Obsah (9)

§ 423§ 376§ 3401§ 162§ 657§ 654§ 651§ 168§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-3153 Tsiviilasi I

§ 423

lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuigi asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist. Hagi võib eelnimetatud sätte järgi jätta läbi vaatamata nii juhul, kui õiguskaitsevajadust ei olnud juba hagi esitamise ajal, kui ka siis, kui õiguskaitsevajadus langeb ära menetluse kestel. Maakohus andis

§ 376

lg 4 p 3 ja § 3401 lg 1 alusel hagejale võimaluse nõuda esialgu nõutud hagi eseme (s.o täitemenetluste nr 119/2022/2 ja 119/2022/176 lubamatuks tunnistamise) asemel teist eset. Kohtu määratud tähtajaks hageja hagi ei muutnud. 2 Maakohus viitas, et kuivõrd käesoleval juhul lõpetati täitemenetlused täiteasjades nr 119/2022/2 ja 119/2022/176 pärast hageja poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist, siis jättis maakohus hagi

§ 3401

lg 2 ja

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Maakohus leidis, et tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades tuleb menetluskulud jätta

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Hagiavalduse põhjendusi ja kostja vastuväiteid arvesse võttes on põhjust lugeda, et hageja oli sisuliselt täitedokumendist lähtuvad kohustused täitnud ning kostja vastuväited sellele olid pigem formaal-juriidilist laadi, mitte niivõrd sisulised. Hageja täitis täitedokumendist lähtuva kohustuse otse kostja pangakontole. Kui selgus, et kostja ema ei pea sellist täitmist kohaseks ning algatas hageja suhtes täitemenetluse, tasus hageja kostja arvele kantud summa edasi kostja ema pangakontole. Seega sisuliselt oli hageja seeläbi oma kohustused kostja ees täitnud ning asjaolu, et kostja ema või lepingulise esindaja hinnangul ei saanud hagejapoolset täitmist lugeda formaal-juriidilistel põhjustel kohaseks, ei oma asja lõpptulemuse seisukohalt määravat tähendust. Seega oleks saanud hageja hagi selliste sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks pidada (vähemalt osaliselt) eelduslikult põhjendatuks. Seetõttu on kohus seisukohal, et praeguses olukorras menetluskulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Maakohtu hinnangul on käesoleva vaidluse asjaolusid arvesse võttes mõlema poole suhtes õiglane ja mõistlik, kui nad kannavad oma menetluskulud ise. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Täitemenetluse algatamise põhjuseks oli kohtuotsusest tuleneva elatise võla tasumata jätmine. Hageja jättis täitedokumendiks oleva kohtuotsuse täitmata. Kohtuotsuses oli määratud, et elatis tuleb tasuda kostja ema pangakontole. Hageja tasus elatise lapse pangakontole alles pärast esimese täitemenetluse algatamist. Seega kohaldas maakohus põhjendamatult

§ 162lg-t 4 ning maakohtu sellise otsustuse aluseks olevaid asjaolusid ei esinenud.

On äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud kostja kanda olukorras, kus hageja ise põhjustas täitemenetluse algatamise. VASTUSTAJA SEISUKOHT

1. Hageja (vastustaja) ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6 ja § 659).

7. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikust menetluskulude jaotuse osas (

§ 651lg 1 ja § 659).

8. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata.

§ 168

lg 2 sätestab üldreegli, mille kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et põhjendatud on jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

3 § 162 lg 4 kohaldamine eeldab seega erandlike asjaolude olemasolu (Riigikohtu

1. septembri 2011 määrus tsiviilasjas 3-2-1-63-11, p 14 ja
2. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 16).

§ 162

lg 4 kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud.

1. Kostja heidab maakohtule ette asjaolude ebaõiget tuvastamist. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu määruse põhjendusi menetluskulude jaotusel võib mõista selliselt, et hageja tasus esmalt võla kostja pangakontole ning pärast täitemenetluse algatamist kanti summa üle kostja ema pangakontole. Ringkonnakohus täpsustab, et asjaoludest ja tõenditest tulenevalt on tuvastatav, et täitedokumendiks olev maakohtu otsus (tl 42-45) jõustus
2. detsembril 2021 (tl 58). Kohtutäitur algatas
3. jaanuaril 2022 täitemenetluse täiteasjas nr 119/2022/2 (tl 81).
4. jaanuaril 2022 tasus hageja elatise 3356,70 eurot kostja pangakontole (tl 12).
5. veebruaril 2022 kanti 3356,70 eurot kostja kontolt kostja ema pangakontole (tl 13). Kohtutäitur algatas
6. veebruaril 2022 täitemenetluse täiteasjas nr 119/2022/176
7. a jaanuari ja veebruari elatise võla nõudes (tl 19). Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi
8. märtsil
9. Kohtutäitur lõpetas täitemenetlused täiteasjas nr 119/2022/2
10. aprillil 2022 (tl 81-82) ja täiteasjas nr 119/2022/176
11. aprillil 2022 (tl 8384). Samas ei too maakohtu määruse põhjendava osa ebatäpne sõnastus ringkonnakohtu hinnangul kaasa maakohtu määruse tühistamist. Maakohus on oma diskretsiooni menetluskulude jaotamisel õigesti kohaldanud ja ei ole ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sisuliselt oli hageja
12. veebruaril 2022 (st enne hagi esitamist) oma kohustused kostja ees täitnud ning asjaolu, et kostja hinnangul ei saanud täitmist lugeda formaal-juriidilistel põhjustel kohaseks, ei oma asja määravat tähendust. Kostja leidis, et ka
13. veebruari 2022 elatisraha ülekandmine ei olnud kohane kohtulahendi täitmine, mistõttu täitemenetlus täiteasjas nr 119/2022/2 jätkus kuni selle lõpetamiseni
14. aprillil
15. Hageja oli enne hagi esitamist pöördunud
16. jaanuaril,
17. veebruaril ja
18. veebruaril 2022 ka kohtutäituri poole taotlusega täitemenetluse lõpetamiseks (tl 8-9; 10-11; tl 14-15). Sissenõudja ei teavitanud täiturit võla tasumisest ning oli ka hagimenetluses seisukohal, et elatisevõlga ei ole tasutud. Lisaks esitas sissenõudja ka teise täitmisavalduse. Eeltoodut arvestades on maakohus õigesti tuvastanud erandlikud asjaolud

§ 162lg 4 kohaldamiseks.

Oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud

§ 168lg 2 alusel hageja kanda.

Seega jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud määruskaebemenetluses määruskaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1).

Kuivõrd hageja määruskaebusele seisukohta ei esitanud, ta ei ole pidanud tasuma riigilõivu ega esitanud määruskaebemenetluses ka menetluskulude nimekirja, puuduvad hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud, mis tuleks tema kasuks kostjalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Indrek Parrest Kersti Kerstna-Vaks 4