1-23-36/4

1-23-36 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-36 Kohtukoosseis Sten Lind, Janika Kallin ja Inna Ombler Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. jaanuari 2023 määrus, millega tunnistati lubatavaks Aivar Adra suhtes tehtud Läti Vabariigi riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo
3. novembri 2020 otsuse täitmine Eesti Vabariigis Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aivar Ader (ik 37005280284), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Harju Maakohtu
5. jaanuari 2023 määrus tühistada ja saata kriminaalasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
6. Määruskaebus rahuldada. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdlane saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Justiitsministeerium edastas
8. jaanuaril 2023 Harju Maakohtule menetlemiseks Läti Vabariigi rahatrahvi määramise tunnistuse, milles taotletakse Aivar Adra suhtes tehtud Läti 1 1-23-36 riigipolitsei korrakaitsepolitsei keskosakonna liiklusohutuse osakonna liiklusjärelevalve ja koordinatsiooni büroo
9. novembri 2020 otsuse tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis. Tunnistuse kohaselt määrati A. Adrale Läti Vabariigis toime pandud liiklussüüteo eest 80 euro suurune rahatrahv selle eest, et
10. augustil 2020 kell 11.43 sõitis sõiduk, mille omanik on A. Ader, kiirusega 83 km/h asulateel, kus oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Kiiruseületamine registreeriti kiirusmõõdikuga GATSO sõidukit peatamata. Lubatud vea arvestamisel oli sõiduki tegelik kiirus 80 km/h. Seega ületas A. Ader lubatud sõidukiirust 30 km/h. Maakohtu määrus
11. Harju Maakohus tunnistas
12. jaanuari 2023 määrusega rahatrahvi täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Tunnistuse kohaselt on A. Adra toime pandud süüteo puhul tegemist liiklussüüteoga. Seetõttu on selle eest määratud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine KrMS § 50870 p 2 alusel lubatud sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi. Maakohtu hinnangul ei esinenud asjas KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid ega KrMS §-s 477 nimetatud otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid. Maakohus oli seisukohal, et otsust ei ole tehtud A. Adra suhtes tagaselja. Tunnistusest nähtuvalt on asja menetletud kirjalikult ning tunnistuses on kinnitus, et A. Atra teavitati otsuse teinud riigi seaduse kohaselt isiklikult või vastavalt riigisisesele õigusele pädeva esindaja kaudu tema õigusest asi vaidlustada ja sellise õiguskaitsevahendi tähtaegadest. Tunnistuses on viidatud ka haldusvastutuse seaduse § 161 lg-le 2, mille kohaselt võib haldussüüteo juhtumit, mis on seotud selles peatükis kirjeldatud süütegudega, uurida ja otsuse selle juhtumi kohta langetada ilma vastutusele võetud isiku kohaloluta. A. Ader ei ole vaidlustamise võimalust kasutanud, ei ole taotlenud asja uuesti läbivaatamist ega kaevanud otsust kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul edasi. Ka ei tuvastanud maakohus KrMS §-s 50871 sätestatud rahatrahvi tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid. Määruskaebus
13. A. Ader esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Ta palub kriminaalasja kohta selgitusi ning seda, et tema asi vaadataks uuesti läbi. A. Ader märgib, et ei saa nõustuda süüdistusega, mis sisaldab tema jaoks segast informatsiooni ja millest ta ei olnud kuni
14. jaanuarini 2023 isegi teadlik. Ta küsib, millisel asulateel on temale kuuluv sõiduk
15. augustil 2020 kell 11.43 lubatud piirkiirust ületanud ning kas kiiruse ületamise kohta on olemas tõestusmaterjal. A. Adra sõnul ei olnud teda rikkumisest ega otsuse vaidlustamise võimalustest teavitatud. Ta kinnitab, et tema elukoha aadress on XXX, nagu on märgitud tema elukohaks maakohtu määruses. A. Ader ei mõista, miks saadeti maakohtu määrus aadressile CCC ning küsib, kas sinna saadeti ka kõik eelnevad teavitused. 2 1-23-36 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata Läti Vabariigi tunnistus maakohtule uueks arutamiseks.
17. Määruskaebusest ja maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus lahendanud Läti Vabariigi tunnistuse tunnustamise lubatavuse küsimuse ilma A. Atra menetlusse kaasamata. See, et Euroopa Liidu teise liikmesriigi trahvi tunnustamine toimub vastavalt KrMS § 50872 lg 1 p-le 2 kirjalikus menetluses, ei tähenda, et isikut, kelle suhtes lahend tehakse, ei tuleks menetlusse kaasata. Menetluse kirjalikkus tähendab üksnes seda, et isikuid ei tule nende ärakuulamiseks kohtusse kutsuda. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kirjaliku menetluse korda, kriminaalmenetluses kehtiva ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte üks nõue on aga see, et isik, kelle suhtes lahend tehakse, tuleb ära kuulata, st tal peab olema võimalik esitada menetluses seisukohti ja taotlusi. Seda on teiste, tunnustamisega sarnases kirjalikus menetluses lahendatavate küsimuste puhul toonitatud ka õiguskirjanduses (P. Pikamäe: § 431 komm. 6 ja § 432 komm. 3.1 – KrMS. Kommenteeritud väljaanne. Kergandberg/Pikamäe. Juura 2012). Rahatrahvi tunnustamise menetluse regulatsioonis ei ole ringkonnakohtu hinnangul midagi sellist, mis viitaks, et isikut, kelle suhtes määrus tehakse, ei tuleks ära kuulata. Rahatrahvi tunnustamise otsustab kohus vastavalt KrMS § 50872 lg 1 p-le 2 kirjalikus menetluses 30 päeva jooksul taotluse kohtusse saabumisest. Seega on kohtul küllaldaselt aega, et informeerida isikut, kelle trahvi tunnustamist taotletakse, tema trahvi tunnustamise taotlusest ning anda talle võimalus esitada oma vastuväited. Ringkonnakohtu hinnangul on isiku menetlusse kaasamine seda olulisem, et ka trahviotsus on tehtud menetluses, kuhu isikut ei kaasata, st tagaselja. Maakohtu seisukoht, et tegemist ei ole tagaselja tehtud otsusega, on ekslik ja vastuolus Riigikohtu seisukohaga (RKKK
18. detsembri 2022 määrus asjas nr 1-22-2024, p 10). Seega tuleb tunnustamisel kontrollida, kas KrMS §-s 4897 sätestatud tagaselja otsuse tunnustamise nõuded on täidetud. Nende hulka kuulub ka küsimus, kas isikule toimetati otsus kätte ning teda teavitati õigusest taotleda asja uuesti läbivaatamist või otsus edasi kaevata. Seetõttu peaks isikul, kelle trahvi tunnustamise üle otsustatakse, olema juba maakohtus võimalik esitada oma vastuväited, mis puudutavad trahviteate kättetoimetamist.
19. Kuivõrd isiku kaasamise nõue tuleneb ausa ja õiglase menetluse põhimõttest, on selle tegemata jätmine käsitatav KrMS § 339 lg 1 p 12 rikkumisena, mis tingib maakohtu määruse tühistamise. Kuivõrd isikule on jäänud arusaamatuks, miks maakohus tema suhtes sellise määruse tegi, on kõnealune viga mõjutanud ka kaebemenetlust. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlusõiguse rikkumine on selline, mille tõttu tuleb saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 338 p-st 3, § 339 lg 1 p-st 12, § 339 lg-st 2 ja § 341 lg-st 3, rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse. Kuivõrd asja arutanud maakohtu koosseis on taotluse kohta juba sisulise seisukoha võtnud, saadab ringkonnakohus asja arutamiseks maakohtule teises koosseisus. Allkirjastatud digitaalselt 3