Obsah (8)

§ 663§ 664§ 657§ 654§ 651§ 456§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-8448 Kohtuasi X ha

) § 162 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1, jättes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel nõuetekohaselt kaalumata, millised kostja esindajate toimingud olid põhjendatud ja milline osa esindamiseks kulunud ajast oli vastava toimingu tegemiseks vajalik. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostja lepinguliste esindajate tunnihind 180 eurot (käibemaksuta) on põhjendamatu ja ebavajalik. Maakohus ei ole teostanud kaalutlusõigust. Kostja lepinguliste esindajate tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda ning vaidlus oli ka sedavõrd mahukas, et põhjendada kvalifitseeritud õigusteenuse osutaja tunnitasu summas 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis valesti, et esindajate kulud on dubleeritud ega hinnanud esindajate ajakulu toimingupõhiselt. 5.

1. Maakohus on alusetult jätnud hagejalt välja mõistmata kostja esindajakulud, mis seonduvad kliendiga suhtlemisega ning kliendilt saadud täiendava info ja tõendite läbitöötamise ja kohtule esitamise vajaduse kaalumisega. Kliendiga suhtlemine on vältimatu osa Eesti Advokatuuri liikmeks olevate isikute poolt osutatavast õigusteenusest. 5.
2. Maakohus on alusetult vähendanud väljamõistmisele kuuluvate kostja menetluskulude suurust osas, mis seondus tsiviilasjas nr 2-20-13147 kogutud tõendite läbitöötamise ja õigusliku analüüsi ning tõendite pinnalt menetlusdokumendi käesolevas asjas koostamisega. Kuigi kohus kogus tõepoolest teatud tõendeid tsiviilasja nr 2-20-13147 raames, pidid lepingulised esindajad selleks, et kaaluda tõendite esitamise vajadust käesolevas asjas, eraldi hindama tõendite asjakohasust. Asjas nr 2-20-13147 tehtud esindajatoiminguid ei asenda kostja esinduseks vajalikke toiminguid käesolevas asjas mh põhjusel, et nende asjade hagi esemed erinevad oluliselt teineteisest. 5.
3. Maakohus on osaliselt jätnud kostja menetluskulude nimekirjas toodud kulud arvestamata – tõendi saamise kulud 20 eurot ja riigilõiv 50 eurot. 5.
4. Maakohus on ebaõigesti vähendanud kostja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust ka erinevate menetlusdokumentide koostamise ajakulu osas ja toimingute osas. Maakohus on põhjendamatult pidanud kostja
5. kuni
6. augusti 2020 toimingute ajamahtu osaliselt ebavajalikuks. Maakohus on toiminguid vääralt hinnanud kogumina. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et
7. augusti 2020 menetlusdokumendis ei sisaldunud mitte üksnes kostja vastus hagi tagamise taotlusele, vaid kostja esitas juba ka taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks – s.o tulemus, millega lõppes ka antud kohtuasja menetlus teises astmes. Kostja
8. augusti 2020 menetlusdokumendi maht oli 7 lk ja dokumendi sisu õigustas selle koostamiseks kulunud aega. 5.
9. Maakohus on alusetult vähendanud kostja hüvitatavate kulude suurust
10. augusti 2020 määruskaebuse koostamiseks kulunud aja osas, kuna määruskaebuse koostamiseks pidi lepinguline esindaja läbi töötama hagi tagamise kohtumääruse, suhtlema kliendiga seonduvalt alles määruskaebuse koostamise käigus teatavaks saanud asjaoludega ja tõenditega ning lõpuks koostama ka määruskaebuse, mille maht oli 6 lk. 5.
11. Maakohus on alusetult pidanud põhjendamatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu tunnistajate ülekuulamiseks valmistumisega. Kuna maakohus ei olnud enne istungit taotlusi lahendanud, pidid kostja esindajad istungil tunnistajate ülekuulamiseks ette valmistuma. 5 2-20-8448 5.
12. Põhjendamatu on
13. märtsi 2021 istungiks ettevalmistumise aja osas menetluskulude suuruse vähendamine. Kostja esindajad pidid enne istungit läbi töötama mh hageja esitatud tõendid ja kogu asja materjali, kuna menetlus oli kestnud juba üle kaheksa kuu. 0,5 tundi istungiks ette valmistamiseks ei ole piisav. 5.
14. Maakohus ei oleks pidanud apellatsioonkaebusele vastamisega seotud ajakulu vähendama. Asjaolud ja väited ei kattunud esimeses ja teises astmes, kuna hageja esitas alles apellatsioonkaebuses uusi väiteid nt selle kohta, et väidetav üürileping oli vahepealsel ajal pikenenud. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamine eeldas nii vaidlustatud kohtuotsuse läbitöötamist, õigusliku analüüsi teostamist kui ka uute hageja väidete suhtes seisukoha kujundamist. 5.
15. Maakohus on ebaõigesti vähendanud
16. juuni ja
17. juuli 2021 toimingutega seotud ajakulu.
18. juuni 2021 kirjaga küsis kostja kohtult asja menetlusplaani ning rõhutas täiendavalt, et esineb alus keelduda hagejale menetlusabi andmisest seoses valeandmete esitamise ja asjaolude varjamisega. See ajakulu oli vajalik, kuna lõpuks keelduski ringkonnakohus hagejale riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmisest, mille tulemusel jäi ka hageja apellatsioonkaebus läbi vaatamata. 5.
19. Maakohus on alusetult vähendanud väljamõistmisele kuuluvaid kostja menetluskulusid
20. juuli 2021 ja
21. juuli 2021 toimingute osas, kuna need seondusid
22. juulil 2021 esitatud hagi tagamise tühistamise või asendamise taotluse koostamisega. Kostja esindajad ei koosta igapäevaselt samasisulisi menetlusdokumente. Hagi tagamise aluse äralangemise aluseks olevate asjaolude kindlaks tegemine, selle kohta tõendite kogumine ning kohtule esile toomine eeldab esindajalt põhjalikku tööd, et taotlus oleks edukas – hagi tagamise tühistamise saavutamine eeldab väga kaalukate argumentide ja tõendite kohtule esile toomist. Menetlusdokument oli koostatud kokku viiel leheküljel koos nelja lisaga, mistõttu ei saanud dokumendi koostamiseks kulunud 4,25 tundi olla ülemäärane ja põhjendamatu. 5.
23. Maakohus pidas ebaõigesti
24. juuli 2021 vastuväidete koostamisega seotud ajakulu täies ulatuses ebavajalikuks seetõttu, et Tallinna Ringkonnakohus ei olnud kostjalt hageja menetlusabi taotluse osas seisukohta küsinud. Kostjale (erinevalt ringkonnakohtust) olid teada sellised asjaolud, mis andsid aluse seada kahtluse alla hageja menetlusabi taotluses sisalduvate väidete õigsuse. Kui kostja ei oleks ringkonnakohtule teada andnud, et erinevalt hageja menetlusabi taotluses esitatud väidetest teenib hageja tegelikkuses varjatult sissetulekut taksoteenuse osutamisega, siis võinuks ringkonnakohus otsustada hagejale menetlusabi andmise ning kohtuasja menetlus võinuks tänasel päeval veel ka jätkuda. Kostja aktiivne kohtumenetluses osalemine viis lõppastmes tema jaoks positiivse kohtumenetluse tulemuse saavutamiseni.
25. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

7. Tallinna Ringkonnakohus küsis

§ 664lg 1 ja § 663 lg 3 alusel hageja seisukohta kostja määruskaebusele.

Hageja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 860 euro ulatuses. Tühistatud osas saab 6 2-20-8448 ringkonnakohus teha uue määruse, millega rahuldada kostja menetluskulude avaldus täiendavalt 860 euro väljamõistmise osas. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid

§ 657

lg 1 p 21 alusel (koosmõjus §-ga 659) tuleb osaliselt täiendada vaidlustatud määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse

§ 654lg 22 (koosmõjus §-ga 659) alusel.

9.

§ 651

lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustatakse maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata summas 10 015 eurot ja sellelt summalt tasumisele kuuluva viivise. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning selles osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 456lg 4 teine lause koosmõjus §-ga 659).

10.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebuse väited tema lepinguliste esindajate hüvitatava ajakulu kohta on osaliselt põhjendatud ja maakohus on ületanud diskretsiooni piire vähendades osade toimingute ajakulu põhjendamatult palju. Arvestades maakohtu menetluskulude kindlaksmääramisel tehtud vigu, tuleb ringkonnakohtul hinnata kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust

§ 175lg-st 1 tulenevalt kulude osas, mis jäid kostjale hüvitamata.

1. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 8 vähendanud
2. kuni
3. augustini 2020 teostatud toimingute ajakulu, põhjendades, et
4. augusti 2020 määrusega küsis maakohus seisukohta ainult hagi tagamise osas. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et kostja maakohtu menetluses
5. augustil 2020 esitatud taotlus oli suunatud tulemusele, millega kohtuasja menetlus teises astmes lõppes. Harju Maakohus ei rahuldanud
6. augusti 2020 määrusega kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis
7. septembri 2021 määrusega hageja apellatsioonkaebuse, mitte hagi, läbi vaatamata, kuna hageja ei tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu. Seega ei saa kostja
8. augustil 2020 esitatud taotlust hagi läbivaatamata jätmiseks pidada vastupidiselt kostja seisukohale edukaks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja taotles hagi läbi vaatamata jätmist alles
9. augusti 2020 menetlusdokumendis, kuigi vastuse hagiavaldusele esitas kostja
10. juulil
12. augusti 2020 taotluses tugines kostja asjaoludele, mis olid talle teada juba hagiavaldusele vastuse koostamisel – s.o, et hageja väitel oli üürileping sõlmitud
13. septembril 2019, kuid kinnisasi oli arestitud
14. märtsil 2019 (vt kostja
15. juuli 2020 vastuse lisad 1 ja 2; kostja
16. augusti 2020 taotluse p-d 2.1.8–2.1.9). Vastuses hagile ei palunud kostja jätta hagi läbi vaatamata. Maakohus pidas vaidlustatud määruses kostja hagiavalduse vastuse koostamisega seotud toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks kokku 13,75 tunni osas, s.o kostja taotletud ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja
17. augusti 2020 menetlusdokumendis esitatud hagi läbivaatamata jätmisega seotud taotluse eest eraldi hüvitise väljamõistmine põhjendatud, 7 2-20-8448 arvestades hagi vastuse koostamiseks põhjendatuks peetud ajakulu ja asjaolu, et
18. augustil 2020 esitatud taotluse oleks kostja saanud esitada juba vastuses hagiavaldusele. Arvestades aga hageja
19. augustil 2020 esitatud hagi tagamise taotluse sisu ja mahtu, sellele lisatud tõendeid ning kostja
20. augustil 2020 esitatud vastuse sisu ja mahtu (mis seondub hagi tagamise taotlusega) ning tõendeid, on ringkonnakohtu hinnangul maakohus vähendanud kostja
21. kuni
22. augustini 2020 teostatud toimingute ajakulu ülemääraselt. Põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks hageja
23. augusti 2020 taotlusega ja kohtunõudega tutvumisele, õiguslikule analüüsile ning
24. augusti 2020 vastuse koostamisele tuleb ringkonnakohtu hinnangul eelnevat arvestades lugeda 5 tundi.
25. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 14 vähendanud kostja lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistumisele. Kostja leiab, et maakohus on
26. märtsi 2021 kohtuistungiks ettevalmistamise aega vähendanud põhjendamatult, kuna tema lepingulised esindajad pidid läbi töötama hageja esitatud tõendid ning meelde tuletama kogu asja materjali. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et 0,5 tundi kohtuistungiks ettevalmistumiseks ei ole piisav, kuid kostja menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid ja nendele kulunud aega ei saa siiski pidada tervikuna põhjendatuks ja vajalikuks.
27. oktoobril 2021 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja lepingulisel esindajal
28. ja
29. märtsil 2021 istungiks ettevalmistumiseks, hageja tõendite läbitöötamiseks, suhtluseks kliendiga ja kliendi istungil esindamiseks kokku 4,5 tundi. Arvestades, et menetluses ja eelkõige kostja esindajate menetlustoimingute vahel ei olnud selleks ajaks tekkinud pikki pause, et kostjat esindas kogu menetluse vältel sama esindaja ning kostja lepinguline esindaja oli ca nädal aega enne istungit, s.o
30. veebruaril 2021 esitanud kohtule kokkuvõtliku seisukoha koos uute tõenditega, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtuistungiks valmistumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja istungil osalemiseks 2,5 tundi.
31. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 17 pidanud
32. juulil 2021 esitatud hagi tagamise tühistamise või asendamise avaldusega seotud toiminguid
33. ja
34. juulil 2021 põhjendatuks üksnes 1,5 tunni ulatuses, kuna taotluses on korratud varasemates menetlusdokumentides esile toodud asjaolusid ja hagi tagamisega seotud toimingud on vandeadvokaadist esindaja puhul igapäevased, mis ei nõua õiguslikku analüüsi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja taotletud 4,25 tundi nimetatud toimingutele on menetlusdokumendi mahtu arvestades ülemäärane. Samas on maakohus ületanud ajakulu vähendamisel diskretsiooni piire. Kostja menetlusdokumendist nähtuvalt ei ole selles korratud olulises ulatuses juba varem esitatut, taotluse esitamine on kostja lepinguliselt esindajalt nõudnud vastavalt konkreetsetele asjaoludele õiguslikku analüüsi, kostja lepingulised esindajad on taotluse esitamiseks kogunud tõendeid ning esitanud menetlusdokumendis arvukalt põhjendusi hagi tagamise abinõu tühistamiseks või asendamiseks. Ringkonnakohus peab
35. juuli 2021 menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades
36. ja
37. juuli 2021 toiminguid põhjendatuks ja vajalikuks 3 tunni ulatuses.
38. Lisaks kostja lepinguliste esindajate ajakulu vähendamisele heidab kostja maakohtule ette osade kuludega arvestamata jätmist. Nimelt tasus kostja
39. juulil 2020 (
40. oktoobri 2021 taotluse lisa) 20 eurot riigilõivu rahvastikuregistri andmete väljastamiseks hageja, M, Š ja B kohta ning riigilõivu 50 eurot
41. augusti 2020 määruskaebuselt. Maakohus ei ole vaidlustatud määrusest nähtuvalt neid kostja menetluskulusid hinnanud, kuid ringkonnakohus saab selle puuduse kõrvaldada. 15.
42. Kostja
43. aprilli 2022 selgituste kohaselt esitas ta rahvastikuregistri väljavõtte
44. juuli 2021 menetlusdokumendi lisana
45. Kostja vaidles
46. juulil 2021 esitatud seisukohas vastu hageja menetlusabi taotlusele. Kuigi maakohus ei ole nimetatud kostja menetluskulu osas 8 2-20-8448 seisukohta võtnud, on maakohus pidanud tervikuna põhjendamatuks kostja
47. juulil 2021 esitatud menetlusdokumenti ja sellega seotud kulusid, kuna kohus ei olnud hageja menetlusabi taotluse osas seisukohta küsinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga (vt praeguse määruse p 16.9), mistõttu ei saa vajalikuks ega põhjendatuks pidada ka
48. juuli 2021 seisukohas esitatud väidete tõendamiseks hangitud tõendite saamise kulu 20 eurot. 15.
49. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendamatult kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata kostja kantud riigilõivu 50 eurot määruskaebuse esitamise eest. Kuna kõik praeguse asja menetluskulud on jäetud hageja kanda, tuleb hagejalt välja mõista täiendavalt kostja riigilõiv 50 eurot.
50. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga kostja lepinguliste esindajate ajakulule ja tunnihinnale ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ja neid kõiki tulenevalt

§ 654lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 16.

1. Kostja hinnangul on maakohus eksinud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu vähendamisel, kuna nende tunnitasu 180 eurot (lisandub käibemaks) vastab vähemalt keskmisele turuhinnale ning asi oli väga mahukas. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu
2. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire kostja lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. Iseenesest on poolel õigus valida endale esindaja ja leppida vabalt kokku ka tasumääras, kuid

§ 175

lg 1 kohaselt tuleb esindajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada ka seda, et teiselt poolelt esindajakulu väljamõistmiseks peab see olema mõistlik. Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada, et menetluskulu peab olema teisele poolele kohtusse pöördumisel mõistlikult ettenähtav. Selliseks ei saa pidada esindaja tunnitasu, mis oluliselt ületab keskmist. Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vaidlus üldjuhul keskmisest keerukam ning ka praeguses asjas esitatud asjaolud ja tõendid ei olnud oma mahult ega sisult sellised, mis annaksid aluse pidada asja keskmisest keerukamaks. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, miks praeguses asjas on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) ja ringkonnakohtul puudub alus maakohtu kaalutlusotsusesse selles osas sekkuda. 16.

1. Põhjendamatud on määruskaebuse väited, mille kohaselt ei ole maakohus hinnanud kostja lepinguliste esindajate ajakulu toimingupõhiselt. Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt hinnanud kõiki kostja lepinguliste esindajate toiminguid, grupeerides neid osaliselt vastavalt menetluses esitatud menetlusdokumentidele. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on kulusid vähendanud üldsõnaliste põhjendustega. Samuti kuigi maakohus on märkinud, et dubleerivaid esindajakulusid ei hüvitata, ei ole maakohus kostja menetluskulusid automaatselt ühe esindaja ajakulu võrra vähendanud, vaid on vaidlustatud määruses andnud hinnangu, milline ajakulu oleks ühe lepingulise esindaja puhul teatud toimingute tegemiseks põhjendatud (nt vaidlustatud määruse p-d 14 ja 15). 9 2-20-8448 16.
2. Kostja leiab, et maakohus ei oleks tohtinud vähendada lepinguliste esindajate ajakulu tema ja kohtuga suhtlemiseks, kuna vaidluse eripära nõudis seda, samuti on advokaatidel vastav kohustus ja toiming ei pea lõppema alati menetlusdokumendi koostamisega. Maakohus on vaidlustatud määruses vähendanud või põhjendamatuks pidanud kostja lepinguliste esindajate suhtlust kliendi ja kohtuga üksnes osaliselt, s.o mitmel juhul on maakohus täielikult või osaliselt pidanud suhtlust vajalikuks ja põhjendatuks. Maakohus on hinnanud igal konkreetsel juhul suhtluse vajalikkust ja põhjendatust ning selle kulu mõistlikkust vastaspoolelt välja mõista. Ehkki esindajal on õigus ja ka praktiline vajadus menetluse käigus kliendiga suhelda, peaks selleks, et neid kulusid saaks lugeda põhjendatuks ja vajalikuks

§ 175

lg 1 tähenduses, nähtuma asja materjalidest ka mingi sisuline tulemus või põhjus konsulteerimiseks, üldjuhul menetlusdokumendi kujul. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul poolel õigus kohtuga suhelda, mh pärida edasiste menetlustoimingute kohta ning arutada esindatavaga menetlusplaani ja faktiliste asjaolude üle, kuid tegemist ei ole selliste toimingutega, mille ajakulu peab vastaspool

§ 175lg 1 järgi alati hüvitama.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et lepingulise esindaja kulud tuleb hüvitada täies ulatuses. Kohtuga suhtlemine väljaspool sisulisi menetlusdokumente võib küll olla menetlusosalisele või tema esindajale kasulik oma tegevuste ja aja planeerimiseks ning aidata kohtule meenutada vajadust lahendada menetlusosalise esitatud taotlusi, aga see pole otseselt vajalik menetluses menetlusosalise huvide kaitsmiseks. 16.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on
2. augusti 2020 määruskaebuse koostamiseks kulunud aega põhjendamatult vähendanud. Maakohus on arvestanud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni. Lisaks leiab ringkonnakohus, et kostja on
3. augusti 2020 määruskaebuses osaliselt korranud juba
4. augusti 2020 vastuses esitatud seisukohti ja väiteid, mistõttu nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et põhjendatud ja vajalikuks
5. kuni
6. augusti 2020 toimingute ajakuluks tuleb eeltoodut arvestades pidada 4,75 tundi. 16.
7. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et
8. novembril 2020 tehtud ettevalmistused tunnistajate ülekuulamiseks olid vastupidiselt maakohtu määruse p-le 11 põhjendatud. Maakohus määras istungi toimumise aja alles
9. jaanuaril 2021, kui saatis menetlusosalistele kutsed istungil osalemiseks. Seetõttu ei pea kolleegium põhjendatuks juba
10. novembril 2020 tehtud kulutusi tunnistajate ülekuulamiseks olukorras, kus maakohus ei olnud taotluseid veel lahendanud ega määranud ka istungi toimumise aega. 16.
11. Kostja väidab, et maakohus ei oleks tohtinud vähendada kostja lepinguliste esindajate ajakulu seoses tsiviilasjas nr 2-20-13147 kogutud tõendite ja nende pinnalt menetlusdokumendi koostamisega (maakohtu määruse p-d 9 ja 12; toimingud
12. augustil 2020 ja
13. kuni
14. veebruar 2021). Tsiviilasjas nr 2-20-13147 esitatud hagiavalduses tugineb kostja üürilepingu puudumisele ning on taotlenud mh samade tõendite kogumist, mida praeguses tsiviilasjas esitatud vastuses hagiavaldusele (vt
15. veebruari 2021 seisukoha lisa 1). Seega ei ole usutav kostja väide, et tema lepingulised esindajad pidid kaaluma tõendite esitamise vajadust praeguses asjas, kuivõrd kostja oli taotlenud samade tõendite kogumist samade asjaolude tõendamiseks. Kuigi ringkonnakohus nõustub kostjaga selles osas, et tsiviilasjade nr 2-20-13147 ja 2-20-8448 hagi esemed olid erinevad, tugines kostja mõlemas asjas väitele, et hagejal ei olnud kehtivat Aiaotsa tee 17 kinnisasja üürilepingut, mille tõendamiseks taotles kostja tõendite kogumist mõlemas tsiviilasjas. Seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu diskretsiooni seoses
16. augusti 2020 ja
17. kuni 16 veebruari 2021 toimingute põhjendatud ja vajaliku ajakulu hindamisel sekkuda. 16.
18. Määruskaebuse väite kohaselt ei oleks maakohus pidanud vähendama apellatsioonkaebusele vastamisega seotud ajakulu. Ringkonnakohus leiab, et hageja 10 2-20-8448 apellatsioonkaebuses on küll esitatud uusi asjaolusid, kuid nende osakaal ei olnud selline, mis põhjendaks
19. aprillist kuni
20. juunini 2021 tehtud toimingute ajakulu 11,5 tundi. Maakohus on kostja taotletud ajakulu vähendanud 4,5 tunni võrra. Hindamisel, kas apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele ja sellele eelnenud toimingutele kulutatud aeg on kostja taotletud ulatuses vajalik ja põhjendatud, ei ole maakohus kolleegiumi arvates diskretsiooni piire ületanud. 16.
21. Kostja hinnangul on maakohus vähendanud lubamatult
22. juuni ja
23. juuli 2021 menetlustoimingute aega 0,1 tunnini.
24. juunil 2021 on märgitud kostja lepingulise esindaja toiminguks kommunikatsioon kohtu ja kliendiga ning
25. juulil 2021 tutvumine kohtunõudega, õiguslik analüüs ja suhtlemine kliendiga. Kolleegium on juba selgitanud, et igasugust suhtlust kohtu ja kliendiga ei saa pidada põhjendatuks. Kostja märgib, et
26. juuni 2021 kirjaga rõhutas kostja mh täiendavalt seda, et esineb alus keelduda hagejale menetlusabi andmisest. Kostja oli menetlusabi taotlusega seonduva informatsiooni esitanud juba
27. juuni 2021 vastuses apellatsioonkaebusele, mistõttu puudus ringkonnakohtu arvates vajadus selle kordamiseks. 16.
28. Määruskaebuses peetakse põhjendamatuks ka
29. juuli 2021 vastuväidete koostamisega seotud ajakulu vähendamist täies ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal
30. juulil 2021 hageja
31. juuli 2021 menetlusdokumendi läbitöötamisele, õiguslikule analüüsile, tõendite kogumisele, vastuväidete koostamisele ja kommunikatsioonile kliendiga 3,5 tundi. Maakohus leidis vaidlustatud määruse p-s 18, et kuna kostja esitas menetlusabi tühistamise taotluse apellatsioonkaebuse vastuses ja kohus ei küsinud kostjalt hiljem seisukohta, ei ole selle kulu hüvitamise nõue vastaspoolelt põhjendatud ega vajalik. Määruskaebuse väite kohaselt oli kostjal õigus aktiivselt võistlevas kohtumenetluses osaleda ja hageja nõuetele igakülgselt vastu vaielda. Ringkonnakohus leiab, et
32. juuli 2021 toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole alust maakohtu diskretsiooni sekkuda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja oli oma seisukohad seoses hageja menetlusabi taotlusega juba varasemalt esitanud ning kuna ringkonnakohus ei küsinud kostjalt hageja
33. juuli 2021 menetlusdokumendi kohta seisukohta, ei saa kostja lepingulise esindaja omaalgatuslikku seisukoha esitamist pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mida vastaspoolelt välja mõista.
34. Kuigi kostja on määruskaebuse resolutsioonis taotlenud ka ülejäänud rahuldamata jäetud osas määruse tühistamist, ei ole kostja muus osas sisulisi põhjendusi esitanud. Kolleegium ei näe selles osas ka maakohtu kaalutlusõiguse rikkumist.
35. Eeltoodut arvestades tuleb hagejal kostjale hüvitada täiendavalt menetluskulusid 4,5 tunni (2 + 1 + 1,5) ajakulu eest tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks), s.o koos käibemaksuga 810 eurot, millele lisandub riigilõiv 50 eurot, kokku 860 eurot. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 7385 eurot (6525 + 860) ja kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 9155 euro ulatuses (16 540 – 7385). 19.

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

20.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 11 2-20-8448 (allkirjastatud digitaalselt) 12