Kokkuvõetult kostjate poolt esitatud vastused näitavad, et kostjate argumentatsioon seisneb peamiselt selles, et hageja on ise süüdi operatsiooni tegemata jätmises. Viru Vangla viitab sellele, et Viru Vangla on teinud kõik endast sõltuva selleks, et osutada hagejale nõuetekohast tervisehoiuteenust. Kuid hageja raviloost tuleneb, et alates vanglasse saabumist hageja mitu korda pöördus vangla poole paludes suunata teda ITKH arsti vastuvõtule. Viru Vangla ignoreerides enne hageja vahistamist perearsti poolt tehtud otsuse suunata hageja ITKH-sse konsultatsioonile silma sarvekesta siirdamise kohta ja saatis hagejat konsultatsioonile Tartu Ülikooli Kliinikumisse. Tartu Ülikooli Kliinikum ignoreerides perearstide arvamusi silma sarvekesta siirdamise vajaduse kohta otsustas jätta operatsiooni tegemata, kuna hageja on kinnipeetav. Hiljem hageja oli siiski suunatud ITKH-sse ja pandud operatsiooni ootejärjekorda, kuid operatsioon jäi tegemata 5 aasta jooksul. ITKH süüdistab hagejat, et hageja ei palunud korduvat vastuvõttu ITKH spetsialistide poole, kuid hageja kirjavahtusest vanglaga ja tema raviloost tuleneb, et hageja mitu korda palus vanglal saata teda vastuvõtule ITKH-sse, kuid tema palved olid jäetud tähelepanuta. Antud situatsiooni tulemuseks oli see, et hagejal tekkis vasaku silma nägemisvõime kaotus.
§-st 771 on patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest. See tähendab, et vajalik on mõlema asjaolu esinemine. Aegumistähtaeg ei hakka kulgema sündmusest (nt vastuvõtust või operatsioonist). Õigusalases kirjanduses on leitud, et kohustuse rikkumisest teadasaamiseks saab pidada näiteks tervishoiuteenuse osutaja sellekohast teadet, teisese arvamuse kinnitust või arstiabi kvaliteedi komisjoni otsust. Uue hagi võib esitada ka juhul, kui nõutakse sellise kahju hüvitamist, mida varem ei nõutud (RKTKo 3-2-1-76-08, p 18). Kohtupraktikas on leitud, et uueks asjaoluks, mis annaks õiguse samast tervisekahjustusest tuleneva uue hagi esitamiseks, võib olla näiteks hageja tervise halvenemine või kahju suurenemine (RKTKm 3-2-1-27-04, p 17). Aegumise alguseks võib pidada Tartu Ülikooli Kliinikumi diagnoosi ümberlükkamist ja operatsiooni järjekorda lisamist Ida-Tallinna Keskhaigla poolt (al 29.03.2016). Kostjate vastused 5. Kostja I Eesti Vabariik Viru Vangla kaudu vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hagi aluseks olevad asjaolud, mida heidetakse ette Eesti Vabariigile, on seotud hagejale Viru Vanglas osutatava tervishoiuteenusega. Hagi järgi heidab hageja kostjatele ette hageja parema silma sarvkesta siirdamise operatsiooni vajadusele vähest tähelepanu pööramist. Viru Vangla piirdub käesolevas vastuses vanglale etteheidetava tegevuse kohta selgituse andmisega. Sarvkesta siirdamist puudutavas spetsiifilises osas saavad oma selgitused anda TÜK ja ITKH kui vastava teenuse osutajad. Vangla on seisukohal, et hagejale on vanglas osutatud pidevat ning asjakohast tervishoiuteenust.
lg 3 kohaselt lasub tõendamiskoormis patsiendil, käesoleval juhul kuna ette heidetakse tegevusetust, peab hageja tõendamisel lähtuma sellest kriteeriumist, muuhulgas tuleb hagejal tõendada, et vangla oleks pidanud hageja suunama mitte TÜK-i, vaid ITKH-sse ning sellise suunamise tegemata jätmine oli raviviga. Tõendiks ei saa olla hageja subjektiivne arvamus. Kostja on seisukohal, et käesoleval hetkel (hagis) ei ole hageja tõendanud ühtegi nõude elementi. Hageja heitis vanglale ette, nagu oleks vangla viivitanud hageja tervishoiuteenuse osutaja juurde suunamisega ning sedagi, nagu oleks hageja suunamine TÜK-i ebaõige otsus. Iseenesest ei ole vaidlust selles, et hageja soovitavat tervishoiuteenust (silma sarvkesta siirdamist) ei ole võimalik teostada Viru Vanglas. Siinkohal tulebki märkida, et ei TÜK ega ITKH (viimast peab õigeks tervishoiuteenuse osutajaks hageja ise), kus vangla hinnangul töötavad pädevad spetsialistid, ei ole käesoleva asja varasemas menetluses maakohtule esitatud vastustes vanglale selles osas etteheiteid teinud. Samuti ei ole hageja esitanud ei hagiavaldusega ega ka hilisemas määruskaebuste menetlustes ühtegi tõendit, mis võiks tõstatada kahtluse, et vangla on tervishoiuteenuse osutamise lepingut, st suunamiskohustust rikkunud. Täiendavalt avaldas kostja I Eesti Vabariik Viru Vangla kaudu 09.02.2022 seisukohas, et toetab TÜK taotlust TsMS § 449 osas vaheotsuse tegemiseks ja nõustub, et hageja nõue TÜK vastu on aegunud. Hageja avaldas oma 25.01.
§-s 771 ettenähtud aegumistähtaeg. Järelikult oli viimane päev kostja II vastu nõude esitamiseks 19.12.2019, hageja nõue kostja II vastu tuleb aegunuks lugeda alates 20.12.
aegumistähtaeg hakkas antud juhul kulgema 19.12.2014 visiidile järgnevast päevast, s.o 20.12.2014 (alternatiivselt kostja I 22.12.2014 kirja kättesaamisele järgnevast päevast ehk eelduslikult alates 23.12.2014). Hagiavalduse esitamise ajaks oli kostja II juures toimunud arstivisiidist ja kostja I esitatud teabenõude vastuse kättesaamisest möödas ligikaudu 5 aastat ja 6 kuud. Kuivõrd hageja nõue kostja II vastu on aegunud, puudub objektiivne põhjus tsiviilasjas menetluse jätkamiseks kostja II osas. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes on põhjendatud teha kostja II osas TsMS § 449 alusel vaheotsus, millega kohaldada aegumist A.A. nõudele sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Täiendavalt on kostja II 22.02.2022 seisukohas avaldanud, et ka hageja nõue kostja I vastu on aegunud, seega puudub objektiivne põhjus tsiviilasjas menetluse jätkamiseks kostja I osas. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes on põhjendatud teha ka kostja I osas TsMS § 449 alusel vaheotsus, millega kohaldada aegumist A.A. nõudele Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
) § 771 ettenähtud aegumistähtaja jooksul. Kohtuistungil jäi hageja enda kirjalikult esitatud seisukoha juurde, lisades uue seisukohana, et hageja sai teada, et Tartu Ülikooli Kliinikum ei võimaldanud talle operatsiooni teostamist siis, kui ta sai Ida-Tallinna Keskhaigla arvamuse, et operatsioon on vajalik. Operatsiooni järjekorda oli hageja lisatud 29.03.2016.a. Kohus palus pooltel täiendavalt vaheotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja seisukohti täpsustada (tl 96-96p II kd). Hageja on täpsustatud menetlusdokumendi esitanud 25.01.2022, milles avaldab aegumise osas, et on esitanud oma seisukohad vastates hagivastustele ja jääb varem esitatud seisukohtade juurde (tl 117 II kd). Kostjad on täpsustused esitanud. Kohus siinkohal nõustub kostjaga II, et hageja ei ole kohtu poolt antud tähtajaks kostja II aegumise vastuväidet sisuliselt puudutanud. Hageja viimases menetlusdokumendis on alles avaldanud, et aegumise alguseks võib pidada Tartu Ülikooli Kliinikumi diagnoosi ümberlükkamist ja operatsiooni järjekorda lisamist Ida-Tallinna Keskhaigla poolt (al 29.03.2016). Samas ei ole hageja selgitanud, kas hageja seisukoht aegumise küsimuses seondub kostja I ja/või kostja II aegumise vastuväitega. Siinkohal ja etteruttavalt märgib kohus, et hageja viimases menetlusdokumendis esitatud viited Riigikohtu lahenditele ei ole käesolevas vaidluses kohaldatavad. Kohus selgitab, et kuivõrd TsMS § 449 lõikest 3 tuleneb, et kohus ei aruta aegumise vastuväite esitamise korral asja sisuliselt, vaid käsitleb üksnes neid asjaolusid, mille põhjal on võimalik tuvastada, kas nõue on aegunud, siis kohus käsitleb alljärgnevalt TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist kostjate I ja II osas ning hindab vaidluse asjaolusid ja poolte väiteid üksnes nõude aegumisega seotud piirides. 11. Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida poolte vaheline õigussuhe (RKTKo 3-2-1-63-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus esmalt pooltevahelise õigussuhte. Mittevastava tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist saab patsient nõuda eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise tõttu, s.o lepingu alusel, kuid lepingulise kohustuse rikkumise tõttu isikule tervisekahjustuse tekitamise korral võib tervishoiuteenuse osutaja
lg 3 järgi vastutada ka kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi (
Seega saab hageja valida, kas ta nõuab tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist tervishoiuteenuse osutamise lepingu või kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Sellisel juhul võib hageja esitada oma nõuded TsMS § 370 lg 2 järgi alternatiivselt. Hagiavalduse kohaselt on kostjad rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi tervishoiuteenuste osutamisel ning seetõttu on hagejal tekkinud tervisekahju. Kohus leiab, et hageja on esitanud kostjate vastu tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel, so võlaõigusseaduse (
) § 758 alusel. Hageja ei ole esitanud nõuet alternatiivselt
jj alusel.
lg 1 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst, iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult. 12. Kostjad on seisukohal, et hageja nõue kostjate I ja II vastu on aegunud. Hageja on aegumise küsimuse osas avaldanud lühidalt oma seisukohad, mis on erinevad ja muutuvad. Viimases menetlusdokumendis on hageja esitanud konkretiseerimata seisukoha, et nõuded ei ole aegunud. Kohus selgitab, et ei võta vaheotsuses seisukohta hageja nõude rahuldamise eelduste täitmise kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud lepingulise kahju hüvitamise nõudele kohaldub võlaõigusseaduse (
) § 771. Tulenevalt
§-st 771 on patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest. See tähendab, et vajalik on mõlema asjaolu esinemine. Õigusalases kirjanduses on leitud, et aegumistähtaeg ei hakka kulgema sündmusest (nt operatsioonist) ja kohustuse rikkumisest teadasaamiseks saab pidada näiteks tervishoiuteenuse osutaja sellekohast teadet, teisese arvamuse kinnitust või arstiabi kvaliteedi komisjoni otsust. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Lähtudes eeltoodust tuleb viieaastast hagi aegumise tähtaega hakata lugema ajast, mil hageja sai teada kostja I ja II kohustuste rikkumisest, et nõuda kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju puhul saab eeldada, et kannatanu saab sellest teadlikuks kohe, kui talle saavad teatavaks nõude aluseks olevad asjaolud. Eeltoodud seisukoht on kooskõlas Riigikohtu poolt 30.01.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12 (p 11) väljendatuga. Hagi asjaoludest tulenevalt heidab hageja kostjatele ette seda, et Viru Vangla alusetult ja pika aja jooksul ei saatnud hagejat vastuvõtule ITKH-sse ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum tegi vale järelduse sellest, et hageja ei vaja operatsiooni ning täpsustavalt Viru Vanglale heidetakse ette, et ta ei saatnud hagejat vanglasse saabumisel ITKH-sse vaatamata sellele, et hageja digiloost tuleneb, et perearst, kes tegeles tema haigestumisega vabaduses, tegi saatekirja ITKH-sse. Vajadust saata hagejat ITKH-sse sarvkesta siirdamiseks kinnitas ka vangla arst. Selle asemel Viru Vangla saatis hageja Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuvõtule. Antud asjaolu tõttu on hagejale tekitatud kahju, kuna Tartu Ülikooli Kliinikum asus valele seisukohale, et hagejal puudub vajadus sarvkesta siirdamises. Hageja ITKH-sse saatmisel ilmnes, et ta vajab siiski sarvekesta siirdamist, ja hageja pandi operatsiooni ootejärjekorda hilinemisega. Tartu Ülikooli Kliinikum vastupidiselt varem tehtud diagnoosidele leidis, et sarvkesta siirdamine pole vajalik. Hiljem, lähtudes ITKH poolt tehtud diagnoosist tuleneb, et antud järeldus oli vale. Kostja I Eesti Vabariik Viru Vangla kaudu on seisukohal, et kuna hageja etteheide Viru Vangla tegevusele seisneb hageja TÜK-i vastuvõtule saatmises 2014. aastal ja vastuvõtt toimus 19.12.2014, siis pidi hageja sellest, et vangla suunas ta vastuvõtule TÜK-i, mitte IVKH-sse, saama teada hiljemalt siis, kui toimus hageja visiit. Seega hakkas antud juhul aegumistähtaeg kulgema 19.12.2014 visiidi ajast. Kohtu hinnangul, ei ole hageja enda seisukohta kostja I nõude aegumise osas esitanud. Kostja II SA Tartu Ülikooli Kliinikum on seisukohal, et nõue kostja II vastu on aegunud, kuna hageja sai väidetavalt indikatsiooni sarvkesta siirdamise operatsiooni vajaduse kohta juba 22.09.2014 Viru Vanglas arsti vastuvõtu käigus. Hageja, tulles 19.12.2014 sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum silmakliinikusse vastuvõtule, oli seega juba kindlal seisukohal väidetava operatsiooni vajalikkuse osas. Väidetav erinevus kostja III ja kostja II hinnangutes kirurgilise sekkumise vajaduse kohta sai hagejale teatavaks 19.12.2014 vastuvõtul. Nimetatud kuupäevale järgnevast päevast hakkas seega kulgema ka
§-s 771 ettenähtud aegumistähtaeg. Järelikult oli viimane päev kostja II vastu nõude esitamiseks 19.12.2019, hageja nõue kostja II vastu tuleb aegunuks lugeda alates 20.12.2019.
aegumistähtaeg hakkas antud juhul kulgema 19.12.2014 visiidile järgnevast päevast, s.o 20.12.2014 (alternatiivselt kostja I 22.12.2014 kirja kättesaamisele järgnevast päevast ehk eelduslikult alates 23.12.2014). Hageja on esitanud seisukoha, et kostja II vastu esitatud nõude aegumise tähtaega tuleb arvestada 12.10.2015.a kirjast (tl 25 I kd). Viidatud tõendist nähtub, et SA Tartu Ülikooli Kliinikum on vastanud hageja pöördumisele, milles on avaldatud, et pöördusite 19.12.2014 Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikusse eriarsti vastuvõtule parema silma nägemise halvenemise tõttu. Arsti poolt tehtud päeviku kannetes on kirjas, et „…silm ei valuta, siis hetkel kirurgiline ravi ei olnud näidustatud.“ Praegu märgite oma avalduse, et silm valutab. Valutava silma korral soovitame Teil uuesti pöörduda kohaliku silmaarsti poole.“ Samas on hageja poolt esitatud ka tõend, so Viru vangla 22.12.2014 vastus hageja teabenõudele, millest nähtub, et „Vastuseks Teie teabenõudele anname teada, et vastavalt SA Tartu Ülikooli Kliinikumi silmaarsti otsusele, ei ole kirurgiline ravi Teile hetkel näidustatud.“ (tl 31 I kd). Seda esialgset vastust on hilisemates vastustes uuesti esitatud (tl 29, 33 I kd). Seega, kui lähtuda hageja seisukohast, et aegumistähtaeg ei hakanud kulgema alates vastuvõtu päevast, so 19.12.2014, vaid hageja sai teada nõude aluseks olevast asjaolust 12.10.2015.a kirjast, siis on hageja sellekohane seisukoht ümber lükatud vangla 22.12.2014 kirjaga ehk, et hagejale oli teada Tartu Ülikooli seisukoht Viru vangla poolt 22.12.2014 edastatud vastusest. Tegemist on vangla, kui tervishoiuteenuse osutaja teatega. Hageja on esitanud ka seisukoha, et aegumise alguseks võib pidada Tartu Ülikooli Kliinikumi diagnoosi ümberlükkamist ja operatsiooni järjekorda lisamist Ida-Tallinna Keskhaigla poolt 29.03.2016. Kohtuistungil on hageja avaldanud, et algusest peale oli hagejale teada, et talle tuleb teha operatsioon (tl 96 II kd). Hageja ei ole enda seisukoha osas viidanud ühelegi tõendile, kuid asja materjalidest nähtuvalt on Ida-Tallinna Keskhaiglas 29.03.2016 koostatud epikriis mh selle kohta, et hageja on pandud PKP järjekorda, mille osas kostja III on selgitanud, et 29.03.2016 pöördus hageja silmaarsti vastuvõtule plaaniliselt. Vastuvõtul pandi ta sarvkesta siirdamise järjekorda. Hagejal puudub näidustus erakorraliseks silma sarvkesta siirdamiseks (epikriis, tl 54-55, sama, tl 32-33 II kd, kostja III menetlusdokument, tl 52 I kd). Hageja raviloost nr 151 nähtub, et 29.03.2016 on hageja tagasi toodud plaaniliselt väljaviimiselt SA Ida-Tallinna Silmakliinik (tl 23 I kd). Vaidlust ei ole selles, et hageja saabus Viru Vanglasse 05.07.2014. Hageja tõenditest nähtuvalt diagnoositi hagejal enne vangistust, so 17.01.2014 keratiit ehk sarvkestapõletik. Epikriisist nähtub ka, et läheb kontrolli Ida-Viru Keskhaiglasse järgmise nädala alguses: dr.Feldmaniga kokkulepitud. Helistab kui sarvkest on parem, võib panna amnioni. 21.01.2014 kanne mh selle kohta, et vajadusel kontrolli ITK Silmakliinikusse ja 16.05.2014 kanne mh selle kohta, et eriarsti korduv vastuvõtt 16.05.2014 (Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis, tl 12-14 I kd). Hageja ei ole avaldanud asjaolusid selle kohta, kas ta käis 16.05.2014 eriarsti vastuvõtul, tõendit selle kohta toimikus ei ole. Kostja III on avaldanud, et hageja käis vastuvõtul 17.01.2014, 29.03.2016, 05.01.2021 (kostja menetlusdokument, tl 15 II kd, tõendid, tl 12-14, 148-159 I kd, tl 32-33 II
§-s 771 ettenähtud aegumistähtaeg. Järelikult oli viimane päev kostjate I ja II vastu nõude esitamiseks 19.12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.