KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19409 Tsiviilasi Polizia Sei

) § 142 lg 1 kohaselt, õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 143

järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 146

lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat.

§ 147lg 1 kohaselt algab aegumistähtaja kulgemine nõude sissenõutavaks muutumisest.

Seega vaidlusalusest laenulepingust tulenevad tähtajad hakkasid kulgema vastavalt alates 01.04.2017 ja 16.09.2017 ning hageja nõue 90 047 euro osas aegus 31.03.2020 ning 130 900 euro osas aegus nõue 15.09.

1. 4.6.
2. Kohus leiab, et aegumine ei peatunud pankrotiavalduse esitamisega. Pankrotiavaldus on esitatud kohtule 04.10.2021, mis enam kui 4 aastat hiljem pärast nõuete sissenõutavaks muutumist. Hageja vandeadvokaadist seaduslik esindaja kinnitas 27.09.2022 toimunud istungil (t.lk 131 pöördel), et advokaadina ta teab, mis on aegumine ja et nõuded tuleb õigeaegselt esitada, kuid tal oli suur psühholoogiline tõrge I vastu kohtusse minna. Kohtu hinnangul tulnuks hagejal siiski aegumise vältimiseks kohtusse pöörduda aegumistähtaja jooksul, kui hagejale sai selgeks, et võlgnikud ei suuda lepingus toodud tähtajaks oma kohustusi täita. Kohtusse pöördumisel ei saa aegumise arvestamisel mingil moel arvestada hageja seadusliku esindaja ja I L sõprussuhteid ja sellest tulenevat tõrget kohtusse pöördumisel. Käesoleval juhul on siiski hageja seaduslik esindaja pidanud võimalikuks hageja kohtusse pöördumist. Samuti ei ole hagi esitatud mitte I L, vaid Quantatech OÜ vastu. 4.6.
3. Kohus leiab, et puudub alus jätta aegumine kohaldamata põhjusel, et see on vastuolus hea usu põhimõttega. Asjas pole leidnud tuvastamist, et kostja oleks tegutsenud hageja suhtes vastuoluliselt ja pahauskselt, eksitades hagejat sihilikult. 7 4.6.
4. Seega on kohus seisukohal, et hageja nõue on aegunud ja kõike eelnevat arvestades jätab kohus hagi rahuldamata. 4.6.
5. Kohus ei hinda kostja vara võõrandamisega seonduvaid asjaolusid ja tõendeid (t.lk 80-93), kuivõrd nimetatu ei oma tähtsust käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast.
6. Menetluskulude jaotus 5.
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 5.
8. TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. 5.
9. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. 5.
10. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik