KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 19. oktoober 2022 1-15-1446 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Sergei Lalin
(36610162231)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- septembri
- a määrus Kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningas Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör RESOLUTSIOON
- Muuta Viru Maakohtu
- septembri
- a määruse põhiosa, jättes sellest välja põhjendused, millega loeti lubatavaks karistusregistri arhiivi kantud kustunud karistusandmete kasutamine süüdimõistetu varasemat elukäiku iseloomustava teabena ja tugineti kõnealusele teabele Sergei Lalini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.
- Muus osas jätta Viru Maakohtu määrus muutmata.
- Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Sergei Lalin tunnistati süüdi Viru Maakohtu
- novembri 2015 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ja karistati 10 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks 9 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus
- aprill 2015 ja lõpp
- oktoober
- Viru Vangla esitas materjalid S. Lalini vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, ent ei soosi seda. Samal arvamusel on ka prokuratuuri esindaja. S. Lalin soovib vabaneda ja teda toetab kaitsja.
- Viru Maakohtu
- septembri
- a määrusega jäeti S. Lalin tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vaatamata reale positiivsetele asjaoludele (puuduvad distsiplinaarkaristused, „Eluviisitreeningu“ läbimine, majandustöödel ja riigikeeleõppes osalemine), leidis kohus kaalukamad olevat negatiivsed asjaolud. Kindel elukoht kinnipeetaval küll on, ent see oli ka kuritegude toimepanemise ajal. Vangistuses S. Lalin küll töötab, ent enne vangistust ta ametlikult ei töötanud ning pikaajaline töökogemus tal puudub. Ka vabanemisel ei ole tal töökohta, samas kui võlgnevusi on summas 16 588 eurot. Varasemalt on S. Lalin korduvalt sooritanud kuritegusid majandusliku kasu eesmärgil. Säilinud on oht, et ta võib majanduslikesse raskustesse sattudes jätkata kuritegude toimepanemist. Suureks riskiteguriks pidas kohus alkoholi, sest see suurendab S. Lalini puhul uute kuritegude ohtu. Raske isikuvastase kuriteo pani ta tüli käigus toime alkoholijoobes. Ka sotsiaalprogrammi läbimine ei garanteeri, et ta suudaks sel korral alkoholist loobuda. Iseloomustust arvestades on S. Lalini vanust ja varasemat eluviisi arvestades tema seniste hoiakute muutmine väga raske ning tema tulevikueesmärgid on pigem ebarealistlikud.
- S. Lalin on varemgi olnud kriminaalhooldusel. Olles karistatud Viru Maakohtu
- detsembri
- a otsusega KarS § 121 järgi vangistusega, vabastati ta tingimisi mõistetud karistusest. Karistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu
- novembri
- a määrusega. Seejärel aga pani S. Lalin toime tapmise. S. Lalinit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, ta viibib mitmendat korda vangistuses. Varasemad karistused ja käitumiskontrolli rikkumine näitab, et tingimisi vabastamine kuritegusid ära ei hoidnud. Puudub kindlustunne, et S. Lalin suudaks seekord kriminaalhoolduse nõudeid täita ning hoiduda alkoholi tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest. Korduvkaristatute retsidiivsus on suurem ning nende vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. MÄÄRUSKAEBUS
- Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja vabastada S. Lalin tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest. Määrus on põhjendamata ning S. Lalin jäetud ebaõigesti vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
- Maakohtu määruse kohaselt välistab S. Lalini vabastamise varasem korduv karistatus. Eelmistel kordadel S. Lalini ennetähtaegset vabastamist vaagides ei võtnud kohus arvesse kustunud karistusi ning tuvastas, et süüdlane kannab esimest vangistust ja omab üht kehtivat karistust. Praeguses määruses teistsugusele arvamusele jäämine ei ole põhjendatud.
- juuni
- a määruses peeti vajalikuks S. Lalini osalemist taasühiskonnastavates tegevustes vastavalt täitmiskavale (mis siis oli täitmata). Praegu ei ole tuvastatud, nagu poleks ITK täidetud - seega täidetud on eelmises määruses välja toodud tingimus S. Lalini tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Miks ITK läbimist arvesse ei võetud, pole esitatud.
- Nii
- juuni 2021 kui ka
- septembri 2022 määruses on peamiseks vabastamata jätmise põhjuseks peetud alkoholi tarvitamist enne vangistust ja kuriteo toimepanemist joobes. Leiti, et oht seisneb alkoholi tarvitamise jätkamises vabaduses. Süüdlase edasist õiguskuulekust hinnatakse tema karistusaegse käitumise ja ITK täitmise järgi ning tema elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kohus ei saa põhjendada tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist asjaoluga, et S. Lalin enne vanglase sattumist, s.o. enne
- aprilli 2015.a. alkoholi tarvitas. Enamus kuritegusid pannakse toime alkoholi- või narkojoobes. Samas vabastab kohus ka alkoholiga kimpus olnuid. Maakohus ei ole põhjendanud, miks S. Lalin ennetähtaegselt vabastades jätkuvalt ohtlik on ja alkoholi tarvitab. Ringkonnakohtu praktikas on leitud, et aja möödudes kuritegude kaal väheneb. S. Lalin on 7 aastat alkoholist eemal olnud ning see aeg mõjutab tema hoiakuid ja suhtumist. Määrusest ei nähtu, miks S. Lalini puhul kuritegude kaal ei vähene ning karistus teda muutnud pole. S. Lalin on ITK läbinud ning ei tunne vajadust alkoholi järele. Vanglas on ta käitunud korralikult. 2
- Seega puuduvad määrusest põhjendused S. Lalini jätkuva ohtlikkuse osas ning selle kohta, miks üle 7-aastane vangistus pole teda muutnud ja alkoholist võõrutanud. Kohtupraktika kohaselt saab rakendada võimalust kohustada sotsiaalprogrammi läbimisele allutatud isikut enda kulul tegema laboratoorset vereanalüüsi, tuvastamaks alkoholi tarvitamist, või osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. Ka ühel korral kriminaalhoolduse ebaõnnestumine ei ole üldistuste tegemiseks piisav. Ringkonnakohus on varemgi kriminaalhooldusele allutatud isikuid, kellel varasem kriminaalhooldus küll ebaõnnestus, ent kellel oli kantud suurem osa karistusest ja järelejäänud karistus ei andnud midagi isikust tulenevate riskide maandamiseks. S. Lalinile pole ette nähtud tegevusi riskide maandamiseks, ta ei ole keeldunud ettenähtud tegevustest, mis kinnitab, et järelejäänud vangistus midagi riskide maandamiseks juurde ei annaks. Maakohtu määrus on sellest aspektist põhjendamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Esmalt nõustub kohtukolleegium kaitsjaga selles, et maakohus ei oleks tohtinud arvestada kustunud karistusi. Riigikohtu praktika on seda meelt, et KarRS § 5 lg-tes 1 ja 2 väljendub seadusandja õiguspoliitiline otsustus, mis lähtub arusaamast, et toimepandud süüteo eest määratud või mõistetud karistuse järelmid ei peaks üldjuhul saatma isikut kogu tema elu, vaid seaduses ette nähtud tähtaegade möödumisel karistatus kustub (kehtiva seaduse puhul sisalduvad karistusandmete kustutamise tähtajad KarRS §-s 24). Karistamisest tingitud piirangute säilimine määramata aja vältel ja eranditult kõigil juhtudel võib kaasa tuua isikute põhiõiguste ebaproportsionaalse riive, kuna siis ei saaks arvestada isiku vahepealset õiguskuulekat käitumist (RKKKm
- veebruar 2018 nr 1-14-10087, p 32). Eeltoodut arvestades tuleb muuta põhjendusi, millega loeti lubatavaks karistusregistri arhiivi kantud kustunud karistusandmete kasutamine süüdimõistetu varasemat elukäiku iseloomustava teabena ja tugineti kõnealusele teabele S. Lalini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel.
- Kohtukolleegiumi ei veena see minetus maakohtu määruses siiski tegema kaitsja soovitud lahendit. Iseenesest on õige, et S. Lalin on osalenud täitmiskavas. Maakohus tõi ka välja, milliseid ITK-s seatud eesmärke ta ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel arvestas. Hinnates süüdlase edasist õiguskuulekust tema karistusaegse käitumise ja ITK täitmise järgi võib positiivse asjaoluna välja tuua S. Lalini korrektse käitumise vangistuses. Samas aga ei saa nõustuda kaitsjaga selles, nagu oleks ITK-s seatud eesmärgid täielikult täidetud. Nagu maakohus ka välja tõi, võimendab S. Lalini mitteõiguskuulekat käitumist tema alkoholisõltuvus. Iseloomustusest nähtuvalt osales S. Lalin „Eluviisitreeningus“
- a, ent polnud motiveeritud sõltuvusest loobuma, ei olnud muutusteks valmis ja rahuldus olemasolevaga. Ka
- a arvati ta grupist välja, kuna seoses pika alkoholi kuritarvitamise ja asotsiaalsest eluviisiga ei võimaldanud vaimsed võimed tal grupitöös produktiivselt osaleda. Ka probleemilahendusoskuste arendamiseks peetud 2 vestluse tulemusel
- a jõudis läbiviija veendumusele, et S. Lalin teab teoreetiliselt, mida teha, ent võttes arvesse tema vanust ja varasemat eluviisi on seda teha väga raske ning süüdlane vajab täiendavat sekkumist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodust teha järeldust sellest, et tagasilanguse risk oleks S. Lalini puhul väike.
- Kaitsja peab vääraks seda, et juba 7 aastat alkoholist eemal olnud S. Lalini puhul endiselt arvestatakse alkoholi uue kuriteo riskitegurina. Samas toob kaitsja välja sellegi, et ka alkoholija narkojoobes inimesi vabastatakse tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohtul puudub sarnaselt maakohtuga veendumus, et S. Lalini mõttemuster oleks alkoholi osas vangistusele eelneva ajaga oluliselt muutunud. Süüdlane küll väitis vestlustel, et 3 on väsinud alkoholi tarvitamisest ja endisest eluviisist, ent nii „Eluviisitreeningu“, kui ka vestluste läbiviijatel ei tekkinud veendumust, et S. Lalin oleks kas motiveeritud või võimeline endisest eluviisist lahti ütlema. Kohtukolleegium arvestab siinjuures iseloomustuses välja toodud asjaoluga, et S. Lalin tarvitas enne vangistust alkoholi peaaegu igapäevaselt, tal on diagnoositud alkoholisõltuvus ning vanglas pakutud võimalusest minna sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda ta keeldus. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole võimalik vaid kontrollitud keskkonnas käitumise põhjal ennustada, kui tõsised on S. Lalini kavatsused oma elu reaalselt muuta ja motivatsiooni püsivus selleks. Kinnipidamisasutuses ei ole alkohol kättesaadav. Ringkonnakohtu hinnangul on S. Lalini motivatsioon väline, sisemine tahe tal oma käitumise muutmiseks puudub. Nimelt on S. Lalin küll nõus taasühiskonnastavates tegevustes osalema, kuid ei pruugi näha tegevuste kasu endale. Alkoholi tarbimisest loobuma pole ta valmis ja seega motivatsioon oma käitumise muutmiseks on madal.
- Ringkonnakohtu hinnangul on suur oht, et S. Lalini elu väljaspool vangistust õiguskuulekaks ei jää. S. Lalin läheb elama sotsiaalkorterisse, tema sissetulekuks enne vangistust oli töötu abiraha ning iseloomustuse kohaselt puudub süüdlasel majandusliku toimetuleku oskus (viimati töötas ta ametlikult
- a). Vabanemise järel tal töökoht puudub, samas on tal suured võlad. Mingit toetust pole S. Lalinil loota ka lähedastelt, sest neid tal pole. Seega on S. Lalini väljavaated vabanemisjärgse elu väljavaated kasinad.
- Kohtukolleegiumi jaoks on murettekitav ka iseloomustuses märgitu, mille kohaselt ei erista S. Lalin oma tundeid teiste omadest ega mõtle tegude tagajärgedele, teda kartis ka oma ema. Tapmise ohvriks osutus süüdlase oma vend. Kuriteo asjaoludest nähtuvalt lõi S. Lalin venda noaga südamesse ning olles noa välja tõmmanud, jättis talle abi kutsumata ning venna korteri põrandale lamama. Ise aga läks ema juurde magama. Kuriteo asjaoludest nähtub, et S. Lalinil võivad olla enesevalitsemisega suured probleemid ning ta võib panna raske kuriteo toime olmesituatsioonis. Iseloomustuse kohaselt puuduvad S. Lalinil reaalsed tulevikueesmärgid ja plaanid töö osas ning tegevusplaan oma probleemide lahendamiseks. Seega vaatamata 7 aasta pikkuse vangistuse ärakandmisele ei ole erilist muutust S. Lalini mõttemaailmas ega hoiakutes toimunud. Seetõttu ei oleks ilmselt tulemuslik talle alkoholikeelu või laboratoorse vereanalüüsi tegemise kohustuse panemine.
- Vangla peab S. Lalinit avalikkusele kõrgohtlikuks, sest ta võib toime panna teise isiku surmaga lõppeva füüsilise ründe. Ohtu peetakse kõige tõenäolisemaks ühise alkoholi tarvitamise korral ja konfliktiolukorras. Kuivõrd ringkonnakohtule teadaolevalt peetakse kõrgohtlikuks süüdimõistetuid, kelle ohtlikkuse tunnused võivad ilmneda igal ajahetkel ja kelle teo toimepanemise tagajärg on suur kahju, peaks kohtukolleegiumi hinnangul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise oht vabastamiseks olema väga madal. Ringkonnakohtul ei tekkinud tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel hinnatavate eelduste kogumis hindamise tulemusena veendumust, et S. Lalin suudaks edasiselt õiguskuulekalt käituda. Seetõttu jätab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-st 1 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4