← Eesti

2-22-129576/12

Obsah (12)§ 637§ 187§ 444§ 405§ 440§ 445§ 468§ 162§ 174§ 147§ 4881§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tall

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 444

lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 405

lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagihinnast tulenevalt hagiavaldust oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning lahendab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Seetõttu jätab kohus välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. 2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (laenuandja) ja kostja sõlmisid 20.09.2020 järelmaksulepingu nr xxxxx, mille alusel sai kostja krediiti 365,24 eurot intressimääraga 24,15% aastas. Kostja pidi krediidi tagastama ja intressi tasuma 24 osamaksega. Kostja ei ole alates 09.03.2022 lepingu alusel makseid teinud. Laenuandja saatis 15.04.2022, 20.05.2022 ja 20.06.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Laenuandja saatis 08.07.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Laenuandja edastas 24.07.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja teate nõude hagejale loovutamise kohta. Hagejal on kostja vastu 20.09.2020 järelmaksulepingu nr xxxxx alusel krediidi 159,16 euro tagastamise nõue, intressi 39,66 eurot tasumise nõue, sissenõudekulude 24,25 eurot tasumise ja sissenõutavaks muutunud viivise 9,85 eurot tasumise nõue. Lisaks nõuab hageja kostjalt alates 09.09.2022 põhinõude 159,16 eurot tasumata osalt viivise määraga 24,15% aastas tasumist. Laenuandja ja kostja sõlmisid 17.05.2021 järelmaksulepingu xxxxxx, mille alusel sai kostja krediiti 194,96 eurot intressimääraga 24,15% aastas. Kostja pidi krediidi tagastama ja intressi tasuma 12 osamaksega. Kostja ei ole alates 09.03.2022 lepingu alusel makseid teinud. Laenuandja saatis 15.04.2022, 20.05.2022 ja 20.06.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Laenuandja saatis 3

(5)09.07.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Laenuandja edastas 24.07.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja teate nõude hagejale loovutamise kohta. Hagejal on kostja vastu 17.05.2021 järelmaksulepingu xxxxxx alusel krediidi 17,11 euro tagastamise nõue, intressi 0,37 eurot tasumise nõue, haldustasu summas 0,99 eurot tasumise nõue, sissenõudekulude 29,10 eurot tasumise ja sissenõutavaks muutunud viivise 1,71 eurot tasumise nõue. Lisaks nõuab hageja kostjalt alates 09.09.2022 põhinõude 17,11 eurot tasumata osalt viivise määraga 24,15% aastas tasumist. Laenuandja ja kostja sõlmisid 05.01.2022 järelmaksulepingu xxxxxxx, mille alusel sai kostja krediiti 320,99 eurot intressimääraga 24,15% aastas. Kostja pidi krediidi tagastama ja intressi tasuma 24 osamaksega. Kostja ei ole alates 09.03.2022 lepingu alusel makseid teinud. Laenuandja saatis 15.04.2022, 20.05.2022 ja 20.06.2022 kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Laenuandja edastas 23.06.2022 kostjale teatise laenulepingu ülesütlemise kohta ja teate nõude hagejale loovutamise kohta. Hagejal on kostja vastu 05.01.2022 järelmaksulepingu xxxxxxx alusel krediidi 303,26 euro tagastamise nõue, intressi 45,06 eurot tasumise nõue, sissenõudekulude 29,10 eurot tasumise ja sissenõutavaks muutunud viivise 10,75 eurot tasumise nõue. Lisaks nõuab hageja kostjalt alates 09.09.2022 põhinõude 303,26 eurot tasumata osalt viivise määraga 24,15% aastas tasumist. Kokku nõuab hageja kostjalt kolme lepingu alusel 670,37 euro tasumist ning alates 09.09.2022 põhinõude 479,53 eurot tasumata osalt viivise määraga 24,15% aastas tasumist (dtl-d 2035). 3.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja avaldas 04.10.2022 kostja vastuses, et ta võtab krediidilepingutest tuleneva nõude omaks ning palub võimalust tasuda võlgnevus 24 kuu jooksul võrdsetes osades (dtl 99). Hageja nõue 670,37 eurot tasumiseks ning alates 09.09.2022 põhinõudelt 479,53 eurot viivise määraga 24,15% aastas tasumiseks tulenevad hageja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali vahel sõlmitud järelmaksulepingutest, mis oma olemusel on tarbijakrediidilepingud. Kohus leiab, et kostja on 04.10.2022 vastuses hagiavalduse õigeks võtnud. Kohus rahuldab hagiavalduse õigeksvõtul põhineva otsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 670,37 eurot ja viivise põhinõude 479,53 eurot tasumata osalt viivisemääraga 24,15% aastas alates 09.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 457,22 eurot. 4.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kostja taotles võlgnevuse ositi tasumist selliselt, et väljamõistetav summa tasutakse osamaksetega 24 kuu jooksul (dtl 99). Seega on kostja taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist

§ 445lg 1 mõistes.

Hageja vaidles taotlusele vastu. Hageja hinnangul ei ole võlgnevus suur, mistõttu ei ole õiglane oodata tasumisega 24 kuud. Hageja on pidanud võimalikuks otsuse täitmise korraks ja võlgnevuse tasumise tähtajaks 12 kuud (dtl 201). Kohus on seisukohal, et kostja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu hinnangul kujundab otsusest tuleneva raha tasumise kohustuse täitmine 24 igakuise osamaksega kohustuse ümberkujundamist, mis ilma hageja nõusolekuta võimalik ei ole. Kohus arvestab sellega, et hageja ei ole vastu vaielnud otsuse täitmisele 12 osamaksega. Seetõttu rahuldab kohus kostja taotluse osaliselt ning määrab 670,37 euro tasumise igakuise 12 osamaksega, millest esimene kuulub tasumisele 29.01.2023 ning viimane 29.12.2023. 5.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 6.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 7.

§ 174

lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud.

§ 147

lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei 4

(5)ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 245 eurot kindlaksmääramist. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulub hagiavalduselt hinnaga kuni 1000 eurot tasumisele riigilõiv 245 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 245 eurot tasumine vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruseks 245 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 5 tundi. Lepingulise esindaja tasumäär on 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, kokku 144 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja lepingulise esindaja kulu 720 eurot kindlaksmääramist (5x144=720). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohtu hinnangul on hageja esitanud asjas tüüphagi, mille koostamise põhjendatud ajakulu on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades maksimaalselt 4 tundi. Kostja vastuse mahtu ning kostja sisuliste vastuväidete puudumist arvestades on kostja seisukohaga tutvumise, analüüsi, sellele vastuse koostamise, lisade komplekteerimise ning kohtule esitamise põhjendatud ajakulu maksimaalset 0,5 tundi. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu on 4,5 tundi. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ületab hageja lepingulise esindaja tasumäär 144 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Hageja ei ole avaldanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Sarnase mahu ja keerukusastmega asjas osutatava õigusteenuse eest makstava tasu turuhind, mis ei sisalda käibemaksu, ei ületa 100 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 450 eurot (tunnitasu 100 eurot x ajakulu 4,5 tundi = 450 eurot) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse lepingulise esindaja kulu 270 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist.

§-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu

§ 4881ettenähtud juhul.

Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt.

Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 695 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.