Lugeda Allar Prunni aresti kandmise algust alates tema kinnipidamisest
lg 5 p 3 alusel võtta Allar Prunnilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Allar Prunnil viia
alusel juhiload Transpordiameti elukohajärgsesse büroosse 5 (viie) päeva jooksul arestist vabanemisest. 1 Edastada käesolev kohtuotsus Allar Prunnile, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ning Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 10 (kümne) päeva jooksul pärast apellatsiooniteate esitamist. Apellatsiooni saab esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik 13.10.2022 väärteoasjas nr 2780,22,010822 koostatud väärteoprotokolli kohaselt Allar Prunn 13.10.2022 kella 21.58 paiku juhtis Tartu maakonnas xxx linnas xxxx 3. kilomeetril mootorsõidukit BMW 530D reg-nr-ga xxx 90 alas 184+/-6 km/h. Seega ületas A. Prunn suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 88 km/h. A. Prunn rikkus liiklusseaduse (
) § 15 lg 1 p 1, millega pani toime
Kohtuväline menetleja on edastanud väärteoasjad VTMS § 83 p 2 alusel arutamiseks Tartu Maakohtule, kuna taotleb A. Prunni karistamist arestiga ja samuti lisakaristusega. Tartu Maakohtu menetlusse saabus väärteoasi numbriga 4-22-3609. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik A. Prunn ennast kiiruse ületamises süüdi nii nagu on kirjas protokollis. Ta selgitas, et temalt võiks võtta ära ainult juhtimisõiguse ja aresti mitte kohaldada. Kohtuväline menetleja leidis, et A. Prunni süü on tõendatud ja teda tuleb karistada arestiga kokku 10 päeva. Samuti tuleb menetlusaluselt isikut ära võtta juhtimisõigus 6 kuuks. Kohtuistungil avaldatud tõendid ja esitatud selgitused A. Prunni süüdistatakse 13.10.2022 mootorsõiduki juhtimisel sõidukiiruse ületamises mitte vähem kui 88 km/h. A. Prunn selgitas kohtuistungil, et ta sõitis linnas koos sõbraga ringi. Ta nägi xxx ringteel tuttavat, kes oli teise BMW-ga. Menetlusalune isik sõitis talle järele. Tuttav sõitis xxx taha otsa, kus oli juba patrullsõiduk ees. Seal oli rohkem rahvast, seal toimus n-ö neljapäevak. Olles seal paar minutit, sõideti tagasi, peale teeremonti sõber sõitis ees, A. Prunn sõitis järgi. Tuttav vajutas gaasi põhja, siis vajutas ka menetlusalune isik gaasi põhja. A. Prunn möödus sõbrast, peale seda võttis õigesse ritta tagasi ja pidurdas hoo maha. Enne ringteed nägi A. Prunn enda taga politseid ja jäi seisma. See kõik kestis umbes 20 sekundit. 184 km/h kiirus oli ainult hetkeks, kuid rikkumist see ei õigusta. BMW võimsus on 195, menetlusalune isik juhib juba ammu. Selle autoga on ta ka enda sõnul Euroopas sõitnud, näiteks Saksamaal kiirteel 240-ga. Selle sõidukiga on A. Prunn sõitnud väga pikalt. Ka teise BMW juht sai trahvi. A. Prunni 2 eesmärk ei olnud minna kiirendama, ta lihtsalt sõitis juhuslikult kohatud sõbrale järele. Menetlusalune isik ei oska vastata, miks ta kiirendades sooritas möödasõitu, ju siis oli vaja sõbrale koht kätte näidata. Kui A. Prunn nägi, et tuttav kiirendas, siis ta vajutas samuti gaasi põhja. Tol hetkel ta ei mõelnud midagi. Küll aga A. Prunn veendus, et autosid vastu ei tule, siis suundus kõrvalritta ja möödus sõbrast. Tegemist oli sirge teelõiguga ja nähtavus oli hea – kuni ringini menetlusalune isik nägi, et tee on vaba. Distants ringini võis olla 3 kilomeetrit. Kui möödasõit oli sooritatud ja A. Prunn oli sõiduki hoo maha pidurdanud, siis ta veel sõitis pikalt ringi poole, enne kui patrullautot tahavaatepeeglist nägi. Eelmise rahatrahviga seoses menetlusalune isik selgitas kohtule, et tegemist oli möödasõiduga kahest veoautost, kus politsesõiduk tuli vastu. Kuna see lõik oli kurviga, siis poole möödasõidu ajal tuli politseiauto vastu ja A. Prunnil ei olnud valikut, ta pidi gaasi vajutama, et veoautost mööda saada – ta asus veoauto kõrval. A. Prunn üritas seda politseiametnikule selgitada, kuid öeldi, et kiiruseületamine on kiiruseületamine. Menetlusalune isik A. Prunn juhib ise rekkat reeglina kiirusega 80-85 km/h. Kuna viimasel korral rekka sõitis 85-ga, siis A. Prunn tahtis mööduda ja sõita 90-ga. Peale möödumist ta ka sõitis 90-ga. Veoauto ei saa kiiremini sõita kui 90 km/h. A. Prunni sõnul oli ta viimasest rikkumisest õppust võtnud, need olukorrad on erinevad. Menetlusalune isik ei tea, kas just kinnipanemine on see õige karistus, pigem võtta load ära. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et A. Prunni rikkumine on väärteoprotokollis õigesti kvalifitseeritud. Süü rikkumise toimepanemises on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja kohtus uuritud kirjalike tõenditega. A. Prunn on süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises ja teda tuleb karistada.
lg 4 näeb ette karistusena trahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmist kuni 24 kuuni. Menetlusaluse isiku süü on kahtlemata keskmisest suurem, kuna kiiruse ületamine oli äärmiselt suur ja see leidis aset neljapäeva õhtul pimedal ajal maanteel. Teel Tartusse tekkis tal oma sõbraga tänavakihutamise moment, mis oleks võinud lõppeda väga halvasti. Lisaks sellele on isikut alles käesoleva aasta augustis karistatud kiiruse ületamise eest, millest ta ei ole õppust võtnud. Eelpool nimetatud asjaoludest tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et A. Prunni suhtumine õiguskorda sellise rikkumise toimepanemisega viitab ükskõiksusele, hoolimatusele ja lugupidamatusele nii kaaskodanike kui ka Eestis kehtiva õiguskorra vastu. Sellest tulenevalt on tema süü väga suur. Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb A. Prunnile määrata 10 päeva aresti ja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Ainult rahaline karistus ei täida oma eesmärki. 13.10.2022 tunnistaja M. J. ülekuulamise protokollist nähtub, et tema koos kolleegiga teostas 13.10.2022 kella 21.37 paiku xxxx teel liiklusjärelevalvet seoses neljapäeviti toimuvate noorte autokogunemistega, kus tegeletakse tänavakihutamiste ja driftimistega. Teine patrull oli samal ajal xxxx lähedal, kuhu oli kogunenud suur hulk autosid ja andis teada, et sõidukid liiguvad tagasi Tartu suunas. Kell 21.58 märkas tunnistaja koos kolleegiga kahte sõidukit liikumas suurel sõidukiirusel, kiirusega vastavalt 184 km/h ja 142 km/h. Kiirus tuvastati xxxx tee
lg 4 sätestatud väärteokoosseisu objektiivsed tunnused.
lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.
lg 5 p 3 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. KarS § 16 lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Sama paragrahvi lõikest 2 nähtub, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohtu hinnangul pani A. Prunn rikkumisteo toime kavatsetult karistusseadustiku (KarS) § 16 lg 2 mõttes, sest ta on kohtuistungil ise tunnistanud, et kuigi ta sündmuse toimumise ajal midagi eriti ei mõelnud, oli tal ilmselt soov suurema kiirusega sõbrale koht kätte näidata ja seetõttu ta 4 ka kiirust ületades tuttava poolt juhitavast sõidukist suurel kiirusel möödus. Seega oli A. Prunni eesmärgiks avalikult kasutataval maanteel võidukihutamine võita ja selliselt ka läks. Ka varasemalt on A. Prunni möödasõidul kiiruse ületamise eest karistatud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus A. Prunni puhul tuvastanud ning seega tuleb ta väärteoprotokollis toodud
S § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuks.
lg 5 p 3 alusel võib lisakaristusena ära võtta juhimisõiguse kuuest kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohaseks karistusliigiks 88 km/h kiiruseületamise eest on põhikaristusena aresti määramine ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Karistusregistrist nähtub, et A. Prunni on kiiruse ületamise eest
Karistus on täidetud 05.09.2022 ja kehtib vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 24 lg 1 p-le 1 üks aasta alates rahatrahvi täielikust äratasumisest, s.o kuni 05.09.2023. Vaatamata juba määratud kergemaliigilisele karistusele, s.o rahatrahvile, on menetlusalune isik jätkanud (möödasõidul) kiiruse ületamisega seotud rikkumistega. Samuti on temale käesolevalt ette heidetav rikkumine tunduvalt raskem, sest A. Prunn ületas sõidukiirust vähemalt 88 km/h. Järelikult juba määratud karistus A. Prunni suhtumist liiklusnõuete täitmise vajalikkusesse ei ole muutnud ja tema rikkumised on muutunud raskemaks. A. Prunni liiklusrikkumised on seotud eelkõige möödasõitude sooritamisega. Menetlusalune isik A. Prunn on ka ise selgitanud kohtuistungil, et ka eelmisel korral ta teostas veokitest möödasõitu, kui kiirust ületas. Ka seekord A. Prunn teostas möödasõitu, kuid seda hoopis 142 km/h sõitvast teisest autost möödumise eesmärgil. Kohus siinkohal rõhutab, et möödasõit ei ole liiklusseaduse kohaselt liikluses kohustuslik manööver. Möödasõidu sooritamisel tuleb järgida
§-des 51-53 sätestatud nõudeid. Samuti ei tohi möödasõidul ületada kiirust. Kohus on enda varasemale töökogemusele tuginedes teadlik, et juhtidel on kombeks möödasõidul üldjuhul kiirust ületada, kuid liiklusseadus seda ei luba. Ka möödasõidul tuleb järgida kehtestatud kiirusepiirangut või jätta möödasõit sooritamata. Siinkohal ei ole olulised juhi enda tõekspidamised, veendumused ja subjektiivne arusaam liiklusnõuete järgimise vajalikkusest, asjakohasusest vms. Veelgi enam, väärteoasja materjalidest nähtub, et 13.10.2022 aset leidnud möödasõit ei olnud üldse põhjendatud (nt ees liikuvast suuremast aeglasemast sõidukist), vaid A. Prunn soovis sisuliselt sõbraga avalikult kasutataval maanteel võidu kihutada ja kaasliiklejale kohta kätte näidata. Eenlnev suurendab menetlusaluse isiku süüd märkimisväärselt, sest tegelikult kiiruse ületamiseks ja möödasõiduks objektiivsed, seadusega õigustatud (ja isegi inimlikult mõistetavad) põhjused puudusid. Menetlusalune isik peab kohtu hinnangul mõtlema ka sellele, et kuigi ta on enda sõnul juba pikaaegne sõidukijuht, juhib muuhulgas rekkat, on ka välismaal sõitnud kiirteel kiirusega 240 km/h, siis laialdaste kogemuste omamine paneb talle just vastutuse järgida Eesti Vabariigis kehtivaid liiklusnõudeid, mitte ei anna õigust avalikkuses demonstreerida enda oskusi ja sõiduki võimsust õigusvastasel ning ülimalt ohtlikul viisil. Kuigi kohus ei kahtle, et A. Prunnil on olemas vastavad sõiduoskused (seda tõendab ka juhtimisõiguse olemasolu, kategooriad AM, A, B, BE, C, CE, juhtimisõigus on isikule omistatud 19.07.2014), siis on üldteada, et väga suurtel kiiruseületamistel võivad olla väga traagilised tagajärjed. Seda tõdemust ei väära ka asjaolu, et kiiruseületamine leidis aset mõni sekund või hetk. Lubatud sõidukiiruse ületamisel suures või väga suures ulatuses ei ole füüsikaliselt võimalik juhitavat sõidukit nii hästi kontrollida kui 5 piirkiiruse raames. Kui kiiruseületajale jääb ette kõrvalteelt peateele sõitev sõiduk , on tagajärjed fataalsed. Kaasliiklejad ei oska arvestada hullunud kihutajatega ega taju nende poolt juhitavate sõidukite kiirust. Nimetatu kehtib ka nendele isikutele, kellel on pikaajalised sõiduoskused ja -kogemused, sh kiirteedel sõitmise kogemused ning parima võimaliku tehnilise varustusega sõiduk – õnnetuse saabumisel on tagajärjed enam vähem samasugused, s.o sõidukõlbmatu auto, juhi ja/või kaasreisijate rasked vigastused, surm. Möödasõitu sooritanud BMW-s istus ka kaasreisija, seega vastutab juht ka kaasereisija vara, tervise ja elu eest. Õnnetuse ilmnemisel oleks väga suure tõenäosusega saabunud rasked tagajärjed seega ka kaasreisijale. Statistikaameti andmetel on Eesti Vabariigis aastatel 1994-2021 sõidukiõnnetustes hukkunud kõikides vanuserühmades, meeste ja naiste seas, kokku 5449 inimest
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.