Obsah (7)

§ 47§ 49§ 18§ 45§ 2§ 46§ 54

Tsiviilasi nr 2-22-16537 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 10. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 47lõiked 1 ja 2).

Määrata kohustustest vabastamise menetluses S. M. sissetulekust kinnipidamiste tegemine täitemenetluse seadustiku § 132 lg 12 ja lg 13 järgi. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud S. M. kanda.
2. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
3. S. M. (avaldaja/võlgnik) esitas 03.11.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-16537). Avalduse kohaselt on võlgnik XXX. Tal on XXX ülalpeetav K. M, sünd XX.XX.XXXX. Avaldaja töötab XXX XX ja tema sissetulekuks on töötasu 800 eurot ja toetused 79 eurot. Igakuised väljaminekud on 648 eurot: eluasemekulud 120 eurot, kulutused toidule 300 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, kulutused majatarvetele ja hügieenile 50 eurot, transpordikulud 21 eurot ning sidekulud 57 eurot. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 28 862,91 eurot.
4. Kohus võttis 18.11.2022 määrusega S. M. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks V. K.
5. Usaldusisik on 17.12.2022 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku vara ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed 2 Rahvastikuregistri andmete kohaselt on XX.XX.XXXX sündinud S. M. perekonnaseisult XXX ning tal on XXX ülalpeetav XXX laps K. M. (sünd XX.XX.XXXX). S. M. abielu A. M. (surn XX.XX.XXXX, isikukood XXX) on lõpetatud XX.XX.XXXX. Võlgnik elab XXX ühetoalises (27,30 m2) korteris aadressil XXX. Võlgnik töötab XXX (rg-kood XXX) XXX ning tema keskmine neto sissetulek
2. aastal oli 813,75 eurot.
3. aasta tuledeklaratsiooni järgi oli võlgniku keskmine neto sissetulek
4. aastal 1013,91 eurot kuus. Lisaks on võlgniku sissetulekuks peretoetused 79,18 eurot kuus. Vara Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu keskmiselt 813,75 eurot ning peretoetused 79,18 eurot, kokku 892,93 eurot. 03.11.2022 seisuga oli võlgniku kontodel kokku 153,94 eurot. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Kohustused S. M. on tuvastatud pandiga tagamata kohustusi kokku 21 988,97 eurot, sellest laenud 20 811,47 eurot ja järelmaksud 1177,50 eurot. Üks nõue 4596,05 eurot on täitmisel kohtutäituri juures. Täitemenetluses lisanduvad sissenõudja nõudele täitemenetluse kulud. Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi: Võlasumma:
5. Multitude Bank p.l.c. 4596,05 €
6. AS Inbank Finance 371,37 €
7. Nord Collect OÜ 3376,32 €
8. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 327,64 €
9. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 448,71 €
10. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 29,78 €
11. IPF Digital AS 2639,66 €
12. Holm Bank AS 1075,69 €
13. Holm Bank AS 105,28 €
15. Osaühing Aktiva Finants PLACET GROUP OÜ 3629,32 € 1103,23 €
16. Bondora AS 352,02 €
17. Bondora AS 3933,90 € KOKKU: 21 988,97 € Maksejõuetus Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 21 988,97 euro ulatuses ning tal puudub vara nende kohustuste täitmiseks. Võlgniku sissetulek kokku on keskmiselt 892,93 eurot kuus, sellest 79,18 eurot on mittearestitav peretoetus. Võlgniku arestitava sissetuleku suurus on 813,75 eurot. Sissetuleku suurust arvestades on arestimine võimalik vaid täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 12 ja 13 kohaldamisel maksimaalselt 72,44 euro ulatuses kuus. Puudub alus arvata, et võlgniku sissetulek tulevikus märkimisväärselt suureneb. Võlgniku sissetulekute arvel ei ole kohustuste täitmine mõistliku aja jooksul võimalik. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on oma krediidivõimekust arvestamata ülejõukäivate kohustuste võtmine, sh juba võetud kohustuste refinantseerimine, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Usaldusisiku hinnangul tuleks S. M. pankrot välja kuulutada ning algatada tema kohustustest vabastamise menetlus. Võlgniku kohustuste ümberkujundamine ei ole tema sissetuleku suurust ning käesoleval ajal majanduskeskkonnas toimuvat inimeste ostujõu märkimisväärset vähenemist 3 arvestades võimalik. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisel palub usaldusisik määrata S. M. sissetulekust kinnipidamiste tegemine TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel.
18. Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara töötasust ja peretoetustest kokku 892,93 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 21 988,97 eurot. Sissetuleku arestimine on võimalik vaid TMS § 132 lg-te 12 ja 13 kohaldamisel maksimaalselt 72,44 euro ulatuses kuus. Seega on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks mõistliku aja jooksul kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses mahus täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud S. M. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§s 45 sätestatule (

§ 18lg 2 p 2).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks V. K, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 7.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et V. K. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule 4 pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10.01.2024. Usaldusisiku tasu 9.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 5 tundi ja 40 minutit. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (12 pooltundi) tuleb V. K. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata XXX eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku XXX eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur O. K. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5