4-22-4610/9

4-22-4610 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tallinnas Väärteoasja number 4-22-4610 (väärteoasja nr 2317,22,008794) Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi M E väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik M E; ik: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord
2. Rahuldada kohtuvälise menetlaja taotlus
3. Lõpetada väärteomenetlus M E suhtes väärteoasjas nr 4-22-4610 (väärteoasja nr 2317,22,008794, väärteoprotokoll nr AB1616429) VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, seoses teos kuriteo tunnuste ilmnemisega.
4. Väärteoasja materjalid edastada kohtuvälisele menetlejale, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna
5. menetlusgrupile kriminaalasja nr 22,2440,01370 materjalidega ühendamise korraldamiseks. KrMS § 387 lg 1 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 29.12.2022 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp saatnud kohtusse väärteoasja materjalid väärteoasjas nr 2317,22,008794 (väärteoprotokoll nr AB1616429) leides, et menetlusalust isikut M E tuleks karistada LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest arestiga. 20.01.2023 edastati Politsei- ja Piirivalveametist Harju Maakohtule taotlus väärteoasja lõpetamiseks seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. Nimelt alustati M E suhtes kriminaalmenetlus nr 22244001370 KarS § 4231 tunnustel mis seisneb selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud 15.04.2022 mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest ning kes on 07.12.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 10.12.2022 kella 22.07 paiku xxx juures mootorsõidukit xxx registreerimisnumbriga xxx, 1 4-22-4610 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti on M E kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ka 07.12.2022 ja 15.04.
6. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtuvälise menetleja taotluse ja väärteoasja materjalidega, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Taotlusele lisatud materjalidest nähtub, et M E on kõrvaldatud 07.12.2022 ja 15.04.2022 mootorsõiduki juhtimiselt, kuivõrd tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Taotlusest nähtuvalt on tema suhtes alustatud kriminaalmenetlust seoses 10.12.2022 episoodiga. Praeguses väärteoasjas heidetakse talle muuhulgas ette samalaadset rikkumist (väärteoprotokoll ja 07.12.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus). Seetõttu saab järeldada, et kohtu menetluses olevat 07.12.2022 episoodi tuleb näha sõiduki süstemaatilise juhtimisena juhtimisõiguseta isiku poolt ehk kuriteokoosseisu osana. Karistuspoliitiliselt on leitud, et ühtset süsteemi moodustavaid osategusid tuleks menetleda ühes menetluses. Teisalt seondub see ka vajadusega järgida ne bis in idem-põhimõtet, vältimaks topeltmenetlemist ja -karistamist. Selle jätkuna on Riigikohtu praktikas korduvalt leitud, et kui isikut ei ole enne kolmandat juhtimisõiguseta juhtimist (s.o kuriteos) jõustunud otsusega väärtegudes süüdi tunnistatud, neelduvad LS §-le 201 vastavad väärteod KarS § 4231 järgi menetletava ja karistatava kuriteo koosseisus ja nende väärtegude teoebaõigus ammendub süstemaatilises juhtimisõiguseta juhtimises kui põhiteos. Sel juhul tuleb kohtul väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel lõpetada kuriteotunnuste ilmnemise tõttu (nt RKKKo 4-19-4337 p 9-10, 3-1-1-82-15, p 13). Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 4 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos on ilmnenud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et eelpool märgitud põhjustel tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. Arvestades, et M E teos esinevad kuriteotunnused, on ilmnenud väärteomaterjalide pinnalt juba ettenähtav absoluutne menetlustakistus ja kohus ei pea põhjendatuks sellekohase otsustuse lahendamiseks menetlusökonoomiat silmas pidades kulutada täiendavat aega kohtuistungi pidamisele. Menetlusalusel isikul on võimalik enda vastuväited esitatud taotlusele esitada soovi korral kaebemenetluses. Kohus leiab, et eespool märgitud põhjustel tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega ning väärteoasja materjalid saata kohtuvälisele menetlejale kriminaalasja materjalidega ühendamiseks. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p-st 4, § 48, § 85, § 107 lg-st
7. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 2