Obsah (7)

§ 45§ 50§ 18§ 43§ 8§ 27§ 47

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuaril 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 50

lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Usaldusisikule nähtuvalt on osa võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ja lapsele elatise maksmise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus kõiki võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamisteks maksejõuetuse põhjusteks võlgnikult tsiviilmenetlustes välja mõistetud võlasummad Swedbank Liising AS-i ja AS-i Swedbank kasuks, mida võlgnik pole suutnud tasuda, samuti võlgniku puudulik seaduskuulekus, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ja elatisrahad. Et võlgnik oma kohustusi tähtaegselt täita ei suutnud, alustati tema vastu mitmed täitemenetlused, mis omakorda tõid kaasa võlgnikule täiendavaid kohustusi. Usaldusisiku hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt 2011. aastal, kui alustati varaseim võlgniku vastu siiani menetluses olev täitemenetlus. Usaldusisik seisukohal, et U. M. pankrot tuleks välja kuulutada ja pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused 4 2-22-13236 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgniku teadaolevaks varaks on raha arvelduskontodel 32.22 eurot ja 298,909 Swedbank pensionifond 1970-79 sündinutele osakut väärtusega 410.39 eurot, millele täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Transpordiameti andmetel kuuluvad võlgnikule sõidukid Chevrolet Starcraft, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1993 ja VDL Jonckheere SBR 4005, registreerimismärk xxx, esmase registreerimise aasta 2007, registrikanne peatatud 31.10.
3. Nimetatud sõidukite olemasolu ja võimalikku asukohta ei ole usaldusisik tuvastanud. Võlgnik on töötu, tema sissetulek koosneb töövõimetoetusest 180 eurot kuus ja abikaasaga ühisest toimetulekutoetusest 580 eurot kuus. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 90 757.85 euro ulatuses. Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja andmetel toimub võlgniku suhtes seitse täitemenetlust nõuete kogusummaga 52 421.16 eurot, võlgniku suhtes on lõpetatud neli täitemenetlust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub oluline vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. 5 2-22-13236 Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
5. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 8

lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45

lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik on aruandes välja toonud, et osa võlgniku kohustustest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ja lapsele elatise maksmise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus kõiki võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. 6 2-22-13236 Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 45

lg 1 alusel välja kuulutada ja samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 10. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et tal jäid osad kohustused täitmata tulenevalt töökaotusest, mistõttu võlgnevused suurenesid viiviste ja intresside näol. Võlgnik otsib aktiivselt tööd, kuna on aru saanud, et töövõimetoetusest ei suuda ta oma kohustusi täita. Võlgnik on juhutöödest saadud raha kasutanud kohtutuste täitmiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamisteks maksejõuetuse põhjusteks võlgnikult tsiviilmenetlustes välja mõistetud võlasummad Swedbank Liising AS-i ja AS-i Swedbank kasuks, mida võlgnik pole suutnud tasuda, samuti võlgniku puudulik seaduskuulekus, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud sundrahad, kaitsjatasud, kohtukulud ja elatisrahad. Kuna võlgnik ei suutnud oma kohustusi tähtaegselt täita, alustati tema vastu mitmeid täitemenetlusi, mis omakorda tõid kaasa võlgnikule täiendavaid kohustusi. Usaldusisiku hinnangul kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt
2. aastal, kui alustati varaseimat võlgniku vastu siiani menetluses olevat täitemenetlust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
3. Kohus selgitab U. M.le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui U. M. soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek.
4. Kohus selgitab U. M.le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. U. M.l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
5. Martin Krupp on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks U. M. 7 2-22-13236 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8