1-20-8490/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-8490 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. detsembri 2022 määrus, millega ei peatatud Kaupo Ristisaare üldkasuliku töö tegemise tähtaega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kaupo Ristisaar (isikukood 38903046049), määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2022 määrus sisuliselt muutmata, kuid teha selle põhjendustesse täpsustusi.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu advokaadi vahendusel ning vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 14.01.2021 otsusega, mis jõustus 02.02.2021, karistati Kaupo Ristisaart KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 (episood 23.05.2020) järgi 6 kuu vangistusega ja KarS § 120 lg 1 (episood 23.05.2020) järgi 4 kuu vangistusega, millest KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti K. Ristisaarele liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti käesolevas kriminaalasjas K. Ristisaarele eelnimetatud kuritegude eest mõistetav karistus 6 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 22.07.2020 otsusega asjas nr 1-20-1812 mõistetud karistusega 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. Sama otsusega karistati K. Ristisaart KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 (episood 08.10.2020) järgi 4 kuu vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 22.07.2020 otsusega asjas nr 1-20-1812 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 7 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja loeti K. Ristisaarel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendati K. Ristisaarele mõistetud ja ärakandmisele kuuluv vangistus 1 aasta 11 kuud 28 päeva 718 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ning allutati ta üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile, millal tuleb tal täita KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollinõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
7. 22.12.2022 registreeriti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles ametnik taotles peatada K. Ristisaare üldkasuliku töö tähtaja kulgemine 7 kuuks.
8. Tartu Maakohtu 30.12.2022 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus K. Ristisaare üldkasuliku töö tähtaja peatamiseks rahuldamata. Kuivõrd K. Ristisaarele on 14.01.2021 kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise maksimaalne tähtaeg, s.o 2 aastat, puudub seaduses sätestatud võimalus nimetatud tähtaja peatamiseks ja/või pikendamiseks. Ka kõrgem kohus on KarS § 69 lg-t 3 tõlgendades märkinud, et KarS § 69 lg 3 kolmanda lause järgi tuleb kohtul tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. Järelikult pole seaduslikku alust üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamiseks enamaks kui kaheks aastaks (Tallinna Ringkonnakohtu 01.11.2022 määrus nr 1-20-4802, p 12). Lisaks on kõrgem kohus avaldanud, et kuigi seadus võimaldab peatada tähtaja kulgemise, sh olukorras, kus kriminaalhooldusalune on haigestunud, siis tuleb arvestada üldkasuliku töö üldise tähtajaga (Tallinna Ringkonnakohus 23.05.2022 nr 1-19-9594, p 13).
9. Tartu Maakohtu 30.12.2022 määruse peale esitas määruskaebuse K. Ristisaar, kes palub kriminaalhooldusametniku taotluse üldkasuliku töö kulgemise peatamise kohta 7 kuuks rahuldada. K. Ristisaar palub kohtul rakendada KarS § 69 lg 3 teist lauset tulenevalt süüdimõistetu tervise probleemidest ehk seaduses välja toodud haiguse tõttu ning abikaasa raseduse ehk seaduses välja toodud perekondliku olukorra tõttu. K. Ristisaar märgib, et on motiveeritud ära tegema talle määratud üldkasuliku töö tunnid ja seda erinevatel põhjustel: ta mõistab endale määratud kohustusi ja soovib need täita ja ka perekondlikel põhjustel soovib teha tunnid lõpuni. K. Ristisaar selgitab, kuidas ta abiellus 10.12.2022 ning kohe peaks ilmavalgust nägema laps. Seejärel selgitab süüdimõistetu, et ta ei ole suutnud teha üldkasuliku töö tunde kehva tervisliku seisundi tõttu. Varasem töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel ning oma alkoholiprobleemiga on süüdimõistetu tegelenud. K. Ristisaar palub arvestada asjaoluga, et ta ei hoia tundide tegemisest pahatahtlikult kõrvale ja olenemata kehvast tervisest, mis on tõendatud epikriisidega ja kriminaalhooldusametnikule esitatud tõenditega, soovib K. Ristisaar oma tunnid ära teha ning 7 kuu või isegi lühemaks ajaks peatamise korral on ta valmis need ära tegema Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, küll tuleb täpsustada maakohtu määruse põhjendusi, sest üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamine on võimalik, aga ei ole K. Ristisaare puhul põhjendatud.
11. Maakohus on süüdimõistetule selgitanud, miks ja millisel juhul on võimalik üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamine KarS § 69 lg 3 mõttes. On tõsi, et KarS § 69 lg 3 lause 2 kohaselt võib kohus tähtaja kulgemise peatada süüdlase haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, kui süüdlane on aja-, asendus- või reservteenistuses. Seejuures nagu nähtub ka maakohtu määrusest, siis tuleb arvestada ka sama sätte kolmandat lauset. Nii tuleneb KarS § 69 lg 3 lausest 3, et tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö üldist tähtaega. Ehk teisisõnu leiab ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule, et teoreetiliselt oli K. Ristisaare puhul võimalik üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamine tulenevalt süüdimõistetu tervislikust seisundist, kuid arvestades, et süüdimõistetule oli määratud maksimaalne üldkasuliku töö tegemise tundide aeg, tegemata on rohkem kui pooled üldkasuliku töö tunnid, järelejäänud aja jooksul ei oleks olnud võimalik 2 üldkasuliku töö tunde ära teha ja käesolevaks ajaks on tegemist tähtaja kohese lõppemisega, ei peata kohus käesoleval ajal üldkasuliku töö tundide tegemist.
12. Süüdimõistetule määrati 2-aastane üldkasuliku töö tundide tegemise aeg. K. Ristisaare üldkasuliku töö tegemise ehk kriminaalhoolduse algus oli 02.02.2021 ning lõpp oli 02.02.
13. Erakorralise ettekande tegemise aja seisuga ehk 22.12.2022 oli K. Ristisaar määratud 718 üldkasuliku töö tunnist tegemata 353 tundi. K. Ristisaar on väidetavalt teinud vahepeal veel üldkasuliku töö tunde, kuid selle kohta tõendid puuduvad. Ehk sisuliselt 2 aasta jooksul tegi süüdimõistetu vaid pooled ettenähtud tundidest. Eesti Töötukassa 28.10.2022 otsusega nr TVH/22/041676 määrati K. Ristisaarele osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Taotlejal esinevad mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mis on põhjustatud üldhaigestumisest. Isegi kui nõustuda sellega, et süüdimõistetu tervis ei võimalda tal üldkasulikku tööd teha, millele viitab kaudselt ka Eesti Töötukassa 28.10.2022 otsus nr TVH/22/041676 ning lisadena esitatud epikriisid, siis taotledes natukene rohkem kui 1 kuu enne üldkasuliku töö tähtaja lõppu üldkasuliku töö sooritamise peatamist, jääb see tagajärjetuks. Esmalt leiab ringkonnakohus, et lapse sünd ei ole selline asjaolu, mis 7 kuu vältel takistaks süüdimõistetul üldkasuliku töö tunde teha. Teiseks, süüdimõistetul on teha isegi pärast peatamist 353 tundi, mis oleks tulnud tal teha natukene rohkem kui 1 kuu jooksul, mis isegi ajaliselt poleks võimalik. Käesoleval ajal on üldkasuliku töö tegemise tähtaeg peagi möödumas, mistõttu ei oleks peatamine ka sel põhjusel enam võimalik.
14. Ka ei ole võimalik üldkasuliku töö tegemise tähtaja pikendamine, sest tegemist on KarS § 69 lg 3 lause 1 maksimaalse tähtajaga. Ehk K. Ristisaarele oli juba määratud maksimaalne üldkasuliku töö tegemise tähtaeg, mida pikendada ei ole võimalik, ning ei ole eluliselt usutav, et kui kohus peataks üldkasuliku töö tegemise, siis pärast üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamist 7-ks kuuks või lühemaks ajaks, suudaks K. Ristisaar üldkasuliku töö sooritada vähem kui 2 kuu jooksul.
15. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 30.12.2022 määrus tuleb jätta sisuliselt muutmata, kuid tuleb teha täpsustusi selle põhjendustesse ja süüdimõistetu määruskaebus jääb rahuldamata. Tiit Lõhmus Aarne Sarjas (allkirjastatud digitaalselt) 3 Maarika Kuusk