Obsah (8)

§ 45§ 17§ 18§ 43§ 8§ 27§ 47§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuaril 2023. a kell 16.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-

§ 45

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. 3 2-22-11681 Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku esialgsel hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oskamatu ja hooletu finantskäitumine (kohustuste võtmine erinevate kiir- ja tarbimislaenude näol). Võlgnik on välja toonud, et ta on töötu. Võlgnik töötas alates aastast 2014. a kuni aprillini 2022. a xxx, kuid oli sunnitud oma töökoha üles ütlema, sest tal puudus seoses tekkinud majandusraskustega võimalus endale Tallinnas elamispinda üürida. Võlgniku sissetulek koosneb ajutisest töötutoetusest summas 290 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust ja

§ 17ja § 45 ning Pankr

S § 1 ja § 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada S M`i pankrot ja pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankroti väljakuulutamise korral on usaldusisiknõus jätkama pankrotihaldurina. II Kohtumääruse põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 4 2-22-11681

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgniku sissetulekuks on ajutine töötutoetus 290 eurot kuus. Võlgniku vara eelduslikuks väärtuseks on 1765 eurot, mis koosneb rahast arvelduskontodel ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol summas 265.03 eurot ja sõidukist xxx (ehitusaasta 2008). Nimetatud sõiduki väärtus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus, kuna võlgniku hinnangul on auto väärtus 1500 eurot, kuid usaldusisik on välja selgitanud, et portaali Auto24.ee andmetel on sellise sõiduki keskmiseks väärtuseks 5000 eurot, kuid tegelikkuses sõltub oluliselt sõiduki seisukorrast ning võib olla vahemikus 1000 kuni 6000 eurot. Võlgniku täitmata kohustuste suuruseks on kokku 16 037.88 eurot. Täitemenetluse registris puuduvad võlgniku kohta andmed. Võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele saab pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnik ei tööta, ta on tööotsijana arvel Töötukassas. Võlgnik on AS Pensionikeskus andmetel esitanud 10.09.2021 kohustusliku kogumispensioni väljavõtu avalduse ning väljamakse võlgnikule on teostatud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub oluline vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlus. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti puudub võlgnikul ja võlgniku sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
3. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
4. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 8

lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti 5 2-22-11681 väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45

lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 45

lg 1 alusel välja kuulutada ja samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 10. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks pettuse teel krüptovaluutat ostma meelitamine ja investeeritud rahast ilma jäämine, mille tõttu on võlgnik esitanud kuriteoteate. Kokku on võlgniku väitel temale tekitatud kahju kokku 43 670 eurot. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oskamatu ja hooletu finantskäitumine (kohustuste võtmine erinevate kiir- ja tarbimislaenude näol). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
2. Kohus selgitab S M’ile, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni kohustustest vabastamise menetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui S M soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek.
3. Kohus selgitab S M’ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. S M’il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on 6 2-22-11681 kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
4. Oliver Ennok on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks S M’i /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7