lisa nr 7) on väliselt silmaga näha, kui parkandurid ei istu pesas.

Esimese põhjakate kinnitused katki ja mootori all oleval põhjakattel augud sees. Vigastused kenasti nähtavad. Riisiko üleminekul seda ei tuvastatud. Seega tõendamata, kas esines 24.03.2021 seisuga.

49.Stangetagune vahtplast katki. Pole võimalik tuvastada, kas oli enne või tekkis pärast.

50.Varjatud puuduste korral oleks võimalik hüvitis 398,67 eurot, millest remontöösid võiks sellisel juhul propotsioonis olla 80 eurot, mis oleks samuti 75% kogumahust. Samas on aga isegi varjatud puuduste korral välistatud kahju radiaatori parema ja alumise tulesuunaja ja stange vasaku kinnituse osas, kuna need ei ole puudused. Udutule pistiku kulu aga hageja ei nõua. Seega jääb varjatud puuduste korral üles vaid parkandurite juhtmestik ja stange vahtplast ja töö 80 eurot ning võimalik kahju kokku 342,57 eurot.

51.Kostja esitab vastuväite ka hageja kahju nõudele kohtueelselt kantud õigusabi kulude peale summas 575 eurot. Nagu kostja käesoleva punktis 1.3 selgitas, oli kohtueelselt vaja esitada ainult 1 lause, kus esitada nõue puuduste kõrvaldamiseks, anda tähtaeg ja panna e-maili manusesse S A pakkumine. Ei olnud mitte mingit vajadust koostada pikki õiguslikke dokumente. On täiesti mõistmatu, et hageja esindajal on kulunud kohtueelselt asja lahendamiseks 3 tundi ja 50 minutit. Juhul, kui kohus mingis osas leiab hagi põhjendatud olevat, siis kohtueelse õigusabi kui kahju nõude palub kostja jätta rahuldamata, kuivõrd selleks kulutatud aeg ei ole proportsioonis sellega, mida tegelikult oleks vaja teha olnud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 52. Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 3921,01 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.

53.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

54.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:

14 2-22-6175 • • 2021. märtsis sõlmis hageja Swedbank Liising AS-iga liisingulepingu, mille raames liisinguandja omandas 24.03.2021 kostjalt 2018 aastal registreeritud sõiduki JEEP GRAND CHEROKEE registreerimismärgiga xxx (tlk 46 - müügileping) ja andis selle 24.03.2021 hageja kui liisinguvõtja kasutusse (tlk 51 – üleandmise akt); lepingueseme puhul oli tegemist kasutatud sõidukiga.

55.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja: kahjuhüvitise 2 948,62 eurot; hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 167,24 eurot; viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni kostja poolt kohustuse kohase täitmiseni; kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitise summas 575 eurot.

56.Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta. Käesolevas asjas vaidlevad pooled sisuliselt kõigi nõude eelduste esinemise üle.

57.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Poolte vahel puudub vaidlus, et 18.03.2021 sõlmiti liisinguleping, mille raames liisinguandja omandas kostjalt 2018 aastal registreeritud sõiduki JEEP GRAND CHEROKEE registreerimismärgiga xxx ja andis selle 24.03.2021 hageja kui liisinguvõtja kasutusse. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 365 lg 1 sätestab, et liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Sellist nõuet esitades on liisinguvõtjal kõik ostja õigused ja kohustused, välja arvatud eseme eest maksmise kohustus ja õigus nõuda eseme omandi üleandmist. Kohtuni pole toodud, et kõnealune leping oleks mingil põhjusel kehtetu. Seega on täidetud esimene nõude eeldus – olemas on kehtiv leping.

Samuti on hagejal kui liisinguvõtjal õigus esitada asja omaniku asemel kostja vastu lepingurikkumisest tulenev nõue.

58.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist, mis on tekkinud seoses kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumisega. Kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib nõuda, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27; 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 15):

•kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

•hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

•kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

•rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218-221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab lepingu täitmise nõude erisused (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-515 2-22-6175 12, p 27 koos seal viidatud varasema praktikaga). Müüja vastutab müüdud eseme puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused:

•puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

•puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

•ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg

4);

•sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2);

•ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).

59.Esmalt selgitab kohus välja, kas kostja on lepingut rikkunud. Hagiavalduse kohaselt on kostja lepingut rikkunud, kuivõrd müügilepingu esemeks olnud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Kostja on omakorda vastu väitnud, et lepingu ese vastab lepingu tingimustele. Et otsustada selle üle, kas kostja on lepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi lepingu ese vastama. Käsitleda tuleb VÕS § 217 kohaldamise eeldusi.

VÕS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele.

VÕS 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.

VÕS 217 lg 2 p-d 1 ja 2 ei kuulu kohaldamisele samaaegselt, nende kohaldamise eeldused on erinevad. Hageja on märkinud, et tugineb väitele, et asjal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS 217 lg 2 p 1 – hageja eeldas müügikuulutuse ja sõiduki vanuse ning läbisõidu ja garantii olemasolu pinnalt, et see on uueväärne), kuid hageja sisulistest etteheidetest tuleneb, et hageja tugineb ka VÕS 217 lg 2 p-le 2 – sõidukil esinevate puuduste tõttu ei ole see kasutamiseks turvaline (nt rehviga seonduv). Seega analüüsib kohus hageja väiteid lepingurikkumise raames mõlema sätte kohaselt.

60.Kohus käsitleb esmalt asja kokkulepitud omaduste esinemise temaatikat. VÕS § 14 lg 1 teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed ja lepingueelsete läbirääkimiste käigus edastatud ebaõige teave võib olla müüja vastutuse aluseks ka siis, kui asja omadused müügilepingus ei kajastu.

Läbirääkimistel asja omaduste kohta antud tõele mittevastav kinnitus muutub lepingu sõlmimisel lepingutingimustele mittevastavuseks VÕS § 217 lg 1 p 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu 05.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 14; 18.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12). Müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta 16 2-22-6175 tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 18).

Hageja tugineb asjaolule, et sõiduki müügikuulutuse (tlk 9-10) pinnalt sai eeldada, et väikse läbisõidu ja garantiilise sõiduki seisukord on puudusteta, st sisuliselt uueväärne. Kohus seisukohal, et müügikuulutusest tulenev ei ole saanud müügilepingu osaks ega kajasta lepingueseme kokkulepitud omadusi. Kostja ei ole kuulutuses andnud sõiduki seisukorra kohta mingeid kinnitusi. Seega pole võimalik ka hinnata, kas mingi kuulutuses esitatud kinnitus saaks olla müügilepingu osaks ja müügilepingu eseme kokkulepitud omaduseks.

Samuti leiab hageja, et tehingule eelnevalt koostatud hindamisakt (tlk 7) andis sõiduki puudusteta, st sisuliselt uueväärsele seisukorrale veelgi kinnitust. Kohus leiab, et akt ei puutu üldse asjasse, kuivõrd see on koostatud kolmanda isiku poolt tema enda ülevaatuse tulemusel. Kostjal puudub võimalus kolmanda isiku poolt panga (liisingu) tarbeks koostatud hindamisakti sisu mõjutamiseks. Seega ei saa selles sisalduvat lugeda kuidagi kostja poolt antud kinnituseks asja omaduste või seisukorra kohta.

Kostja küll reklaamis sõidukit garantiilisena, kuid see ei oma määravat tähtsust – garantii lõppes 13.03.2021, tehing sõlmiti 18.03.2021, mil garantii oli juba aegunud. Liiati ei tähenda garantii olemasolu, et tegemist on tingimata puudusi mitteomava sõidukiga.

Garantii raames ei kuulu automaatselt parandamisele mistahes puudused, vaid üksnes sellised, mis on seotud tootjapoolsete rikkumistega ning sellekski on tarvis omaniku/kasutaja vastavat asjaajamist.

Kuna kohtu ette ei ole toodud, et pooled oleks eraldi lepingueseme kvaliteedinõuetes kokku leppinud, pidi see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses. Kuivõrd sõiduk oli kasutatud, tuleb lähtuda Riigikohtu lahendi nr 32-1-23-10 p-is 12 märgitust, mille kohaselt kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi.

61.Hageja heidab kostjale ette rikkumisi, mis on kajastatud S A 18.05.2021 pakkumuses (tlk

12):

Puudus Õlifilter Kogus 1 Esimeste logarite needid 10 Kohtu seisukoht Puuduse (s.o õlilekke) olemasolu on tõendamata. Sõidukit defekteerinud S A esindaja on seda oma 07.05.2021 seisukohas (tlk

24)küll märkinud, kuid selle kohta puuduvad muud tõendid, nt fotod (nagu on esitatud mõningate teiste puuduste osas).

Puuduse (s.o õlilekke) olemasolu tõendamata.

Seda on sõidukit defekteerinud S A esindaja oma 07.05.2021 seisukohas (tlk 24) märkinud, kuid selle kohta puuduvad muud tõendid, nt fotod (nagu on esitatud mõningate teiste puuduste osas). Ühtlasi ei ole kohtu hinnangul tegemist puudusega. Neetide puhul on tegemist universaalse tarvikuga. Puudusena võiks 17 2-22-6175 Mootori põhjakate 1 Esimene udutuli 2 Park andurite juhtmestik 1 Pooltelje välimine kaitsekumm 1 Parem radiaatori tuulesuunaja 1 käsitleda nt neetide puudumist. Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, miks paigaldatud needid ei vasta keskmisele kvaliteedile või miks need takistavad sõidukit sihtotstarbeliselt kasutamast.

Tegemist on puudusega ning selle olemasolu on tõendatud (tlk 19 foto). Põhjakattel on sees augud, mis vähendavad detaili funktsionaalsust

–kaitsta mootoriruumi võõrelementide jms eest.

Puudus (s.o niiskuse olemasolu tulekorpuses) on tõendatud. Fotolt (tlk 19 pöördel) nähtub niiskuse olemasolu tule alumises pooles. Siiski ei saa mingil juhul pidada põhjendatuks kahe udutule vahetamist olukorras, kus väidetavalt ei vasta nõuetele üksnes üks udutuli. Tulede väidetav tuhmumine ja visuaalne mittesobivus ei ole asjakohased mõne aasta vanuse sõiduki puhul, samuti ei nähtu see tuld kajastavalt fotolt.

Puuduvad viited muudele asjakohastele tõendile, kust tuleneb, et vahetada tuleb mõlemad tuled.

Siiski on tegemist puudusega, mille olemasolu on võimalik tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada. Seetõttu kohus ei käsitle seda varjatud puudusena.

Tegemist on puudusega ning selle olemasolu on tõendatud (tlk 13-14 fotod). Juhtmestikku on püütud parandada, kuid seda on tehtud ebasobivate võtetega (keeratud kruvi pistikusse). Hageja on tõendanud, et vahetada tuleb kogu juhtmestik ning andurite pistikuid eraldi vahetada ei saa (tlk 117 pöördel, p 11).

Kate on paigaldatud (tlk 19 pöördel – foto).

Tegemist ei ole puudusega. Kaitsekummide puhul on tegemist universaalse tarvikuga, mistõttu on alusetu ja tõendamata seisukoht, et kasutada tuleb just tootjapoolset tarvikut.

Puudusena võiks käsitleda nt katte puudumist.

Hageja ei ole tõendanud ega selgitanud, miks paigaldatud kate ei vasta keskmisele kvaliteedile või miks see takistab sõidukit sihtotstarbeliselt kasutamast.

Tõend tlk 17 pöördel - foto. Tegemist ei ole puudusega. Detail on parandatud ning selle tulemusel on taastatud selle terviklikkus ja funktsionaalsus. Visuaalselt võib hinnata detaili kvaliteeti keskmiseks, mis on lubatav. Detaili parandamine on samuti lubatav, väljavahetamise vajadust ei ole tõendatud.

18 2-22-6175 Radiaatori alumine tuulesuunaja 1 Stange vahtplast 1 Stange vasak kinnitus 1 Esimene põhjakate 1 Rehvid HP801 SUV 2 Väide, et parandatud detail võib uuesti puruneda, on spekulatiivne ning tõendamata.

Tõend tlk 12 pöördel kuni tlk 13 – fotod.

Tegemist ei ole puudusega. Detail on parandatud ning selle tulemusel on taastatud selle terviklikkus ja funktsionaalsus. Visuaalselt võib hinnata detaili kvaliteeti keskmiseks, mis on lubatav. Detaili parandamine on samuti lubatav, väljavahetamise vajadust ei ole tõendatud.

Tegemist on puudusega ning selle olemasolu on tõendatud (tlk 18 pöördel - foto). Vahtplast on piklikult pragunenud, mis ilmselt vähendab detaili funktsionaalsust – kaitsta keredetaile löökide eest ning tagada põrkeraua terviklikkus.

Tegemist on puudusega ning selle olemasolu on tõendatud (tlk 18 - alumine foto). Kinnitusel on nurk murdunud ning seda ei ole parandatud, mis vähendab detaili funktsionaalsust.

Kohtu hinnangul on puuduse olemasolu tõendamata, selle kohta puuduvad fotod (nagu on esitatud mõningate teiste puuduste osas).

Tõend tlk 12 - foto. Tegemist ei ole puudusega.

Rehv on parandatud ning selle tulemusel on taastatud selle terviklikkus ja funktsionaalsus.

Detaili parandamine on samuti lubatav, see on lausa tavapärane, väljavahetamise vajadust ei ole tõendatud. Väited võimaliku lekkima hakkamise osas on spekulatiivsed. Samuti nähtub fotolt, et rehvil puuduvad märkimisväärse kulumisjäljed, mis omakorda kinnitab, et puudub vajadus kahe rehvi väljavahetamiseks (mõlemad rehvid vahetatakse tavapäraselt välja siis, kui ühe telje rehvid oleksid märkimisväärselt erineva kulumisastmega, mis omakorda võib põhjustada häireid auto juhiabide töös või auto juhtimisomadustes).

Pakkumises kajastatud puuduste kõrvaldamisega seotud kõrvalkulusid töö, materjalide ja tarvikute näol analüüsib kohus kahju suuruse tuvastamise käigus.

62.Eeltoodust nähtuvalt on kostja kohtu hinnangul rikkunud lepingut järgmises osas:

Puudus Mootori põhjakate Parkimisandurite juhtmestik Stange vahtplast Stange vasak kinnitus Kogus 1 1 1 1 19 2-22-6175 Ülejäänud etteheidete puhul kohus lepingurikkumist ei tuvastanud.

63.Alljärgnevalt asub kohus analüüsima, kas kostja vastutab eelviidatud puuduste kui lepingurikkumise eest.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-100-15 (p 35) osundanud, et seadusest (eelkõige VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, § 218 lg 4, §-d 220 ja 221) nähtub, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda vastutusest üksnes juhul, kui ostja sellest teadis. Müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja teadmine asja puudustest omab tähtsust vaid juhul, kui ostja ei teavita müüjat puudustest mõistliku aja jooksul. Kui ostja teavitab puudustest mõistliku aja jooksul müüjat, ei oma vastutuse osas tähtsust see, kas müüja ise puudustest teadis või mitte. „Varjatud puudus“ on juriidiline termin. Asjaolu, et sõidukil esinesid varjatud puudused, ei tähenda, et kostja nende olemasolu tingimata hagejate eest varjas, vaid tähendab üksnes seda, et sõidukil esinesid puudused, mida ei olnud hagejal võimalik tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada.

Esiteks analüüsib kohus, kas müügilepingu eseme mittevastavus lepingutingimustele oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1). VÕS § 218 lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sõiduk anti 24.03.2021 hageja kui liisinguvõtja kasutusse ja vastavas aktis on ka kokku lepitud, et valduse üleandmisega läheb üle ka juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. Akt, millest nähtub sõiduki seisukord tehingu eelselt, ei ole asjakohane hindamaks mittevastavuse olemasolu riisiko ülemineku hetkel. Puudub vaidlus, et mittevastavused ilmnesid pärast riisiko üleminekut, mitte selle ülemineku hetkel või vahetult pärast seda. Siiski tuleb arvestada sellega, et müügilepingu sõlmimisel peab müüja arvestama sellega kaasnevate vastutusriskidega, eelkõige võimalusega, et kui müügilepingu esemel esineb puudusi, sh varjatud puudusi, millest müüja ei ole teadlik, vastutab nende puuduste eest müüja (Võlaõigus II, kommenteeritud väljaanne, lk 103, p 3.1.1). Kosja on küll väitnud, et hageja on etteheidetavad puudused ise põhjustanud, kuid kostja väited on tõendamata ja spekulatiivsed.

Kostja ei ole tõendanud, et mootori põhjakate, parkimisandurite juhtmestik, stange vahtplast ja stange vasak kinnitus oleksid müügitehingule eelnevalt olnud korras ja terved. Kostjal oleks seda ka väga keeruline teha olnud, kuivõrd kohtule arusaadavalt ongi kostja vastava sõiduki omanikuks saanud üksnes selle edasimüümise eesmärgi. Seevastu on eluliselt usutav, et nimetatud kahjustused sõidukil riisiko ülemineku hetkel esinesid, kuivõrd kostja on ise kinnitanud, et sõiduk on osalenud avariis Soome Vabariigis.

Seega on tõendatud, et kõnealused puudused olid olemas enne asja müüki ja üleandmist/riisiko üleminekut ostjale.

64.Teiseks analüüsib kohus, kas puudus tulenes ostja tegevusest (VÕS § 101 lg 3). VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

20 2-22-6175 Kohtule ei ole esitatud ega tõendatud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et sõidukiga seotud rikkumised oleks põhjustatud hageja tegevusest või hagejast tulenev asjaolu. Seega leiab kohus, et puudus ei tulenenud ostja (hageja) tegevusest.

65.Kolmandaks analüüsib kohus, kas ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4). Sõiduki ostmisel, mille vanus on 3 aastat ning läbisõit ca 34 000km, ei saa ostja eeldada, et ta peab hakkama kohe lisainvesteeringuid tegema. Ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-114-05). VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks olnud teadlik või pidanuks teadma müügieseme mittevastavusest lepingutingimustele. Hagejal ei olnud kohustust sõiduki puudusi enne müügilepingu sõlmimist otsida või nende avastamiseks kaasata spetsialisti vm asjatundjat. Hagejal pole kohustust teostada sõidukile põhjalikku tehnilist kontrolli (ka olukorras, kus tegemist on majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga) ega panna sõidukit tõstukile. Sõiduki soetamisel saab pidada mõistlikuks üldist visuaalset kontrolli ning proovisõitu – kõige seda hageja ka vaidluse all mitteolevatel asjaoludel tegi.

Tegu oli varjatud puudustega. Seega ei vabane kostja müüjana vastutusest VÕS § 218 lg 4 alusel.

Asjakohatud ja tõendamata on kostja väited, mille kohaselt hageja teadis, et sõiduk on kunagi osalenud avariis. Avariis osalemise faktist ei saa automaatselt ka tuletada, et autol esinevad vaidlusalused puudused. Liikluskahjude kontrollimise võimalus ei tähenda, et hageja vaidlusalustest puudustest teadlik oli, samuti ei vähenda ega välista see kostja teavitamiskohustust puuduste olemasolu osas.

66.Neljandaks tuvastas kohus poolte poolt esitatud asjaoludele tuginedes, et sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet (VÕS § 221 lg 2). VÕS § 221 lg 2 sätestab, et müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud.

67.Viiendaks analüüsib kohus, kas ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1).

24.03.2021 sai hageja sõiduki valduse. 28.04.2021 kirjavahetusest nähtub, et pooled on sõidukil esinevate puuduste teemal pidanud telefonivestluse, millele järgnes sõnumivahetus (tlk 75-76). 07.05.2021 sai sõiduk defekteeritud ning 25.05.2021 on puuduste nimekiri edastatud kostjale (tlk 23-24). Arvestades ka VÕS § 220 lg-s 2 sätestatut, loeb kohus, et hageja on kostjat puudustest piisava täpsusega teavitanud 25.05.2021. Puudustest (sh nende täpsest koosseisust ja ulatusest) sai hageja ise teada 07.05.2021. Seega jäi puudustest teadasaamise ja teavitamise vahele 18 päeva. Seega leiab kohus, et hageja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast puudusest teadasaamist.

68.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi ja vastutab rikkumise eest, kuna kostja poolt 21 2-22-6175 müüdud sõiduk ei olnud lepingutingimustele vastav müügieseme üleandmise hetkel.

Sõidukil esinesid varjatud puudused müügilepingu mõttes.

69.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on seoses kostjapoolse rikkumisega tekkinud kahju ning kas tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega. Riigikohus on 06.05.2015.a lahendi nr 3-2-1-36-15 p-is 22 märkinud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18; RKTKo nr 3-2-1-42-16, p 19).

70.Kohus on tuvastanud varjatud puuduste esinemise ning hageja on viidatud puuduste kõrvaldamise kuluks arvestanud 840 eurot:

Puudus Kogus Mootori põhjakate 1 Parkimisandurite 1 juhtmestik Stange vahtplast 1 Stange vasak 1 kinnitus KOKKU:

Hind (km-ta) 420,78 263,75 136,92 19,47 840,92 Kohtu hinnangul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks tuleb detailid asendada. Ei saa olla ka vaidlust, et sellise tööga kaasneb ka täiendav kulu töö, materjalide ja tarvikute näol. Kohus leiab, et töö ja tarvikute kulu tuleb arvestada puuduste kõrvaldamise kuluga proportsionaalselt (ilma kõrvalkuludeta varuosade maksumus 2 485,28 eurot ning kõrvalkulude maksumus seega 383,34 eurot; põhjendatud puuduste kõrvaldamise kulu 840,92 eurot, mis on 33,84% varuosade kogumaksumusest; kõrvalkulude põhjendatud hind seega 129,72 eurot (33,84% x 383,34 eurot)).

Seega on kahju suurus 970,64 eurot (840,92 + 129,72).

71.Kostja on asunud seisukohale, et kahjuarvestuse aluseks võetud hinnad on ülepaisutatud ning on esitanud omapoolsed hinnapakkumised (tlk 100-101; 126) vaidlusalustele töödele.

Kohus leiab, et põhjendatud on lähtuda hageja poolt algselt esitatud hinnapakkumisest (tlk

22), kuivõrd just hagejal on kohustus nõude suurust tõendada ning just S A on sõidukiga vahetult tutvunud ja selle defekteerinud, omades seega kõige paremat ülevaadet sõiduki seisukorrast, selle parandamiseks vajaminevatest osadest ning töömahust. Kohus ei lähtu hageja poolt esitatud H A pakkumisest (tlk 130), kuivõrd pakkumine on koostatud S A pakkumise põhjal ja koostaja on ise kinnitanud, et tal ei olnud võimalik asjasse pikemalt süveneda (tlk 132), mis seab kahtluse alla pakkumise kui tõendi tervikuna.

22 2-22-6175 72. Samuti leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Kui kostja oleks hagejale müünud sõiduki, millele esine ülalnimetatud varjatud puuduseid, ei peaks hageja kandma kulusid seoses puuduste kõrvaldamisega. Seega on tõendatud, et sõiduki puuduste kõrvaldamisega seonduvalt on hageja kahju kokku 970,64 eurot ning rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos.

73.Kostja märgib, et hageja ei saa kahjunõuet esitada, kuna ta ei ole kandnud ega kavatsegi kanda kulutusi väidetavate puuduste kõrvaldamiseks (VÕS § 222 lg 1 ja 5). Kohus märgib, et kostja vastuväide on asjakohatu, kuivõrd käesoleval juhul ei ole hageja esitanud kostja vastu lepingu täitmise nõuet. Hageja on esitanud kahjunõude ning kohaldamisele kuuluvad valdavalt kahju hüvitamist reguleerivad üldsätted (VÕS § 115). VÕS § 128 lg 3 sätestab võimaluse nõuda kahju hüvitamist ka olukorras, kus vastav kulu tekib tulevikus.

74.Järgmisena selgitab kohus välja, kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 127 lg 2 võimaldab jätta tähelepanuta rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohast vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (vt viidatud sätte kohaldamise kohta Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-11, p 12; 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Kolleegium rõhutas lisaks, et rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele. Kohus leiab, et hageja nõutav hüvitis ja selle koosseis on kooskõlas rikutud kohustuse (kohustusega müüa hagejal sõiduk, mis vastaks keskmisele kvaliteedile) kaitse-eesmärgiga. Rikutud kohustus pidi tagama, et hagejal ei ole vaja asuda keskmise kvaliteedi tagamiseks sõiduki detaile vahetama.

75.Järgmisena selgitab kohus välja, kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Riigikohus on 13.02.2014.a lahendi nr 3-2-1-178-13 p-is 12 selgitanud, et kahju ettenähtavuse puhul on oluline selgitada, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kahju ettenähtavust tuvastades tuleb arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandusja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik. Kohus leiab, et tekkinud kahju pidi kostjale olema ettenähtav. Kostja pidi lepingu sõlmimisel aru saama, et kui ta müüb hagejale lepingutingimustele mittevastava sõiduki, võib hagejal tekkida kahju, mis seisneb puudustega detailide asendamisega seotud kuludes.

76.Kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused on täidetud ning kahjuhüvitis summas 970,64 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

77.Järgnevalt analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud määras alates 03.08.2021 (nõudekirjas märgitud tähtpäevale järgnev päev) kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole 23 2-22-6175 hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega ei välista seadus hageja õigust nõuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates 03.08.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

78.Hageja palub kostja välja mõista kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitise summas 575 eurot (tlk 26-27, 29 – nõudekirjad; tlk 33-34 - arved).

Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16; 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p

16), kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.

Kohtu hinnangul olid kulud vajalikud, kuivõrd kostja oli algselt valmis puuduste kõrvaldamisse panustama, lubades vajalikud osad tellida ja paigaldada, kuid seejärel asus hagejat ignoreerima. Õigusabikulud tekkisid seoses kostjale õigusliku olukorra selgitamise ja kompromissi otsimisega, mida saab pidada mõistlikuks. Arvestades tehtud toiminguid (mida kohus peab vajalikuks) ja nende ajakulud (mida kohus ei pea ülemääraseks), on kulu suurus põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et sama teenust oleks saanud odavamalt.

Kohus leiab, et kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitis summas 575 eurot on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

79.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 970,64 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (970,64 eurot) alates 03.08.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni ning kohtueelselt kantud õigusabikulude hüvitis summas 575 eurot.

80.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus 81. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral 24 2-22-6175 kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagi hind on 3921,01 eurot, kohus on hagi hinna kontekstis rahuldanud nõuded hinnaga 1 623,29 eurot (970,64 + 575 + aastane viivis 77,65). Kohus rahuldas nõude 41,4% ulatuses.

Seega leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb 41,4% ulatuses jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud tuleb jätta 58,6% ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude kindlaksmääramine 82. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

83.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 25

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.