2-21-17370/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-17370 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai 2022 otsus Kaebuse esitaja ja liik Y apellatsioonkaebus Kaebuse hind 1215 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja C ja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Harju Maakohtu
4. mai 2022 otsus muutmata.
5. Harju Maakohtu
6. mai 2022 otsus on jõustunud osas, millega jäeti rahuldamata X hagi Y vastu tagasiulatuva elatise nõudes.
7. Jätta Y apellatsioonkaebus rahuldamata.
8. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. 2-21-17370 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
9. X (hageja) esitas
10. novembril 2021 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ja elatis ajavahemikul
11. novembrist 2020 kuni
12. novembrini 2021 summas 3504 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
13. Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu
14. detsembri 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas 218-18692 hageja isalt Q-lt välja mõistetud hageja kasuks elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära suuruses. Kohtuotsuse alusel sissenõutavaks muutunud elatise nõue Q vastu ületab 10 000 eurot. Q suhtes on algatatud täitemenetlus, mille raames on võlgnikult sisse nõutud vaid 272,69 eurot
15. aasta detsembri ja
16. aasta jaanuari sissenõutavaks muutunud elatise katteks. Kohtutäituri kinnitusel puudub Q-l ametlik sissetulek, tema pangakontod on arestitud, kuid raha ei laeku ning võlgnikul puudub ka vara, mille arvelt saaks hageja nõude rahuldada. Kuna hageja isa Q ei täida hageja ülalpidamiskohustust ja selle kohustuse täitmine tulevikus on vähetõenäoline, siis nõuab hageja elatist Q emalt Y-lt, s.o hageja vanaemalt.
17. Hageja igakuised kulud on 600 eurot. Hageja ema on saatnud kostjale sõnumi, et kostja poeg ei täida hageja ülalpidamiskohustust ja hageja nõuab elatist kostjalt. Kostjal on stabiilne sissetulek ja vara, mille arvel saab ta hageja ülalpidamiskohustust täita. Kostja vastuväited
18. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
19. Kostja vastuväidete kohaselt suudab hageja isa oma kohustusi täita iseseisvalt. Kostja ülalpidamisel on alaealine laps. Kostja on üksikvanem. Hageja ülalpidamiskohustuse lisandumine asenduskohustuse näol kahjustaks nii kostja kui kostja alaealise lapse igapäevast ülalpidamist. Osa hageja vajadustest on kaetud lapsetoetusega, mis laekub hageja emale. Arvestada tuleb ka hageja ema majanduslike võimalustega. Hageja ülalpidamiskulud on ülepaisutatud. Tagasiulatuva elatise nõue on põhjendamatu. Maakohtu otsus ja põhjendused
20. Harju Maakohus rahuldas
21. mai 2022 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 135 eurot kuus alates
22. novembrist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni, tagasiulatusva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra ja tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks alates
23. maist 2022 tasumisele kuuluva elatise osas.
24. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et: - hageja on Q ja hageja seadusliku esindaja C ühine alaealine laps; - Harju Maakohtu
25. oktoobri 2020 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-18-18692 mõisteti Q-lt hageja kasuks välja elatis alates
26. detsembrist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses; - Q suhtes on eelnimetatud kohtuotsuse sundtäitmiseks Jõhvi kohtutäituri Natalja Malahhova poolt
27. aprillil 2021 algatatud täitemenetlus nr 042/2021/395 ning sundtäidetav nõue koos täitekulude ja -tasudega
28. märtsi 2022 seisuga on 11 793,80 eurot; 2 2-21-17370 - kostja on Q ema ning hageja vanaema; - kostja on alaealise W ema ning täidab tema ülalpidamiskohustust.
29. Maakohus tuvastas, et
30. oktoobri 2021 kohtutäituri õiendi kohaselt on hageja isa suhtes algatatud täiemenetluse jooksul hagejale
31. aasta juulis ja augustis tasutud kokku 272,69 eurot. Kohtutäituri õiendi kohaselt puudub võlgnikul ametlik sissetulek, tema kontod on arestitud, raha ei laeku.
32. veebruari 2022 kohtutäituri seisukohast nähtub, et perioodil
33. detsember 2021 kuni
34. veebruar 2022 ei ole hageja isa elatist tasunud. Seega ei ole kohtulahendi täitmine täitemenetluses viinud soovitud tulemuseni, kuna hageja isal puudus vara, mille arvel hageja ülalpidamiskohustust täita.
35. Hageja isa on menetluse kestel asunud tööle metsatöölisena Z OÜ-sse. Töölepingust nähtub, et töösuhe on sõlmitud tähtajalisena
36. detsember 2021 kuni
37. aprill
38. Hageja isa töötasu suurus vastab miinimummäärale, s.o 584 eurot kuus.
39. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja isal elatiskohustuse täitmiseks piisavalt vara. Hageja isa töötasu on võrdne miinimummääraga, kostja ei ole esile toonud, et hageja isal oleks muud vara. Elatise tasumine hageja isa venna poolt kinnitab seisukohta, et hageja isalt endalt elatise saamine on raskendatud. Seetõttu asus maakohus seisukohale, et hageja isalt on ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske.
40. Hagi aluseks olnud elatise võlgnevus ei ole hageja isa poolt täidetud. Asenduskohustuse tekkimise eeldused on täidetud.
41. Maakohus tuvastas, et hageja igakuised põhjendatud ja vajalikud igakuised kulud on 600 eurot. Hageja igakuiste kulude kandmisel tuleb arvesse võtta ka lapse eest tasutavat lapsetoetust summas 60 eurot, mille tulemusel on hageja kulude suurus 540 eurot kuus. Kumbki vanem peaks kandma lapse kulusid 270 euro ulatuses (540/2).
42. Kostja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 846 eurot kuus. Kostjale laekub igakuiselt peretoetus 79,18 eurot, kostjale on tehtud
43. septembril 2021 pensioniväljamakse 6638,52 eurot ja AS-i Pensionikeskus poolt
44. septembril 2021 kompensatsioonimakse 508,88 eurot. Seega on kostja igakuine sissetulek 925,18 eurot, millele lisanduvad ühekordsed laekumised. Kostjale kuulub hoonestatud kinnistu, millel puuduvad keelumärked ja hüpoteegid. Kostjale kuuluvad kaks sõiduautot.
45. Kostja ülalpidamisel on alaealine laps, kostja on üksikvanem. Kostja ei ole konkretiseerinud ega tõendanud, et tema kulud üksikvanemana oma alaealise tütre ülalpidamiseks on vähemalt 430 eurot. Kostja tõendatud igakuised kulud on küttepuudele 123 eurot ja kohustused krediidiandja ees 158,74 eurot. Kostja teeb igakuiselt erinevates, kuid märkimisäärsetes summades ülekandeid isikule nimega F (selgitus „pojale“). Rahvastikuregistrist nähtuvalt on tegemist kostja lapsega, kes on täisealine. Kostjal puudub kohustus nimetatud isikut ülal pidada.
46. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja majandusliku seisundi tõttu hageja nõue välistatud. Kostja igakuised vältimatud kulud on alla poole tema sissetulekust. On iseenesest mõistetav, et kostjal on kulud toidule, riietele, elektrile ning alaealise lapse ülalpidamisele (vaatamata sellele, et kostja ei ole neid selgesõnaliselt esile toonud ja tõendanud) ja nende kuludega tuleb arvestada elatise suuruse määramisel.
47. Asenduskohustuse korras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 135 eurot kuus (s.o pool ühe kohustatud isiku kanda jäävatest kuludest). Nimetatud summas elatise 3 2-21-17370 tasumine on kostjale võimetekohane ning võimaldab mõistlikus ulatuses kanda hageja kulusid. Elatise suuruse määramisel on kohus arvestanud asjaoluga, et tegemist on asenduskohustusega ning põhivõlgnikuna peab kohustust täitma ikkagi hageja isa. Elatise väljamõistmine suuremas ulatuses kahjustaks kostja enda ülalpidamist ja hakkamasaamist.
48. Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine seaks kostja äärmiselt raskesse majanduslikku seisu. Kostjal ei ole säästusid ega suurt sissetulekut, mille arvelt võlgnevust tasuda. Lisaks on tegemist asenduskohustusega, mitte põhikohustusega. Hageja ei ole tõendanud, et oleks kostjalt elatist nõudnud. Apellatsioonkaebus
49. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elatis 135 eurot alates
50. novembrist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni, määrati kindlaks otsuse täitmise kord ja kuulutati otsus viivitamata täidetavaks ning teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
51. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tsiviilasjas kogutud tõendeid, mistõttu on jõudnud ebaõigetele järeldustele. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et ülalpidamise andmise asenduskohustuse eeldused ei ole täidetud. Hageja isa täidab oma kohustusi.
52. Kostja on esitanud tõendi hageja isa tööle asumise kohta
53. aasta lõpust, tööle asumist on kinnitanud ka hageja isa elatise väljamaksed, st tasutakse jooksvat kohustust ja võlgnevust. Hageja isa omab ametlikku sissetulekut ning sellele sissenõude pööramine ei nõua hagejalt ebamõistlikke pingutusi. Apellatsioonkaebusele lisatud kohtutäituri tõendist nähtub, et
54. juulist 2021 kuni
55. maini 2022 on hageja isalt kinni peetud 2508,10 eurot, sealhulgas on hageja saanud ka elatisabi summas 763,94 eurot. Seega on hageja saanud viimase 10 kuu jooksul enam kui 292 eurot kuus. Hageja isa on asunud täitemenetluse raames nõuet täitma ning on otsuse tegemise seisuga likvideerinud võlgnevust ja tasunud jooksvad kohustused.
56. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et kostja kannab kulusid igakuuliselt vähemalt 450 eurot oma alaealise lapse ülalpidamisel üksikvanemana. Vastustaja seisukoht
57. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
58. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
59. Praeguses asjas vaidlustas kostja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osas, millega maakohus hageja hagi osaliselt rahuldati. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega hageja hagi kostja vastu tagasiulatuva elatise nõudes jäeti rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
60. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea 4 2-21-17370 kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
61. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas kostja on kohustatud andma hagejale ülalpidamist. Perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 sätestab, et kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena ning kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule läheb üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu. Kostja arvates tulnuks hagi igakuise elatise nõudes jätta rahuldamata, sest kostja ei ole kohustatud hagejale andma ülalpidamist, kui hageja isa töötab ja on täitemenetluses asunud hageja kasuks väljamõistetud elatise tasumise kohustust täitma.
62. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudnud õigele järeldusele, et PKS § 106 lg 2 teise alternatiivi alusel tekkiva ülalpidamise asenduskohustuse eeldused on täidetud. Kuna hageja isalt ei ole õnnestunud järjepidevalt ülalpidamist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses saada ja
63. märtsi 2022 seisuga oli sundtäidetav elatise võlgnevus koos täitekulude ja tasudega 11 793,80 eurot, siis on maakohus põhjendatult järeldanud, et ka täitemenetluses on hageja isalt ülalpidamise saavutamine osutunud ülemääraselt raskeks. Hageja isa saab töötasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammääras ja täitemenetluses ei ole sissenõutavaks muutunud elatisenõuet õnnestunud täita, kuid kohtuotsuse alusel peab hageja isa lisaks elatise võlgnevusele tasuma hagejale igakuiselt elatist Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära pooles suuruses. Seega on maakohus õigesti järeldanud, et hageja isalt on ka tulevikus elatise saamine ülemäära raske. Kolleegiumi arvamust ei muuda asjaolu, et apellatsioonimenetluses on kostja esitanud tõendid selle kohta, et hageja isa töötasust peetakse jätkuvalt kinni hageja kasuks elatist (tl 99, 101–102). Asjaolu, et hageja on saanud riigilt ka elatisabi, kinnitab vastupidiselt kostja seisukohale, et hageja isa tagab hagejale kohtuotsusega väljamõistetud elatise, et hageja ei saa oma isalt piisavalt ülalpidamist (tl 100). Perehüvitiste seaduse § 47 järgi on elatisabi eesmärk tagada lapsele ülalpidamine, kui kohustatud isik ei täida ülalpidamise andmise kohustust kohtumenetluse või täitemenetluse ajal. Arvestades juba sissenõutavaks muutunud ja täitmata elatise suurust ning hageja isa töötasu alammääras 654 eurot, on põhjendatud arvata, et hagejal on elatise saamine oma isalt ülemääraselt raskendatud. Seega on kostjal kohustus PKS § 106 lg 2 alusel anda hagejale kui oma lapselapsele tema isa asemel ülalpidamist.
64. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme poolte väidete hindamisel, kui tuvastas, et kostja varanduslikust seisundist tulenevalt on kostjal võimalik anda hagejale ülalpidamist 135 eurot kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Maakohus tugines esitatud tõenditele ja seostas oma järelduse asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.
65. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et maakohus kostjalt elatise väljamõistmisel ei ole arvestanud kostja kohustusega üleval pidada oma alaealist last, milleks kostjal kulub üksikvanemana lapse vajaduste katteks seaduses sätestatud elatise miinimumsummana vähemalt 430 eurot (või apellatsioonkaebuse esitamise ajal vähemalt 450 eurot). Maakohus on otsuses tuvastanud, et kostja igakuine sissetulek on 925,18 eurot. Kostja tõendatud vältimatud kulud on ühes kuus 123 eurot kuus küttepuudele ja 158,74 eurot krediidiandja ees. Maakohus leidis, et on iseenesest mõistetav, et kostjal on kulud toidule, riietele, elektrile ning alaealise lapse ülalpidamisele, milliste kuludega maakohus elatise suuruse määramisel arvestas. 5 2-21-17370
66. Kolleegiumil ei ole põhjust kahelda, et kõik kostja sissetulekud kuluvad kostjale ära tema enda ülalpidamiseks ja kohustuste täitmiseks. Samas kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja sissetulekutest on ilma kostja enda vajadusi oluliselt piiramata ja kostja alaealise lapse ülalpidamiskohustust arvesse võttes siiski võimalik tasuda hageja ülalpidamiseks 135 eurot kuus. Ülalpidamiskohustuse täitmise korral tekib kostjal ka tagasinõude õigus hageja isa vastu PKS § 106 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
67. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud ka apellatsiooniastmes poolte endi kanda, mistõttu ei määra ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks.
68. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6