KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2023, Tallinn Haldusasja number 3-22-2534 Hal

§ 121lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on ringkonnakohtu määrus lõplik. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) aukohus algatas 02.11.2022 otsusega nr 8 kohtutäitur X suhtes aukohtumenetluse ning määras aukohtu koosseisu liikmeteks kohtutäitur C, pankrotihaldur W ja Justiitsministeeriumi esindaja Q.
2. Kohtutäitur X esitas 11.11.2022 aukohtule avalduse aukohtu liikme Y taandamiseks.
3. KPK aukohus jättis 21.11.2022 otsusega nr 8-4 taotluse rahuldamata.
4. X esitas 30.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada KPK aukohtu 21.11.2022 otsus nr 8-4 ja kohustada aukohut taandama Y. X esitas 20.12.2022 esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada aukohtumenetluse kuni praeguses kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni.
5. Tallinna Halduskohus tagastas 02.01.2023 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p 1 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 3-22-2534 Kaebajal puudub

§ 45lg-st 3 tulenevalt kaebeõigus.

KPK aukohtu vaidlustatud otsus on menetlustoiming kaebaja suhtes algatatud aukohtumenetluses. Otsus ei riku kaebaja õigusi eraldiseisvalt tema suhtes toimuvast aukohtumenetlusest. Samuti ei saa siinsel juhul väita, et aukohtu liikme taandamata jätmise vältimatuks tagajärjeks oleks kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmine või toimingu tegemine. Algatatud menetlus võidakse lõpetada kaebaja jaoks soodsalt. Kui aga aukohtu lõpplahend rikub kaebaja õigusi, on tal võimalik seda tõhusalt vaidlustada kaebusega halduskohtule. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, on see ilmselgelt perspektiivitu, ning see on omakorda esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks.

1. X esitas 18.01.2023 määruskaebuse, milles palub halduskohtu 03.01.2023 määrus tühistada. Kohtutäituri seaduse (KTS) ja aukohtu reglemendi sätted aukohtu liikme taandamise kohta ei puuduta kaebuse protsessuaalset lubatavust. Tegemist on materiaalõiguse normidega. Järelikult võib nendest sätetest lähtudes jätta kaebuse rahuldamata, mitte seda tagastada. Samuti ei mõjuta kaebeõigust küsimus, et algatatud menetlus võidakse lõpetada kaebaja jaoks soodsalt. Sellele küsimusele tuleb vastata kaebuse sisulise lahendamise käigus. Kuna kaebaja on toonud välja asjaolusid, mis seavad kahtluse alla Y erapooletuse, ei ole kaebeõiguse puudumine ilmselge. Y taandamata jätmine ei võimalda kaebajale tagada õiglast ja erapooletut aukohtumenetlust. Kui hiljem selgub, et esines alus aukohtu liikme taandamiseks, tekitaks see ilmselgelt kaebajale asjatut emotsionaalset ja materiaalset kulu aukohtu otsuse vaidlustamisel ning aukohus peab asja läbi vaatama uues koosseisus. Kuna kaebuse väidete kohta ei ole kohus sisulist seisukohta võtnud, ei ole alust pidada kaebust perspektiivituks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus seda tühistada või muuta. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et halduskohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kui kaebeõiguse küsimus vajab asjaolude täiendavat tuvastamist ja põhjalikumat analüüsi, võib kohus jätta küsimuse lahendamiseks kohtuotsuses. Praegusel juhul on kaebeõiguse puudumine ilmselge. Halduskohtu põhjendused on õiged ja kooskõlas kohtupraktikas võetud seisukohtadega (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-56-10, Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2014 määrus asjas nr 3-14-390 ja 23.11.2022 määrus asjas nr 3-22-2103).

1. KPK aukohtu koosseisu kaasatud liikme taandamiseks esitatud taotluse lahendamine on menetlustoiming aukohtumenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2010 otsus asjas nr 3-3-1-56-10, p 12), millega aukohus juhib ja korraldab aukohtumenetlust. Tegemist ei ole seega haldusaktiga, mille tühistamist saaks kaebaja halduskohtult nõuda.
2. KTS § 103 lg 4 kohaselt võib kohtutäitur esitada halduskohtule kaebuse aukohtu otsuse peale (s.o haldusakt, millega määratakse distsiplinaarkaristus). Kaebeõigust aukohtumenetluse menetlustoimingu halduskohtus vaidlustamiseks KTS eraldi ette ei näe.
3. Kaebaja kaebeõigust piirab

§ 45lg 3.

Aukohtu liikme taandamata jätmine, isegi kui see peaks osutuma õigusvastaseks, ei pea vältimatult päädima kaebaja õigusi rikkuva aukohtu otsusega. Aukohtuasja menetleva aukohtu koosseisu kuulub kolm liiget. Aukohus võtab otsuse vastu asja arutamisel osalenud liikmete häälteenamusega (KTS § 99 lg 5). Pole välistatud otsuse tegemine kaebaja kasuks isegi siis, kui üks aukohtu liige peaks olema erapoolik ning langetama teadvalt vale otsuse, nagu kaebaja näib kartvat. Seega ei too menetlustoiming praegusel juhul 2

§ 45

lg 3 lähtub eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole reeglina ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema lõppotsus. Aukohtu otsuse tegemisele võib eelneda mitmeid menetlustoiminguid, mis omavad suuremal või väiksemal määral mõju ka aukohtumenetluses tehtava otsuse õiguspärasusele. Iga menetlustoimingu halduskohtus isoleeritult vaidlustamine pole reeglina võimalik, sest üldjuhul tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Vastasel korral võib kogu haldusmenetlus takerduda menetluslikesse vaidlustesse ning lõpptulemuseni jõudmine võtab ebamõistlikult kaua aega, mis võib riivata menetlusosaliste ja avalikke huve. Haldusmenetluse kõikide aspektide üheskoos vaidlustamine ühe kohtumenetluse raames on mõistlik ja ökonoomne. Kaebaja saab kaebuses tema õigusi rikkuva haldusakti peale esitada kõik väited nii menetlustoimingute õigusvastasuse kui ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise kohta. 13. Erandlikult on võimalik isoleeritult vaidlustada menetlustoimingut, mis saaks iseseisvalt ja sõltumata haldusmenetluse lõplikust tulemusest rikkuda isiku materiaalseid õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 8). Taandamata jätmine pole oma olemuselt selliseks menetlustoiminguks. 14. Kaebuse perspektiivitusele (kuna kaebus tagastatakse, ei ole võimalik olukord, et kaebuse nõuet saaks kohtuotsusega rahuldada) viitas halduskohus esialgse õiguskaitse kontekstis seetõttu, et kohtupraktika kohaselt on kaebuse ilmne perspektiivitus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks (

§ 249

lg 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2004 määrus asjas nr 3-3-1-85-04, p 16). Halduskohus ei ole oma määruses öelnud ega saanudki öelda, et kaebuse väited Y erapoolikuse kohta on perspektiivitud. 15. Ringkonnakohus märgib, et menetlusalusel isikul on õigus esitada vaie aukohtu liikme taandamisest keeldumise peale (KTS § 1 lg 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 3 p 3). Kohtumenetluse normid aga ei võimalda vaide rahuldamata jätmise korral pöörduda kohtusse sellise toimingu isoleeritult vaidlustamiseks (HMS § 87 lg 1,

§ 45lg 3).

Vaide esitamine taandamata jätmise peale annab haldusorganile võimaluse kaaluda oma seisukoha muutmist vaide esitaja põhjendusi arvestades ning esitada täiendavaid põhjendusi. Menetlusõiguslikult võib seda pidada kohtumenetluse seadustikes ette nähtud vastuväite analoogiks (

§ 90). Vastuväite lahendab selle saanud kohus ise.

Võrdluseks võib tuua, et taandamata jätmist saab ka kohtumenetluses vaidlustada üksnes edasikaebuses lõpplahendi peale, mitte eraldi määruskaebusega. Seega ei loe seadusandja õiguse ausale ja õiglasele menetlusele rikkumiseks iseenesest seda, et isik peab osalema menetluses, mille menetleja taandamist ta on taotlenud; tingimusel et tagatud on õigus vaidlustada menetleja erapooletust kaebuses lõppotsuse peale. 16. Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire juhib ringkonnakohus vastustaja tähelepanu aukohtu reglemendi1 § 7 lg 1 teisele lausele, mis sätestab, et kui aukohtumenetlus viiakse läbi kohtutäituri suhtes, osaleb asja arutamisel vähemalt kaks kohtutäiturit. Siinses asjas on aukohtu koosseisus üks kohtutäitur. See küsimus ei puuduta aga Y taandamist. (allkirjastatud digitaalselt) 1 https://kpkoda.ee/wp-content/uploads/2022/07/aukohtu-reglemendi-muutmise-eelnou-juuli-2022- 08.06.2022.pdf 3