Obsah (7)

§ 436§ 230§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168

2-22-14620 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.01.2023. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-22-14620 Tsiviilasi Vxxxxxxx Kxxxxxxxx ja Axxxx Kaxxxxx

§ 436

lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist

§ 230

lg 4 järgi esitama 2 2-22-14620 andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

§ 230

lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (Riigikohtu lahend nr 2-16-118651/31 p 15). Hagejate seaduslik esindaja ja kostja sõlmisid 09.01.

1. a kompromissi, mille kohaselt kostja kohustub igakuiselt kummalegi hagejale tasuma elatist 100 eurot, kokku 200 eurot. Kohus selgitas 09.01.
2. a toimunud kohtuistungil pooltele, et elatis on ettenähtud laste ülalpidamiseks ning see peab katma laste kulud. Elatis 100 eurot kuus ei taga laste vajaduste katmist. Hagejate seaduslik esindaja selgitas hagejate igakuiseid kulutusi ning leidis, et kostjaga kokkulepitud igakuine elatis on liiga väike ning ei kata hagejate igakuiseid kulusid. Ta nõustus sellise kokkuleppe allkirjastama, kuna teab kostja viletsaid võimalusi. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et kostja maksab igakuiselt kummalegi hagejale elatist 160 eurot, kokku 320 eurot. Seega leppisid pooled kokku igakuises elatises, mis on väiksem miinimumelatisest. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem ehk kostja, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. Kostja on 28.12.
3. a kohtuistungil toonud välja, et ta toetab igakuisel oma lapsi võimaluste piires (sh sõidutab neid vajadusel). Kostjale on määratud täielik töövõime kaotus ning tema pension on ligikaudu 500 eurot. Töötab liinitrimmerdajana, kuid see on hooajaline töö. Seega pole kostjal võimalik igakuiselt kummalegi hagejale 200 eurot elatist maksta. Eeltoodust tulenevalt on võimalik kinnitada poolte vahel 09.01.
4. sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kostja maksab alates
5. a veebruarist kummagi hageja ülalpidamiseks elatist 160 eurot (kokku 320 eurot), s.o miinimumelatisest väiksemat elatist.
6. a jaanuaris maksab kostja hagejatele elatis samamoodi nagu ta seda ka varasemalt teinud on.
7. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 9. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3 2-22-14620 Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude kandmise osas. Seega jäävad asja menetluse lõpetamisel menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4