← Eesti

1-18-7848/21

Obsah (4)§ 76§ 141§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2023 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Kriminaalasja number 1-18-7848 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtuistungi sekretä

§ 76

lg 5 alusel allutada Janek Ismael katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on Janek Ismael kohustatud täitma

§-s 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4, 5 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauxxx kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) otsima endale töökoha hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest või võtma ennast arvele Töötukassas; 9) alluma alkoholi tarvitamise vastasele ravile, pöördudes ravile hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest; 9) mitte suhtlema teadvalt alla 18-aastaste xxxxx (välja arvatud perekonnaliikmed ja sugulased). Janek Ismaeli katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Janek Ismael vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Pärnu Maakohtu 17.10.2018 otsusega mõisteti Janek Ismael süüdi

§ 141lg 2 p-de 1, 6 järgi ja karistati vangistusega 10 aastat, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja algust alates J.

Ismaeli kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 7.06.

  1. Kohtuotsus jõustus 25.10.
  2. Käesoleval ajal kannab J. Ismael karistust Tartu Vangla avavanglas. Tema karistusaja algus on 7.06.2018 ja lõpp 7.02.
  3. Tartu Vangla esitas 11.11.2022 Tartu Maakohtule J. Ismaeli isikliku toimiku, otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla toetab J. Ismaeli vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J. Ismael palub ennast tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör on esitanud kirjaliku seisukoha, milles leiab, et J. Ismaeli võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu põhjendused J. Ismael kannab vanglakaristust esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Vastavalt

§ 76

lg-le 2 tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu J. Ismael on esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud

§ 76lg 2 p-s 2 formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks. Üksnes 2

(5)formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 31-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et J. Ismaeli võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Ismaelil üks kehtiv distsiplinaarkaristus, s.o noomitus (9.02.2022) selle eest, et ta andis teisele kinnipeetavale sularaha. Vangistuse kandmise ajal on J. Ismael läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkuvestluse, sotsiaalprogrammi „Uus suund“ ja selle kordamise, õpioskuste täiendkoolituse Tartu Kutsehariduskeskuses, osalenud majandusabitöödel. J. Ismael on 12.07.2021 paigutatud avavanglasse ning ta liigub järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses töötamisega xxs xxxxxxxx xxx, määratud kaupluste ja kiriku külastustega, käinud PPA-s taotlemas dokumenti. J. Ismael on korduvalt külastanud ka oma pereliikmeid. Järelevalveta liikumisel vahejuhtumeid pole esinenud. Vabanemise korral J. Ismaelil kindel töökoht puudub. J. Ismaeli suhted lähedastega (abikaasa, xxxxx, vanxxx, õde ja vend) on head vaatamata sellele, et käesolevat karistust kannab J. Ismael xxxxxxxxxxxxxxxxxx vägistamise eest. Vabanedes on J. Ismaelil võimalik elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxx aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Valdavalt korrektne käitumine karistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammide läbimine ja nendes omandatud teadmiste hilisem kordamine, õpioskuste täiendkoolitusel ja tööhõives osalemine, elukoha olxxx vabanedes ning lähedaste toetus iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad txxx vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Kuna süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaristus peatselt aegub, et pea kohus seda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist välistavaks asjaoluks. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka txxx varasxxx elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olxxx seaduskuulekas. J. Ismaeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele räägivad vastu kuriteo toimepanemise asjaolud. Pärnu Maakohtu 17.10.2018 otsus on vormistatud vaid resolutiivosana, mistõttu ei sisalda see süüdistuse sisu. Kohtute Infosüsteemi vahendusel on kohus tutvunud kohtuotsuse tegemise aluseks olnud süüdistusaktiga. Süüdistusaktis sisalduva 3

(5)süüdistuse kohaselt J. Ismael kahe aasta jooksul ( aastatel 2016-2018) enda ja kannatanu ühises elukohas, kasutades ära kannatanu seksuaalkäitumise alast arusaamisvõimetust ja ühtlasi ka txxx ja kannatanu vahelist sõltuvussuhet, astus alla xx-xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ( sünd. xxxx) korduvalt oraalsesse, vaginaalsesse ja anaalsesse vahekorda. Seega pole tegemist olnud juhusliku ja lühikest aega aset leidnud kuritegeliku käitumisega, vaid J.Ismael väärkohtles xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx aega. Sealjuures elas samas ka xxxxxxxxxxxxx, kellega kooselust sündis süüdimõistetul sel ajaperioodil üks ühine laps. Seega oskas süüdimõistetu oma kuritegelikku käitumist hästi varjata. Txxx kuritegeliku käitumise katkestas alles vahistamine 2018.aasta juunis. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Ismaeli puhul riskiteguriks txxx vabanemisjärgne elukoht. Seda põhjusel, et J. Ismael asub elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus on kannatanu elukoht. (küll erinevates trepikodades). Kannatanu on seni aeg-ajalt käinud J. Ismaeli vabanemisjärgses elukohas külas süüdimõistetu vanxxx. Kannatanu xxx ja süüdimõistetu on käesoleval ajal abielus, neil on kaks ühist last. Asjaolu, et kannatanu elab koos oma xxx I.Ismaeli vanxxx samas majas, kuid naabertrepikojas, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Nõustudes vangla seisukohaga ka kohus leiab, et süüdimõistetu elama asumine sedavõrd kannatanu lähistele kujutab ohtu kannatanule. Kannatanu ja süüdimõistetu peresidemete ja elukoha läheduse tõttu pole välistatud kannatanu ja J. Ismaeli kohtumised. Kuigi süüdimõistetu plaanib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ei saa kuidagi välistada tema sagedast viibimist ka oma abikaasa ja ühiste laste juures, kus elab ka kannatanu. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J. Ismaeli puhul riskiteguriks alkoholi tarvitamine. Vabaduses tarvitas J.Ismael õlut ja viina. Ta on läinud tööle alkoholijoobes. Varasem suhe purunes alkoholilembuse tõttu. Osad kuriteoepisoodid pani toime alkoholijoobes. Asjaolu, et ta vabaduses liialdas alkoholiga, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Süüdistusakti tõendite loetelus on muuhulgas märgitud J.Ismaeli kompleksekspertiisi akt, milles antud eksperdiarvamuse kohaselt on J. Ismaelil koguni alkoholsõltuvus. J.Ismaeli alkoholsõltuvus suurendab samuti uue kuriteo toimepanemise riski, kuna alkoholi tarvitanuna ei suuda süüdimõistetu oma käitumist kontrollida. Vangla iseloomustuses on märgitud, et J.Ismaelil on diagnoositud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxxxx häire. Ka J.Ismaeli süüdistusakti tõendite loetelus on muuhulgas märgitud J.Ismaeli kompleksekspertiisi akt, milles antud eksperdiarvamuse kohaselt J. Ismael põeb xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja tal esineb xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx. J.Ismael ongi süüdi mõistetud xxxxx vägistamise eest. Seega on süüdimõistetu xxxxxxxxxxxxxxxxxx häirest tulenev oht kord juba varem realiseerunud, mis muudab märkimisväärselt suureks riski, et nii võib juhtuda ka edaspidi. Kaaludes J. Ismaeli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (käitumine karistuse kandmise ajal, täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine) ja vastu rääkivaid asjaolusid (kuriteo asjaolud, süüdimõistetu elama asumine kannatanu lähedale, süüdimõistetul alkoholsõltuvuse ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxx esinemine), ei kaalu kohtu arvates negatiivsed asjaolud enam üles positiivseid asjaolusid. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma eesmärgi saavutanud ja süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine võimalik juhul, kui tema puhul on oht uute 4
(5)kuritegude toimepanemiseks väike. Kuigi J.Ismaeli puhul esineb mitu märkimisväärset riskitegurit, on vanglas toimunud sekkumised süüdimõistetu isikust tulenevaid ohtusid eelduslikult piisavalt maandanud. Vangla iseloomustusest nähtub, et J.Ismael on süüdimõistmise järel enda poolt toimepandut osaliselt eitanud, väljendanud kannatanu suhtes pahameelt ja pidanud karistust liiga pikaks. Sotsiaalprogrammis Uus Suund osalemise käigus on süüdimõistetu oma hoiakuid muutnud – on hakanud tunnistama oma kuritegu, tundma häbija süütunnet. Viimati nimetatud suhtumist avaldas süüdimõistetu ka kohtuistungil. Muutus süüdimõistetu hoiakutes iseloomustab teda positiivselt ja annab alust eeldada, et seni ära kantud karistusaeg on oma preventiivset toimet juba avaldanud. Seda enam asjaolu valguses, et tegemist on J.Ismaeli esmakordse vangistusega. Süüdimõistetu on juba alates 2021.aasta suvest viibinud avavanglas ning on korduvalt külastanud oma pereliikmeid. Tema käitumine väljaspool kinnipidamiskohta on olnud laitmatu. Süüdimõistetu xxxxxxxxxxxxxxxxxx häire on käesolevaks ajaks eelduslikult ka tema lähedastele teada, mistõttu võib arvata, et kannatanu ohutust osatakse peres tagada.

§ 76

lg 5 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi nagu on kriminaalhooldusosakonna arvamuses ettepanek tehtud sh kohustused mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas (

§ 75lg 2 p-d 2 ja 4).

Lisaks ettepanekus toodule peab kohus J. Ismaeli toimepandud kuritegu (alaealise xxxxx vägistamine) arvestades vajalikuks määrata talle

§ 75

lg 2 p-s 7 sätestatud kohustuse mitte suhelda teadvalt alla 18-aastaste xxxxx (välja arvatud pereliikmed ja sugulased). Arvestades asjaolusid, et süüdimõistetu on alkoholsõltlane, peab kohus süüdimõistetu isikust tulenevate ohtude maandamiseks vajalikuks teda kohustada

§ 75lg 2 p 5 alusel alluma alkoholi tarvitamise vastasele ravile.

Oma nõusolekut alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile kinnitas süüdimõistetu kohtuistungil. Et kohustuse täitmine oleks kontrollitav, määrab kohus ravile pöördumiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja järgimiseks on oluline, et süüdimõistetu oleks kohtu poolt antud tähtaja jooksul pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole. Ravile allumise kohustuse täitmise seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu täidaks kõrvalekaldumatult talle määratud raviskeemi. Ravile allumise kohustuse rikkumiseks loetakse nii tervishoiuteenuse osutaja poole tähtaegselt mittepöördumine kui ka ravi arsti ettekirjutuseta katkestamine.

§ 76lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühem kui kuus kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.