4-22-4491/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuaril 2023.a, Tallinn Väärteoasja number 4-22-4491 Kohtukoosseis kohtunik Karin Olentšenko Kaebuse sisu menetlusaluse isiku Artjom Novikovi (ik 38611060240, eluk. xxx) 19.12.2022.a kaebus väärteoasjas nr 2315,22,007361 tehtud otsusele Kaebuse esitaja Artjom Novikov Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Artjom Novikovi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja jätta läbi vaatamata Artjom Novikovi poolt esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.10.2022 otsusele väärteoasjas nr 2315,22,007361 ning tagastada kaebus esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10.10.2022 otsusega väärteoasjas nr 2315,22,007361 karistati Artjom Novikovi LS § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. 19.09.2022 koostatud väärteoprotokolli AB1434229 kohaselt 19.09.2022 kell 16.11 Tallinnas Kärberi 2 juures liikudes Laagna tee suunas juhtis Artjom Novikov mootorsõidukit MB reg.nr XXXXXX, kasutades mobiiltelefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduauto liikumise ajal hoidis mobiiltelefoni käes, millega rikkus LS § 33 lg 11 p 1 ja pani toime LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 19.12.2022 Artjom Novikov esitas kohtule taotluse edasikaebamise tähtaja ennistamiseks seoses sellega, et sai otsuse kätte alles 13.12.2022 kohtutäiturilt_ ta ei esitanud oma e-posti andmeid, palus kõik otsuses saata posti teel märgitud aadressile ja tal pole rikkumiste kohta protokolli (lisatud kohtutäitur Kaire Põltsi täitmisteade, mis oli saadetud aadressile xxx). 21.12.2022 Artjom Novikov esitas kohtule täiendavalt kaebuse eelpool nimetatud otsusele, milles selgitas üksnes 19.09.2022 sündmuse asjaolusid. 05.01.2023 saabus kohtule väärteotoimik kohtuvälise menetleja saatekirjaga, millest nähtub, et politseiametniku vormikaamera salvestiselt nähtub, et menetlusalune isik ei olnud nõus väärteoprotokolli allkirjastama ega võtnud vastu väärteoprotokolli koopiat, õigused loeti isikule ette ja tutvustati väärteoprotokolli. Videost nähtub, et menetlusalune isik ei esitanud taotlust saada väärteoasja otsus oma postiaadressile, seega oli isikul hoolsuskohustus lahendi kuupäeva saabudes pöörduda politseijaoskonda otsuse kättesaamiseks, st puuduvad mõjuvad põhjused kaebtähtaja ennistamiseks. Kohtumääruse põhjendused VTMS § 114 lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Viidatud sätetest järeldub ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (Riigikohtu lahend 31-1-83-08). Nähtuvalt kohtule esitatud väärteotoimikust menetlusalune isik 19.09.2022 ei olnud nõus väärteoprotokolli allkirjastama ega võtnud vastu politseiametniku poolt pakutavat väärteoprotokolli koopiat, õigused loeti isikule ette ja tutvustati väärteoprotokolli, isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kuna isik oli menetlustoimingute tegemise juures, siis oli ta täiesti teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nõuetekohane märkus väärteoprotokollis „keeldus allkirjastamast“ toob kaasa VTMS § 70 lg 2 neljandas lauses ette nähtud õigusliku tagajärje – väärteoprotokolli koopia loetakse menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. Alles täitmisteate saamisel esitas menetlusalune isik kohtule taotluse edasikaebe tähtaja ennistamiseks, märkimata põhjusi, miks on edasikaebamise tähtaeg ületatud. Jättes väärteoprotokollile alla kirjutamata ja selle koopia politseiametnikult vastu võtmata, ei näidanud menetlusalune isik üles huvi ka väärteoasja tehtud otsuse vastu, kuigi talle loeti ette õigused ja väärteoprotokollis märgitud andmed, sh otsuse tegemise aeg. Vastavalt VTMS § 38 lg 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. A.Novikov ei ole esile toonud asjaolusid, mida saaks pidada mõjuvateks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes, millistele tuginedes oleks võimalik kaebetähtaega ennistada. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu lahendid 3-1-1-144-03 ja 3-1-1-77-98). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mõne objektiivse asjaolu esinemist kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kaebuses ei ole isik toonud välja ühtegi asjaolu, mis takistas tal menetluse vastu varem huvi tundmast. A.Novikovil oli teada aeg, millal kohtuväline menetleja oli lubanud teha teatavaks tema kohta tehtava karistamisotsuse ning asjaolu, et ta lihtsalt ei võta vastu politsei poolt pakutud väärteoprotokolli koopiat ja ei allkirjasta menetlusdokumente, ei anna alust lugeda märgitud asjaolu objektiivseks takistuseks kaebetähtaja möödalaskmisel. Kaebaja pidi ise üles näitama aktiivsust ning tutvuma väärteoasjas tehtud otsusega ettenähtud kuupäeval kohtuvälise menetleja juures. Teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Keeldudes väärteomenetluse läbiviimisel menetlustoimingutest, pidi A.Novikov ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema enda kohta tehtud otsuse kätte. Kohtu arvates ei ole võimalik tolereerida menetlusaluse isiku poolt läbiviidava väärteomenetluse ignoreerimist. Kui menetlusalune isik politseiametniku küsimustele ei vasta, väärteoprotokolli ei allkirjasta ega võta vastu, postiaadressi ei anna, siis ei ole võimalik hiljem väita, et puudub teadmine tehtavast otsusest. Olukorras, kus menetlusalune isik oli teadlik nii läbi viidud menetlusest, väärteoprotokolli sisust, enda õigustest ja kohustusest ning kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, puudub kohtul alus eeldada, et menetluse käigus oleks rikutud isiku õigusi vms, mis võiksid kaasa tuua tähtaja ennistamise ning olla aluseks kaebuse läbivaatamisel. Seega ei ole tegemist muu asjaoluga, mida kohus peab mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmiseks. VTMS § 114 lg 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav (Riigikohtu lahend 3-1-1-99-10, p 16) ning nende andmetega tutvus menetlusalune isik väärteoprotokolli koostamisel. Kohus asub seisukohale, et A.Novikov ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks, kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel, mistõttu ei kuulu taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamisele ning seetõttu ei kuulu kaebus läbivaatamisele. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lg 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)