← Eesti

2-21-5895/64

Obsah (14)§ 552§ 659§ 477§ 5521§ 701§ 691§ 475§ 5§ 442§ 463§ 656§ 669§ 5611§ 173

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-5895 Määruse kuupäev Tartu, 15. veebruar 2023. a Kohtukoosseis Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Kai Kullerkupp Kohtuasi S.I.

) § 552 järgi arvamuse, et: 1) ema töö- ja elukorraldus annavad parema võimaluse laste elu korraldada ja nendega iga päev tegeleda; 2) poeg väljendas selgelt ja põhjendas, et ta saab isaga piisavalt koos olla ega ole vajadust tervet nädalat isa juures olla, lisaks pikendab see tema koolipäevi; 3) isa pakutud suhtluskord võib, arvestades laste elukoha ja haridusasutuste kaugust isa elukohast, olla lastele koormav ega toeta laste huve ega igapäevarutiini; 4) arvestades väljakujunenud olukorda ja laste elukorraldust, tuleks isa ja laste suhtluskord määrata viisil, et lapsed elavad isa kodus paaritutel nädalatel neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni ning kohtuvad isaga paaris nädalatel nädala sees kuni kahel õhtul. 5. Viimsi valla (eestkosteasutus II) esindaja suhtles mõlema vanemaga ning andis 2. veebruaril 2022 maakohtule

§ 552

järgi arvamuse, et laste ja isa koos veedetavat aega tuleks pikendada, kuid mitte rakendada võrdsete nädalate süsteemi. Laste parimates huvides oleks, kui nad saaksid veeta isaga aega igal teisel nädalalõpul neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni ja lisakohtumised toimuks vanemate iga nädal kokkulepitava paindliku graafiku alusel, arvestades laste koolitöid, trenne jms. 2

(9)2-21-5895
  1. Harju Maakohus rahuldas
  2. veebruari
  3. a määrusega isa avalduse osaliselt ning jättis laste esindaja tasu ja kulud riigi kanda, teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maakohus määras kindlaks isa ja laste suhtluskorra, mille kohaselt lapsed veedavad isaga iga kalendriaasta paaritu nädala, kusjuures isa võtab lapsed paaris nädala pühapäeva õhtul kell 17.00 ema juurest ja viib lapsed tagasi ema juurde paaritu nädala pühapäeval kell 17.
  4. Lisaks veedavad lapsed isadepäeva alati isaga ja emadepäeva emaga ning kui isadepäev on ema suhtluskorra ajal, lähevad lapsed isa juurde sellel nädalal laupäeva õhtul kell 17.00, kui emadepäev on isa suhtluskorra ajal, lähevad lapsed ema juurde sellel nädalal laupäeva õhtul kell 17.
  5. Isa sünnipäeva veedavad lapsed isaga ja ema sünnipäeva emaga. Kui isa sünnipäev on ema suhtluskorra ajal, lähevad lapsed isa juurde isa sünnipäeva eelsel õhtul kell 17.00 ja tulevad sealt tagasi järgmisel õhtul kell 17.
  6. Kui ema sünnipäev on isa suhtluskorra ajal, lähevad lapsed ema juurde ema sünnipäeva eelsel õhtul kell 17.00 ja tulevad sealt tagasi järgmisel õhtul kell 17.
  7. Isa sünnipäeval sõidutab lapsi tema juurde ja tagasi ema ning ema sünnipäeval teeb seda isa. Laste sünnipäevad veedavad lapsed selle vanema juures, kelle juures nad graafiku järgi viibivad, ning teisel vanemal on õigus lapsega tema sünnipäeval vähemalt kolm tundi kohtuda, kuid täpse aja ja koha lepivad vanemad kokku. Jõulude ajal viibivad lapsed paaritutel aastatel emaga 23.-
  8. detsembril ja isaga 25.-
  9. detsembril ning paaris aastatel vastupidi, kusjuures lapsed lähevad ühe vanema juurest teise juurde
  10. detsembril kell 14.
  11. Sügisja kevadvaheajal on lapsed paarisaastatel ema juures ja talvevaheajal isa juures ning paaritutel aastatel vastupidi. Suvekuudel on lapsed isa puhkuse ajal isaga ja ema puhkuse ajal emaga, ülejäänud ajal kehtib tavapärane suhtluskord. Vanemad kooskõlastavad puhkuste ajad hiljemalt iga aasta
  12. märtsiks, kuid kui puhkuste kooskõlastamine ebaõnnestub, veedavad lapsed juuli esimese ja teise täisnädala ning augusti esimese täisnädala isaga ning juuli kolmanda ja neljanda täisnädala ning augusti teise täisnädala emaga. Vanem tagab lapse tema juures viibimise ajal lapse viimise trenni, huviringi ja lapse üritustele (sõbra sünnipäev, võistlus, esinemine jms). Vanem, kelle juures laps viibib, tagab lapsele tavapärase päevakava ning abistab vajaduse korral last koolitundideks ettevalmistamisel. Vanemate kokkuleppel võib kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorda muuta. Vanemad suhtlevad lapsi puudutavates küsimustes teineteisega telefoni, sõnumite või e-kirjade vahendusel ning eemal viibival vanemal on igal ajal õigus suhelda lapsega telefoni või muu elektroonilise sidevahendi kaudu. Maakohus tuvastas mh, et mõlemal vanemal on lastega lähedased suhted, isa suhtlemine lastega ei ole katkenud, ta on alati olnud huvitatud laste elus osalemast ja nendega kohtuma. Vanemad elavad üksteisest küllaltki kaugel, kuid isa on valmis viima lapsed kooli ja lasteaeda, isa on soetanud endale kinnisasja ja remondib sellel asuvat elamut, et lapsed saaksid olla tema juures. Eeltoodust tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks määrata isa ja laste suhtluskord kindlaks selliselt, et lapsed viibivad vaheldumisi nädalate kaupa mõlema vanema juures. Ema väited, et lapsed on harjunud praeguse elukorraldusega ja isa nõustus vanemate kooselu lõpus, et laste elukohaks jääb ema elukoht, ning ema on alati rohkem lastega tegelenud ja saab seda ka edaspidi teha, kuna töötab paindliku graafikuga kodukontoris, ei ole kohane põhjus, miks lapsed ei võiks viibida vanemate juures nädalate kaupa vaheldumisi. Isa soovib sarnaselt emaga laste eest hoolitseda, nendega toimetada ja neid kasvatada. Laste jaoks on koormavam kolme tööpäeva õhtul isaga koos olla ja pärast ema juurde naasta, võrreldes sellega, et jäävad isa juurde, kes viib nad hommikul lasteaeda ja kooli. Isa hankis sobiva asukohaga iseseisva eluruumi ja tõestas sellega, et soovib laste elus osaleda, nendega koos olla ja neid iga päev kasvatada. Ei ole tõendatud, et isa elukoht ei ole aasta läbi kasutatav. Laste viibimine isa juures nädal aega järjest annab isale võimaluse olla kursis laste lasteaia- ja koolieluga ning neid vajaduse korral õppetöös abistada.
  13. Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega määrata isa ja laste suhtluskord kindlaks tema varem taotletu järgi, aga selliselt, et lapsed viibivad isa juures paaritutel nädalatel neljapäeval 17.00-st kuni esmaspäeva hommikuni, kusjuures 3
(9)2-21-5895 isa võtab lapsed neljapäeva õhtul ema elukohast ja viib nad esmaspäeva hommikul kooli või lasteaeda, ning lapsed viibivad isa juures paarisnädalatel kahe tööpäeva õhtul, v.a esmaspäeval, ning suhtluskord ei käsitle puhkusereise. Alternatiivselt palus ema täiendada maakohtu määratud suhtluskorda tingimusega, et kui lapsed viibivad sügis-, talve- või kevadvaheajale eelneval nädalal sama vanema juures, kelle juures nad on vaheajal, viibivad nad järgnevad kaks nädalat teise vanema juures ning nende nädalate esimese nädala nädalavahetuse alates reedest kell 18.00 kuni pühapäevani kell 18.00 veedavad lapsed teise vanemaga. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus eestkosteasutuste ja laste esindaja seisukohtadega ega põhjendanud seda. Eestkosteasutused ei toetanud isa soovitud suhtluskorda ja leidsid, et laste huvidele ei vasta suhtluskord, mille kohaselt viibiksid lapsed vanemate juures võrdse aja. Laste esindaja hinnangul oleks parim lahendus, kui lapsed veedaksid isaga üle nädalavahetuse neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni ning nädalal, mille nädalavahetuse veedavad lapsed emaga, peaks isal olema võimalik lastega kohtuda vähemalt ühel pärastlõunal, arvestades laste huvitegevusi ja isa töökorraldust. Samuti ei arvestanud maakohus laste arvamusega ja jättis laste huvid välja selgitamata. Eestkosteasutused ja laste esindaja kuulasid lapsed ära ning nende seisukohtade järgi oli poeg avaldanud korduvalt, et soovib jätkata suhtlust isaga senisel viisil ega soovi olla isa juures tervet nädalat. Tütrel on esinenud olukordi, mil ta ei soovi isa juurde minna. Maakohus ei kuulanud lapsi ära, kuna leidis, et poeg on oma arvamust selgelt väljendanud ja lisaks ei ole teda vaja ära kuulata. Seega pidi maakohus lähtuma talle esitatud teabest lapse arvamuse kohta. Maakohus jättis aga lapsed tähelepanuta ega arvestanud, et vahelduva elukoha kohaldamine ei ole laste huvides, mh põhjusel, et kuna ema elukoht asub poja kooli ja tütre lasteaia lähedal, on lastel lihtne ja vähest aega nõudev minna ema juurest kooli ja lasteaeda ning tulla sealt tagasi koju, samas kui isa juurest kooli ja lasteaeda käimine tähendab lastele oluliselt suuremat ajakulu ja on neile koormavam. 8. Isa vaidles ema määruskaebusele vastu. Laste esindaja ja Tallinna linn toetasid ema määruskaebust ning Viimsi vald jäi varasema seisukoha juurde, nentides, et kui kohtumäärusega kehtestatud suhtluskorda on asutud juba täitma, on mõistlik hinnata selle sobivust lastele hiljem uuesti. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. mai 2022. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja ema määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega korranud neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Laste riigi õigusabi kulud jäid riigi kanda, teiste menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Ringkonnakohus ei nõustunud ema etteheitega, et maakohus jättis arvestamata eestkosteasutuste ja laste esindaja arvamusetega.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus üldjuhul hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seega ei pea kohus talle esitatud asjaolude pinnalt jõudma menetlusosalistega samale järeldusele. See, et kohus ei järgi talle esitatud arvamuse seisukohti, ei tähenda, et kohus nende seisukohtadega ei arvestanud. Eestkosteasutused leidsid, et isa peaks saama lastega rohkem koos olla, ja tegid ettepaneku, et lapsed elavad isaga ühel nädalal neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni ning kohtuvad temaga teise nädala sees vastavalt vanemate kokkuleppele. Ka laste esindaja hinnangul oleks parim lahendus, kui lapsed veedaksid isaga ühe nädalavahetuse neljapäeva õhtust kuni esmaspäeva hommikuni ning teisel nädalal kohtuks isa lastega vähemalt ühel pärastlõunal. Seega leidsid eestkosteasutused ja laste esindaja, et kahe nädala jooksul peaks isa saama lastega koos olla 5–6 päeva. 4

(9)2-21-5895 Maakohus nõustus eeltooduga, et isa peaks saama lastega rohkem koos olla, kuid jõudis järeldusele, et lastele on kõige vähem koormav elada üks nädal isaga ja teine nädal emaga. Maakohus määras vanemate suhtluskorra lastega kindlaks just laste huvist lähtudes. Ema väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Nädalas mitmel õhtul Mustamäelt Viimsisse ja sealt tagasi sõita on lastele liiga väsitav ega aita kaasa laste ja isa suhtlusele. Viibides nädal aega järjest isa juures, on isal laste jaoks rohkem kvaliteetaega, sest ta ei pea ühel nädalal lapsi mitu korda õhtuti Mustamäe ja Viimsi vahet sõidutama. On laste huvides, et vanem saab nendega sisukalt aega veeta, mitte ei sõiduta neid ühest kohast teise. Laste arvamuse selgitas maakohus välja nõuetekohaselt ja piisavas ulatuses. Kumbki laps ei ole veel kümneaastane, mistõttu ei ole kohtul kohustust neid isiklikult ära kuulata (

§ 5521lg 1).

Maakohus arvestas eeskosteasutuste arvamustest nähtuvate laste arusaamade ja seisukohtadega ning põhjendas õigesti, et suhtluskord lähtub laste huvidest. See ei tähenda alati, et kohus määrab suhtluskorra lapse seisukoha järgi. Lapse huviga arvestamine on avaram ja eeldab ka muude aspektide järgimist. Maakohus tuvastas õigesti, et vanemad on laste käekäigust ja nende eest hoolitsemisest samavõrra huvitatud. Maakohus ei pidanud eelistama ema seisukohti ega pidama lastele sobivamaks ema valitud elukorraldust. Vanematel on ühine hooldusõigus ning nähtuvalt esitatud asjaoludest valisid nad poja kooli ja tütre lasteaia koos. Seega pidid mõlemad vanemad arvestama, et isa juures olles on vahemaa kodu ning kooli ja lasteaia vahel pikem ning liikumiseks kulub rohkem aega. Kuna isa on nõustunud lapsi sõidutama, ei saa kooli ja lasteaia valik takistada võrdset viibimise aega mõlema vanema juures. Maakohus võttis õigesti ja põhjendatult arvesse isa toiminguid ja eesmärke oma elu korraldamisel viisil, mis võimaldab tal olla lastega koos. Kui vanem teeb endast oleneva, et veeta lastega koos aega ja hoolitseda nende eest, siis ei peaks kohtu määratud suhtluskord takistama lapsel ja vanemal suhelda. Maakohtu määratud suhtluskord on piisavalt üksikasjalik ning ema soov, et see oleks veel detailsem, ei ole põhjendatud. Maakohus määras, millal on lapsed kummagi vanema juures jõulude ajal. Ülejäänud vaheaja viibivad lapsed vanemate juures tavakorras. Liiga detailne suhtluskord võib tekitada vanemate vahel vaidlusi. Seadusest ega vanemate taotlustest maakohtus ei tulene, et suhtluskord käsitleks ühtselt vanemate kokkusaamisi lastega igal koolivaheajal. Vanematel on ette hea teada, millisel vaheajal nad saavad olla koos lastega, ja selleks ajaks tegevusi planeerida. Samavõrra võimaldab aega planeerida ka see, kui koolivaheajal toimib tavaline suhtluskord. Kui lahusoleku aeg läheb liiga pikaks, võib eemal olev vanem suhelda lastega telefoni või muu sidevahendi kaudu. Kuna vanemad võivad teha suhtluskorrast erinevaid kokkuleppeid, ei välista suhtluskord vanemate sünnipäeval pikemat viibimist. Maakohtu määratud suhtluskorda tuleb täita üksnes siis, kui vanemad ei jõua kokkuleppele. Maakohus määras õigesti suhtluskorra kellaajaliselt nii, et enamasti liiguvad lapsed ühe vanema juurest teise juurde samal kellaajal. See võimaldab lastel järgida harjumuspärast ja ettenähtavat elukorraldust. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Ema esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud kohtud laste arvamusega ega selgitanud välja nende huve. Eestkosteasutuse ja laste esindaja seisukohtadest nähtuvalt ei soovi lapsed elada üle nädala kummagi vanemaga. Samuti ei arvestanud kohtud eestkosteasutuste ja laste esindaja seisukohtadega. Maakohtu määrus ei ole kontrollitav, sest eestkosteasutuste ja laste esindaja seisukohtadele ei ole viidatud. 5

(9)2-21-5895 Kohtud ei arvestanud suhtluskorra tingimuste määramisel laste huve mõjutavate asjaoludega, s.o laste väljakujunenud elukorraldusega, vanemate võimalusega lastega õhtul tegeleda, vanemate senise laste elus osalemisega, vanemate elukohtade kaugusega koolist ja lasteaiast jms asjaoludega. Ringkonnakohus leidis põhjendamatult, et suhtluskord ei pea olema üksikasjalikum. Vanemate erimeelsuste korral ei saa lisakokkuleppeid eeldada. Lisaks ei analüüsinud ringkonnakohus, kuidas mõjutavad lapsi pikad eemalviibimised vanemast ja kas viieaastase lapsega peetavad telefonikõned saavad asendada vanemaga kohtumist ja lähedusvajadust.
  1. Isa vaidleb ema määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata. Isa leiab, et kohtud ei jätnud laste arvamusega arvestamata, sest mõlemad lapsed said võimaluse oma seisukohta avaldada esindaja kaudu. Poeg on avaldanud, et soovib veeta isaga oluliselt rohkem aega. Ainuüksi see, et ema ei nõustu kohtute määratud suhtluskorraga, ei anna alust leida, et laste arvamusega ei arvestatud. Maakohus on põhjendanud, miks ei pooldata nädala tükeldamist. Kohus ei ole seotud eestkosteasutuste ning laste esindaja seisukohtadega. Ka laste esindaja ei toetanud laste ema praegu rakendatud suhtluskorda, leides, et lastel peaks olema võimalik suhelda isaga oluliselt rohkem kui kahel nädalavahetusel kuus. Samuti leidsid laste esindaja ja eestkosteasutused, et laste nädalasiseseid sõite tuleb vähendada. Laste ema soovitud suhtluskord koormab isa ja lapsi rohkem. Kohtud arvestasid asjas õigesti konkreetsete laste huvidega.
  2. Laste esindaja toetab ema määruskaebust ja palub selle rahuldada. Lisaks palub laste esindaja hüvitada talle riigi õigusabi tasu ja kulud 194 euro 40 sendi ulatuses. Ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna jättis laste seisukohad määruses käsitlemata ja arvestamata. Samuti on valesti kohaldatud perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-t 1 ja § 143 lg 2 teist lauset koosmõjus lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg-ga 1, sest kindlaksmääratud suhtluskord ei ole laste huvides, kuna nad peavad isaga veedetud nädalal kulutama ebamõistlikult pika aja kooli ja lasteaeda sõitmiseks. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  3. Kolleegium leiab, et kohtute määrused tuleb

§ 701

lg 3 ning § 695 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb

§ 691p 4 kohaselt saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

  1. Kohtu õiguse reguleerida lapse suhtlust vanematega sätestavad PKS § 143 lg-d 3–
  2. PKS § 143 lg 3 järgi võib kohus lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise. PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapse õiguste ja heaolu tagamise põhimõtted tulenevad ka LasteKS §-st 5, mille p 3 kohaselt tuleb kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes seada esikohale lapse huvid. LasteKS § 21 lg 2 järgi tuleb lapse huvide väljaselgitamiseks mh kuulata ta tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-16111/116, p 18). Need sätted kohalduvad ka juhul, kui kohus lahendab hagita menetluse korras (

§ 475lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2) vanemate vahel lapsega suhtlemise korra üle tekkinud vaidlust (PKS § 143 lg 21). 6

(9)2-21-5895 15.

§ 5

lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 477

lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 teise lause järgi nõuab kohus hagita menetluse asjas vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 442

lg-st 8 tulenevalt peab kohus lapsega suhtlemise korraldamise kohtulahendis käsitlema ja hindama laste huvide järgimise kohta esitatud kõiki asjassepuutuvaid väiteid (

§ 463lg 2).

Ka sellistes kohtuasjades peab kohus vajaduse korral ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on laste parimates huvides.

  1. Praegusel juhul on maakohus oma määrust põhjendanud (vt maakohtu määruse p 16) mh sellega, et tema hinnangul on laste kolmel tööpäeva õhtul isaga koos olemine ja pärast laste ema koju tagasi tulemine laste jaoks koormavam, kui see, et lapsed jäävad isa juurde ja isa viib nad hommikul lasteaeda või kooli. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga (vt ringkonnakohtu määruse p 12.3). Kolleegiumi arvates ei olnud õige võrrelda isa soovitud suhtluskorda üksnes ema soovitud suhtluskorraga. Kohtud ei olnud praeguses asjas kui hagita menetluse asjas seotud menetlusosaliste taotluste ja asjaoludega ning olid kohustatud vajaduse korral koguma ise tõendeid, et teha PKS § 123 lg 1 kohane kaalutlusotsus PKS § 143 lg 21 teise lause järgi. Seetõttu pidid kohtud kaaluma kõiki võimalikke suhtluskorra alternatiive, mis tagaksid laste ja isa piisava suhtlemise, kuid võiksid olla laste jaoks vähem koormavad kui isa soovitud suhtlemiskord, mitte hindama üksnes seda, kas ema soovitud suhtlemiskord oleks isa soovitud suhtluskorrast lastele vähem või rohkem koormav. Muu hulgas oleksid kohtud pidanud põhjendama eestkosteasutustest ja laste esindaja seisukohtadest erinevale seisukohale asumist, hinnates väiteid, millega viimased põhjendasid oma seisukohta, et määrata tuleks isa soovitust erinev suhtlemiskord (vt käesoleva määruse p-d 3–5 ja 7). Maakohus ei ole selle kohta oma määruses midagi märkinud. Ringkonnakohus kirjeldas eestkosteasutuste ja laste esindaja taotlusi ning märkis üksnes, et kui kohus ei järgi talle esitatud arvamuse seisukohti, ei tähenda see veel, et kohus nende seisukohtadega ei arvestanud (vt ringkonnakohtu määruse p-d 12.1 ja 12.2). Kuigi maakohtul ei olnud kohustust lapsi isiklikult ära kuulata (vt enne
  2. novembrit 2022 kehtinud

§ 5521

lg 1), oleksid kohtud pidanud põhjendama ka seda, miks on suhtluskorra kohta oma arvamust avaldanud laste (isa seisukohast erinev) seisukoht nende huvide vastane.

  1. Praegusel juhul tähendab kohtute määratud suhtlemiskord seda, et kahel nädalal kuus peab isa lapsi enda elukohast Viimsis viima kooli ja lasteaeda Mustamäel ning sealt ära tooma. Arusaadavalt tähendab see, et lapsed peavad oluliselt varem ärkama, kui nad peaksid seda tegema, elades ema elukohas, mis asub kooli ja lasteaiaga samas linnaosas. Samuti kuluks lastel kahel nädalal kuus iga päev Mustamäe linnaosa ja Viimsi valla vahel edasi-tagasi sõitmiseks palju aega, mida nad saaksid sisustada kasulikumalt. Laste esindaja leidis, et eeltoodud põhjustel oleks laste huvides isaga kohtumine üle nädala neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni ning üle nädala saada lastega kokku ühel pärastlõunal. Kohtud on jätnud eelnimetatud seisukoha ja selle kohta esitatud põhjendused tähelepanuta, kuigi oleksid pidanud seda suhtlemiskorra ühe võimalusena hindama.
  2. Kolleegium rõhutab, et kohtutel oli ka enne
  3. novembrit 2022 kehtinud

§ 5521

lg 1 järgi õigus kuulata alla kümneaastased lapsed ära isiklikult, vajaduse korral nende tavalises keskkonnas ning psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul või ka muude isikute juuresolekul, kui laps või tema esindaja ei ole sellele vastu. Alates 20. novembrist 2022 kehtiva

§ 5521lg 1 esimese lause järgi kuulab kohus isiklikult ära lapse, kes on suuteline seisukohti omama. 7

(9)2-21-5895
  1. Ringkonnakohus on põhjendanud oma määrust mh sellega, et asjaoludest nähtuvalt valisid vanemad poja kooli ja tütre lasteaia koos, mistõttu pidid mõlemad vanemad arvestama, et isa juures olles on vahemaa kodu ning kooli ja lasteaia vahel pikem ning edasi-tagasi liikumiseks kulub rohkem aega, mistõttu ei saa kooli ja lasteaia valik olla takistuseks kohaldada võrdset viibimisaega mõlema vanema juures (vt ringkonnakohtu määruse p 12.5). Kolleegiumi ei nõustu selle seisukohaga. Ekslik on ringkonnakohtu arusaam, et vanematel on seadusest tulenevalt eelduslikult õigus nõuda, et laps viibiks nende kummagi juures võrdse aja. Vanemate ühine hooldusõigus (PKS § 117) ei tähenda seda, et vanematel on lahuselu korral õigus lastega suhelda võrdse aja jooksul. Selline õigus ei tulene ka PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 teine lause sätestab, et vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium erinevalt ringkonnakohtust, et vanemad ei pidanud lahku minnes arvestama enda elukoha või laste õppeasutuste valikul lastele vahelduva elukoha määramise võimalusega.
  2. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et kui vanem teeb endast oleneva, et veeta lastega koos aega ja hoolitseda laste eest, ei peaks kohtu määratud suhtluskorrast kujunema lapse ja vanema suhtluse takistus (vt ringkonnakohtu määruse p 12.5). Ringkonnakohtu seisukoht tähendab sisuliselt seda, et lapsele tuleks eelduslikult määrata vahelduv elukoht juhul, kui ka vanem, kelle juures laps ei ela, on valmis ja võimeline lapsele vahelduvat elukohta pakkuma. Selline eeldus ei ole kolleegiumi hinnangul kooskõlas PKS § 123 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt tuleb ka lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisel lähtuda esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt

§ 442lg-s 8 sätestatud kohustust kohtulahendit põhjendada.

Ringkonnakohus oleks pidanud maakohtu määruse

§ 656lg 1 p 5 järgi tühistama.

Jättes maakohtu määruse menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistamata, rikkus ringkonnakohus ka ise oluliselt menetlusõiguse normi (

§ 669lg 1 p 5).

Kolleegium peab mõistlikuks tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. 22. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kohus peab last puudutavas kohtumenetluses, mh vanema ja lapse suhtlemist reguleerides,

§ 5611

järgi võimalikult vara ja igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi kokkuleppele, et vältida hilisemaid probleeme kohtulahendiga määratud suhtluskorra täitmisel. Selleks peab kohus arutama vanematega kõiki lapsega suhtlemise küsimusi, milles vanemad on eri meelt, suunama neid lapse huvides järeleandmistele ning selgitama, mil viisil ta kavatseb lapsega suhtlemist reguleerida, kui vanemad jäävad lepitamatutele erimeelsustele (vt ka Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-14, p 24–25). Kolleegium leiab, et kuigi praeguses asjas on vanemate varasem koostöö perelepitajaga katkenud, peab maakohus asja uuel lahendamisel kaaluma nende uut perelepitusse suunamist. Kohtumenetluse ajal võivad lastega suhtlemise asjaolud olla muutunud. Samas on eestkosteasutused esitanud maakohtule oma seisukohad pärast lepitusmenetluse katkemist.
  3. Menetluskulude jaotus jääb

§ 173lg 3 järgi maakohtu otsustada. 24. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulude hüvitamise avaldus on põhjendatud osaliselt. 8

(9)2-21-5895 Justiitsministri
  1. juuli
  2. a määrusega nr 16 kinnitatud dokumendi „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord) § 10 lg 3 järgi on suhtluskorra määramise asjas riigi õigusabi tasu 27 eurot iga poole tunni kohta. Kui advokaadil on samas tsiviilasjas rohkem kui üks esindatav, võib kohus korra § 10 lg 5 kohaselt advokaadi põhjendatud taotluse alusel, hinnates riigi õigusabi osutamise töömahukust, suurendada riigi õigusabi osutamise eest, välja arvatud kohtuistungil osalemine, advokaadile makstavat tasu kuni 25 protsenti iga täiendava esindatava kohta. Tasu suurendamist reguleeriva korra § 2 lg 2 järgi, kui advokatuuril ei õnnestu tavapärases korras leida riigi õigusabi osutamiseks advokaati, võib advokatuuri kantsler õigusabi katkematu osutamise ja mõistliku kättesaadavuse tagamiseks ühekordselt kehtestada advokaadile makstavale tasule koefitsiendi 1,5 kuni
  3. Kohus, uurimisasutus või prokuratuur kohaldab riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramisel advokaadile makstavale tasule kehtestatud koefitsienti advokaadi taotluse alusel, kui sellele on lisatud advokatuuri kantsleri esildis koefitsiendi kohaldamise põhjendatuse kohta. Laste esindaja palub hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu koos käibemaksuga, kokku 194 eurot 40 senti. Taotluse kohaselt kulus esindajal määruskaebusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks neli pooltundi. Lisaks on esindaja märkinud taotlusesse koefitsiendi 1,
  4. Kolleegium leiab, et kooskõlas riigi õigusabi seaduse §-des 22 ja 23 ning korra § 10 lg-tes 3 ja 5 sätestatuga on põhjendatud määrata laste esindajale hüvitatavaks riigi õigusabi tasuks ja kuluks 135 eurot (4 × 27 × 25%), s.o koos käibemaksuga 162 eurot. Taotlusest ei nähtu koefitsiendi 1,50 kehtestamise alust, samas on esindajal kaks esindatavat. (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.