Obsah (10)

§ 661§ 430§ 178§ 206§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-22-3082 Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2023, Pärnu kohtumaja Tsiviilasi X hagiavaldus C ja D

§ 661lg 4).

Kohus selgitab, et

§ 430

lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on X (hageja I) hagiavaldus C (kostja I) ja D (kostja II) vastu varalise kahju 1497,92 euro ja Y (hageja II) hagiavaldus kostjate vastu mittevaralise kahju 1500,00 euro hüvitamiseks. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostjate kanda ning kohustada kostjaid tasuma hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni voovost VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagis esitatud asjaoludel toimus xxx xxx kaupluse tagusel üldkasutataval maa-alal asuva tiigi juures 28.06.2020 intsident, mille käigus kostjatele kuuluvad kaks akita tõugu koera tungisid kallale samas viibinud hagejale I kuuluvale taksikoerale ja taksikoeraga jalutanud hagejale II, kes oli juhtumi toimumise ajal alaealine. Kirjeldatud juhtumi osas alustati väärteomenetlust numbriga 2670,20,
2. Rünnaku käigus said nii taksikoer kui ka hageja II vigastusi. Hagejal I kulus taksikoera raviks 997,92 eurot arvete nr #11200004176 (28.06.2020), nr #21200014868 (01.07.2020), nr A2020-006346 (04.07.2020), nr 041928-6281 (28.06.2020), nr 044726-6141 (01.07.2020) alusel ja hageja II psühhoteraapia seanssidele 500 eurot arve nr 16-21 alusel. Kokku varaline kahju 1497,92 eurot. Hagejate hinnangul on hageja II mittevaraline kahju 1500 eurot.
3. Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad ei vaidle, et intsident toimus, kuid on seisukohal, et kuna hageja II lubas taktikoeral avalikus kohas vabalt joosta, vastutab tekkinud kahju eest vastutustundetu ja ebaseadusliku käitumisega hageja II. Ka kostjatele kuuluvatele koertest ühel koeral tekkis vigastus, mis vajas operatsiooni ning millise maksumus oli 1789,44 eurot arvete A2021-000474 (22.01.2021) ja A2021-000724 (04.02.2021) kohaselt. Lisaks sai kehalisi vigastusi kostja II ning peale kahjunõude saamist oli kostja II sunnitud pöörduma ka arsti poole tekkinud südame rütmihäirega. Väärteomenetlus on 04.10.2022 määrusega lõpetatud. 2 Tsiviilasi nr 2-22-3082
4. Eelistungina korraldaval kohtuistungil, milline toimus 08.02.2023, loobusid hagejad kostja I vastu esitatud nõutest ning sõlmisid kostjaga II õigusrahu huvides kompromissi. Kostja I esindajal ei olnud vastuväiteid hagejate loobumisele, kuid oli seisukohal, et kostja I menetluskulud tuleks jätta hagejate kanda. Sõlmitud kompromissi kohaselt kostja II tasub hagejale I kompromissi summana 937,92 eurot hageja I kontole EExxx (Swedbank AS) kahes osas, I osamakse 468,96 eurot hiljemalt 28.02.2023 ja II osamakse 468,96 eurot hiljemalt 31.03.
5. Hageja I kinnitab, et pärast kompromissi summa laekumist ei ole temal ega tema endisel abikaasal El mitte mingisuguseid nõudeid kostjate vastu seonduvalt tsiviilasjas 2-22-3082 esitatud faktiliste asjaoludega. Kostja II tasub hagejale II kompromissi summana 200 eurot hageja II kontole EExxx (Swedbank AS) hiljemalt 28.02.
6. Hageja II kinnitab, et pärast kompromissi summa laekumist ei ole tal mitte mingisuguseid nõudeid kostjate vastu seonduvalt tsiviilasjas 2-22-3082 esitatud faktiliste asjaoludega. Kostja II kinnitab, et temal ja tema abikaasal Cl ei ole pärast kompromissi kinnitava määruse jõustumist mitte mingisuguseid nõudeid hageja II ega tema vanemate vastu. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus on seisukohal, et hagejate hagist loobumine kostja I vastu tuleb vastu võtta ning hagejate ja kostja II vahel sõlmitud kompromiss kinnitada. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hagejate taotluse poole tasutud riigilõivu tagatamiseks kohus rahuldab.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja õigus loobuda hagist on sätestatud ka

§ 206lg-s 1.

Kostja ei ole hageja avaldusele hagist loobumise kohta vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul ei rikuta hagist loobumisega olulist avalikku huvi. Kohus võtab hagejate kostja I vastu esitatud hagist loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse.

1. Kohus on seisukohal, et hagejate ja kostja II vahel sõlmitud kompromiss (resolutsiooni punktid 3.1.-3.
2. sõnastuses) on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 7.

§ 432sätestab menetluse lõpetamise tagajärjed.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 8.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173

lg 2).

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja I vastuses hagile nõuet ei tunnistanud. Samas hagist loobumine on esitatud seoses kohtu selgitustega, mitte kostja I vastuväidetest tulenevalt. Hagivastuses ei ole ka võimalik eristada kostja I ja kostja II vastuväited ning kuna kostja II sõlmis kohtuistungil hagejatega kompromissi jätab kohus poolte menetluskulud

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 9. Hagejad taotlevad poole tasutud riigilõivust tagastamist seoses kompromissi sõlmimisega.

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt kohus tagastab riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel poole menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohtutoimiku andmetel 3 Tsiviilasi nr 2-22-3082 hageja tasus hagi esitamisel 01.03.2022 riigilõivu 385 eurot ja 28.03.2022 täiendavat riigilõivu 315 eurot, kokku 700 eurot. Hagi esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tuli tsiviilasjast hinnaga kuni 1500 eurot (kaasa arvatud) tasuda riigilõivu 280 eurot. Seega tuli hagejatel tasuda kokku riigilõivu 560 eurot. Hagejad on tasunud riigilõivu 140 eurot enam.

§ 150

lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kohus on riigilõivu enamtasumist selgitanud ka 31.10.2022 menetlusse võtmise määruse p-s 3. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, siis tuleb hagejatele tagastada hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool, see on kokku 280 eurot ja enamtasutud riigilõiv 140 eurot ning kanda hageja poolt avaldatud pangakontole. 10.

§ 661

lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus asus ekslikult eelistungi seisukohale, et pooled ei saa kokku leppida määruskaebuse esitamise õiguse välistamisest olukorras, kui üks pool hagist loobub ja vastaspool loobumisele vastuväiteid ei esita.

§ 661lg 4 sõnastus sellist erisust ei sätesta.

Nii hagist loobumise kui ka kompromissi sõlmimise tagajärg on sama, s.o menetluse lõpetamine.

§ 433

lg 1 kohaselt saab määruskaebust esitada menetluse lõpetamise määruse peale, mitte loobumise ega kompromissi peale. Kuna pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistasid, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 4