1-19-7495 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-7495 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Olga Abakumova Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Denis Semenovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Denis Semenov isikukood 38912222254, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht XXX Karistuse kandmise algus 03.06.2019 ja lõpp 03.03.2026 Kohtuistungil osalenud isikud Süüdimõistetu Denis Semenov (videosilla vahendusel) Kaitsja Kadi Sitska (videosilla vahendusel) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Denis Semenov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Denis Semenovile osutatud riigi õigusabi eest 97,20 eurot (üheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend senti). Mõista KrMS § 180 lg 1, 3 alusel Denis Semenovilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu 97,20 eurot, mis tuleb tasuda kolme
(3)kuu jooksul alates kohtumääruse 1
(6)1-19-7495 jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700051008 ning selgitus „Denis Semenov, 1-19-7495, kaitsjatasu“. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Denis Semenovile, kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu 22.10.
- a otsusega tunnistati Denis Semenov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 348 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.04.
- a kohtuotsuse nr 1-19-2314 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra, mõistes D. Semenovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 03.06.
- Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 17.12.
- Viru Vangla esitas 17.10.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Semenovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
- Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta D. Semenovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
- 01.11.2022 kohtuistungil avaldas D. Semenov, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Varem ei mõelnud ta kuritegu toime pannes tagajärgedele, kuid nüüd soovib elada seaduskuulekalt. Just nüüdse vangistuse ajal mõistis, et kuriteole järgneb tagajärg. Mõistis seda, kuna nüüd viibib juba pikalt vanglas. Seljavalud ehitustöödel töö tegemist ei takista. Ka narkootikumide tarvitamine ei too kasu, seda aitas mõista sotsiaalprogrammi läbimine. Narkootikumidest hoidumiseks tuleb tal vältida selliseid narkootikumidega seotud kohti või tuleb öelda ei. Kümne distsiplinaarrikkumise eest on karistust kandnud ja nüüd sai aru, et rikkumisi toime panna ei tohi. Viimased rikkumised olid augustis ja oktoobris, kuna pandi ühte kambrisse konfliktse inimesega ja teist valikut ei olnud. Kuna tal on töökoht ja hakkab saama normaalset töötasu, siis oma kodus narkokuritegusi enam toime panema ei hakka. Narkosõltuvust ei ole, sest on programmi läbinud. Alkoholist on loobunud ja viimasel ajal erilisi probleeme alkoholiga olnud ei ole. Kodus ootavad teda lähedased, kellel on vaja abi ja tuge. Soovib töötada ja ei soovi 2
(6)1-19-7495 enam rikkuda seadust. Süüdimõistetu palub kohtul anda võimalust tõestada, et ta on võimeline elama vabaduses seadust rikkumata.
- Kaitsja Kadi Sitska palus vabastada D. Semenov ennetähtaegselt vanglast ja kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet. Eeldused ennetähtaegseks vabanemises on täidetud. Kaitsjal on usk, et kaitsealune on teinud vajalikud järeldused ja on suuteline kontrollnõudeid järgima. Elu- ja töökoht ning sotsiaalne tugi on olemas. Kaitsealune on jätkuvalt oodatud töötaja. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Vangla esitatud iseloomustusega seoses märgib kohus, et pole võimalik aru saada, millele tuginevalt on vangla arvutanud uue kuriteo tõenäosuse protsendimäärad. Vangla ei esitanud oma seisukoha toetuseks mingeid arusaadavaid sisulisi põhjendusi, mistõttu jääb see seisukoht tähelepanuta. Prokuratuuri esitatud arvamusega seoses märgib kohus, et esitatud arvamus on üldsõnaline ja sisult piirdub ühe lausega, et prokurör nõustub vangla arvamusega. Kohtupraktika järgi aga prokuratuuri põhistamata arvamusel ei saagi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel sisulist kaalu olla (Tartu Ringkonnakohtu 27.11.
- a määrus asjas nr 1-15-1167, p 23). Subjektiivne hinnang, kas isik vabastada või mitte, arvestamisele ei kuulu.
- Riigikohus on 07.02.
- a määruse nr 1-14-10087 p-s 35 selgitanud, et KarRS § 20 lg 1 p-st 8 tulenevalt on vanglateenistusel õigus saada karistusregistri arhiivis asuvaid andmeid kinnipeetava või kriminaalhooldusaluse kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seisukoha kujundamisel kohus ei ole arvestatud arhiveeritud karistusandmetega, millele viidatakse kohtule esitatud iseloomustuses.
- Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil süüdimõistetu ning tema kaitsja, leiab, et D. Semenov ei kuulu vangistusest tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla vabastamisele.
- D. Semenov kannab karistust esimese astme tahtliku kuriteo toimepanemise eest. Formaalsed eeldused tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on KarS § 76 lg 2 p-i 1 järgi täidetud, kuivõrd D. Semenov on temale mõistetud karistusajast - 6 aastat 8 kuud 28 päeva vangistust - ära kandnud enam kui 3 aastat 4 kuud ja 14 päeva, mis on rohkem pool mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et D. Semenovi avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks.
- Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
- Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21).
- Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda. Isiku lähedaste hulka kuulub eelkõige ema, kes on D. Semenovi ennetähtaegsel vabanemisel valmis toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Positiivsena võib välja tuua, et 3
(6)1-19-7495 D. Semenov on karistuse kandmise ajal osalenud täitmiskavas ettenähtud eesmärkide täitmisel. Vangistuses on ta tööga olnud hõivatud. Viimati oli D. Semenov määratud majandustöödele. D. Semenov õppis ja õpib riigikeelt A2 tasemel ning omandab eriala. Ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevused. Programmi läbis D. Semenov täismahus. Tal on positiivsed elueesmärgid, kuid programmi läbiviija hinnangul teadmiste ja oskuste rakendamine elus on raskendatud. Jätkutegevuses on kinnipeetavat hinnatud heatujuliseks ja stabiilseks. Isik teab oma riskifaktoreid, milleks on tegevusetus ja elukeskkond. Ametnikega suheldes on viisakas ja koostöövalmis. Vabanemise korral on olemas töökoht, kuhu siirduda. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile end parandada.
- Kõigele eeltoodule vaatamata asub kohus seisukohale, et uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. D. Semenovi puhul annavad alust rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema käitumine karistuse kandmise ajal, karistusandmed ning tema varasem elukäik.
- Vangistuses on D. Semenovil hulgaliselt distsiplinaarrikkumisi. Sõltumata distsiplinaarrikkumiste arvust, mis on määruse tegemise aja seisuga kümme, nähtub et eriliigilised rikkumised on toime pandud pikema aja vältel. Tegemist ei ole mõne üksiku, juhusliku rikkumisega, vaid süstemaatilise allumatuse ja eeskirjade rikkumisega. Kehtivate distsiplinaarrikkumiste eest on Viru Vangla D. Semenovile määranud korduvalt kartseri, kuid seda tingimisi katseaja määramisega. Nimetatu D. Semenovi käitumisele mõju ei avaldanud ning D. Semenov jätkas uute rikkumiste toimepanemisega. Seetõttu on Viru Vangla määranud D. Semenovile karistuseks kartseri, noomituse ja taaskord kartseri katseaja määramisega. Viimati on distsiplinaarkaristused määratud 18.07.2022 toime pandud rikkumise eest selles, et D. Semenov viibis ilma loata temale mitte ette nähtud kambris. 20.07.2022 rikkus D. Semenov nimesildi kandmise korda. Kohus leiab, et kui inimene ei suuda järgida temale kehtestatud reegleid vangistuses, on tõenäoline, et ta ei suuda järgida reegleid ka vabaduses. See võib väljenduda nii õigusrikkumistes kui ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumises. Seda enam isiku puhul, kes on juba varasemalt vabaduses viibides kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kohus ei jaga kaitsja usku, et elektroonilise valve kohaldamine on selline mõjutusvahend, mis garanteerib D. Semenovi seaduskuuleka käitumise ennetähtaegsel vabanemisel. Seega on kohtu hinnangul distsiplinaarrikkumiste toimepanemine ennetähtaegse vabastamise otsustamisel asjaolu, mis ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
- D. Semenovi õiguskuulekale käitumisele antav negatiivne hinnang ei põhine ainult tema käitumisele vangistuse ajal. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus ka D. Semenovi varasemat elukäiku. Viru Maakohtu 22.10.
- a kohtuotsusega tunnistati D. Semenov süüdi ja teda karistati vangistusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2, § 348 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt pani D. Semenov toime korduvalt suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis, võltsitud tähtsa isikliku dokumendi hankimise ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise. D. Semenov pani toime rasked esimese ja teise astme kuriteod majandusliku kasu saamise eesmärgil, seades ohtu nii rahvatervise kui avaliku usalduse. Selliste raskete kuritegude toimepanemine tähendab, et D. Semenovi retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal niivõrd muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud.
- D. Semenovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib ta teist korda. Esmakordse narkokuriteo (KarS § 184 lg 1) pani D. Semenov toime 8 kuud pärast eelmisest vangistusest vabanemist. Selle eest karistati teda tingimisi vangistusega kohustusega alluda käitumiskontrollile. Kantava karistuse kandmise aluseks olevad kuriteod, sh korduva 4
(6)1-19-7495 narkokuriteo on D. Semenov pannud toime katseajal. Seejuures jätkas ta tahtlike kuritegude toimepanemist ajal mil ta teadis, et tema suhtes toimetatakse kriminaalmenetlust ning süüdimõistev kohtuotsus ei olnud veel jõustunud. Eeltoodust järeldub, et D. Semenov kordab oma varasemat käitumismustrit. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on tema puhul varalise kasu saamine, grupi mõju ning probleemide lahendamise oskamatus. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et varasemalt on D. Semenovile 01.03.
- a kohtuotsusega mõistetud vangistus pööratud 10.04.
- a määrusega täitmisele registreerimisnõude korduva rikkumise tõttu. D. Semenovile on iseloomulik eirata kehtivat õiguskorda. Nimetatut kinnitab ka karistuse kandmise ajal kehtivate normide eiramine. Kõik see kogumis näitab, et D. Semenov ei suuda eeskujulik käituda ei vangistuses ega ka vabaduses viibides. D. Semenovi edasises õiguskuulekas käitumises ei veena kohut ka D. Semenovi ja tema kaitsja kohtuistungil kõlanud seisukohad arusaamise ja mõistmise soovist elada seaduskuulekalt. D. Semenov on oma senise käitumisega vastupidist tõestanud ning varasem vangistuses viibimine tema õiguskuulekat käitumist siiski ei taganud.
- Samuti näitab D. Semenovi käitumine, sh kuritegude arv ja raskus ning isiku roll toimepandud kuritegudes (isik oli pigem organiseerija rollis) tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. Seejuures ei saa jätta arvestamata sedagi, et ta tarvitas ka ise vabaduses olles narkootilisi aineid.
- Uute kuritegude toimepanemist võib D. Semenovi puhul soodustada justnimelt sõltuvusainete (eelkõige narkootikumide) tarvitamine. Meditsiiniosakonna andmetel on D. Semenov narkootikumide kuritarvitaja. Ta alustas narkootikumide tarvitamist 20-aastaselt, tarvitas igapäevaselt eriliigilisi narkootikume, viimati enim amfetamiini süstimise teel. Teda on kriminaalkorras karistatud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest. D. Semenovi enda hinnangul tal probleeme seoses ainete tarvitamisega ei ole. Ta mõistab, et narkootikumide tarvitamine tekitab kahju ning viib kuritegude toimepanemiseni. Kantava karistuse kandmise ajal ta läbis erinevaid sõltuvust käsitlevaid tegevusi, millest omandas enda jaoks vajalikku infot. Isiku sõnul ei ole tal enam narkootikumidega probleeme, kuna ta on oma elukorralduse läbi mõelnud ning suudab öelda ei. Arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega ning analüüsides isiku suhtumist sõltuvusainete tarvitamisesse, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest loobuda, karsket eluviisi hoida ning uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kuigi D. Semenov on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis peaks aitama probleemsetes olukordades toime tulla, ei pruugi narkootikumide tarvitamisest vabanemine siiski nii lihtne olla. Vangistuses on D. Semenovi kainus küll tagatud, kuid ei saa kindel olla, et ta suudaks ka vabaduses narkootilistest ainetest eemale hoida. Tema tarvitamisharjumus on võrdlemisi pikaajaline. Vabaduses ta oma probleemiga ei tegelenud, vaid vastupidi, pidas narkootilisi aineid lahenduseks eluliste raskustega toimetulemiseks. Tagasilanguse oht ei ole D. Semenovi puhul seega täiel määral välistatud. Talle võib ju määrata keelu mitte tarvitada narkootilisi aineid, kuid füüsiliselt keegi teda takistada ei saa. Seejuures on vangla hinnangul D. Semenovi motivatsiooni narkootikumide tarvitamisest loobumiseks väheseks ning ka sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul on saadud teadmiste ja oskuste rakendamine elus raskendatud.
- Kohus nõustub D. Semenovi seisukohaga, et ümbritsev keskkond soosib kuritegude toimepanemist. Edulootust seaduskuulekaks eluks vähendab asjaolu, et D. Semenovi suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud ning ta läheb elama elukohta, kus ta pani varasemalt toime kuriteo, olles seejuures isik, kes on grupi poolt mõjutatav. Narkootikumidega seotud kuritegusid on võimalik toime panna ka kodust lahkumata elektroonilisi vahendeid kasutades. Selliselt on D. Semenov varasemalt ka käitunud, pannes narkokuriteo mh toime interneti vahendusel. Elektrooniline valve annab võimaluse kontrollida, 5
(6)1-19-7495 kas isik viibib elektroonilise valveseadme levialas, kuid ei võimalda kindlaks teha, millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Kohtu seisukohta ei muuda seegi, et isikul on olemas töökohagarantii ning saadav töötasu tagab majandusliku toimetuleku. Ametlikult on D. Semenov töötanud napilt. Viimatine tööandja on küll valmis D. Semenovi tööga kindlustama, kuid vaatamata viimatisele ametlikule töökohale, pani D. Semenov kuriteod toime majandusliku kasu saamise motiivil. Seejuures oli tal 22.10.
- a kohtuotsusest nähtuvalt kuritegude toimepanemise ajal olemas töökoht sama tööandja juures. Lootust piisavalt suureks sissetulekuks ei saa pidada ka selliseks garantiiks, mis majandusliku surutise foonil, kui isikul on võlgnevusi ca 11 00 euro ulatuses, tagab eduka majandusliku toimetuleku. Surve enda heaolu tagamiseks uute kuritegude toimepanemiseks on D. Semenovi puhul reaalne. Ka ei olnud varasemalt D. Semenovi seaduskuuleka elu garantiiks või piisavalt suureks motivaatoriks ema toetus. Vastupidiselt pani D. Semenov kuriteo toime ühises elukohas.
- Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt suudab D. Semenov püstitada realistlikke eesmärke, kuid võib jääda hätta selle saavutamisel. Kohus on seisukohal, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad samuti kohtule aluse kahelda, et isik suudab praegusel ajal vabaduses õiguskuulekalt käituda ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole seejuures ka varasem viibimine vangistuses pannud D. Semenovi mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises.
- Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud juhul puuduvad materiaalsed eeldused D. Semenovi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud. Kohtul puudub kindlus, et kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära D. Semenovi poolt uue kuriteo toimepanemine. Ohuprognoos D. Semenovi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu D. Semenov tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata.
- D. Semenovi kaitsja Kadi Sitska esitas 01.11.2022 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramiseks koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. Materjalidega tutvumiseks ning ettevalmistuseks kulus 60 minutit ning istungil osalemiseks 30 minutit. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui toimingutele kulunud aja osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg-st 3 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26.07.
- a määruse nr 16 „ Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” § 1 lg dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 135,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel kuulub kaitsjatasu D. Semenovilt väljamõistmisele.
- KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Selliseid erakordseid asjaolusid, mis tingiks süüdimõistetult väljamõistetud menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise, maakohus ei tuvastanud. Samas hinnates D. Semenovi varalist seisundit – K-Raha andmetel on tal 11 100,56 euro suurune võlgnevus – määrab kohus, et D. Semenov peab kaitsjatasu, s.o 97,20 eurot, tasuma kolme kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)