lg 5 alusel allutada Aivo Palosson katseajaks
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all. Käitumiskontrolli ajal on Aivo Palosson kohustatud täitma
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu - või töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) otsima endale töökoha hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates vanglast vabanemisest või võtma ennast arvele Töötukassas; 9) osalema kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavas sotsiaalprogrammis. Aivo Palossoni katseaja algust arvata alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Aivo Palosson vabastada vangistuse kandmisest alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Tartu Maakohtu 16.02.2022 otsusega mõisteti Aivo Palosson süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti A. Palossonile 10 kuud ja 20 päeva vangistust.
Palossoni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.-20.12.2021, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud ja 17 päeva vangistust. Seda karistust suurendati
§-de 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 9.09.2021 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse, s.o 6 kuud vangistust võrra ning mõisteti A.Palossonile lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 17 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 24.02.
lg 1 järgi teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2
Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). Küll aga on kinnipeetaval õigus seaduses sätestatud tähtaegade saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemisele.
lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kokkuvõttes peab nimetatud erinevate asjaolude hindamine viima arusaamani, milline on süüdimõistetust tulenev uute kuritegude toimepanemise oht. Kui see oht on väike, tuleb inimene vabastada, kui aga oht on arvestatav, tuleb ta jätta vabastamata. Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et A. Palossoni võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt A. Palossonil distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuses A. Palosson osaleb tööhõives, töötamisega probleeme ei ole esinenud. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ on kinnipeetavast mitteolenevatel põhjustel läbimata. A. Palossoni suhted lähedastega (ema ja õde) on head. Ennetähtaegse vabanemise korral on A. Palossonil võimalik elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Tartu Vangla andmetel on A. Palossonil 31.10.2022 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 20 eurot ja vabanemisfondis on 26 eurot. Õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, vangla tööhõives osalemine, lähedaste ja elukoha olemasolu vabaduses iseloomustavad süüdimõistetut positiivselt ning räägivad tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel ei lähtuta ainult käitumisest vanglas, lisaks tuleb vaadata ka tema varasemat elukäiku, sh mil määral on süüdimõistetu võimeline vabaduse olema seaduskuulekas. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele räägib vastu A.Palossoni varasem elukäik. A.Palossoni isiklikus toimikus olevatest kohtulahenditest tuleneb, et A. Palossonil on käesoleval ajal kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtimise eest joobes. Tartu Maakohtu 9.09.2021 otsusega karistati A. Palossoni
lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mis
A. Palosson pani aga katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistati Tartu Maakohtu 16.02.2022 otsusega, millega pöörati täitmisele ka eelmise kandmata karistus. Eelnev osutab asjaolule, et varasem käitumiskontrollile allutamine ei täitnud oma eesmärke - ei mõjutanud A. Palossoni kuritegude toimepanemisest hoiduma. See muudab kaheldavaks ka uue määratava katseaja edukuse. Ka kohtupraktika kohaselt on kuritegude jätkuva toimepanemise 3
lg 5 kohaselt kuulub süüdimõistetu vangistusest vabastamise korral allutamisele käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Süüdimõistetu võimalike riskide maandamiseks on otstarbekas talle määrata lisakohustusi nagu on kriminaalhooldusosakonna arvamuses ettepanek tehtud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.