← Eesti

2-20-18762/22

Obsah (8)§ 477§ 173§ 172§ 175§ 445§ 177§ 660§ 617

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-18762 Tsiviilasi A Ei avaldus Tallinn, Männiku tee 1

) § 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses huvitatud isiku avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriühistu organi otsuse kehtivust. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 2, sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

  1. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldaja omab korteriomandit aadressil Tallinn, Männiku tee 103 // Pihlaka tn 2a ning on korteriühistu liige. Omades korteriomandit nimetatud aadressil ja olles korteriühistu liige, on avaldaja huvitatud isik, kes saab korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsuseid vaidlustada. Korteriomanike üldkoosolekul vastu võetud otsused on nende vastu võtmisel korteriomanikele siduvad.
  2. Esmalt hindab kohus, kas otsused on vastu võetud (st kas ei esine otsuste puudumise või „mitte-otsuse“ olukord). „Mitte-otsuste“ puhul ei ole võimalik tuvastada nende tühisust ega neid kehtetuks tunnistada, kuivõrd ei ole võimalik rääkida üldse vastuvõetud otsustest kui sellistest. Seejärel kontrollib otsuste tühisuse ja kehtetuse aluseid.
  3. Kohus selgitab, et hagita menetluses pole kohus seotud menetlusosaliste taotlustega (

§ 477

lg 5), aga ka üldisemalt pole kohtul takistust juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude korral tuvastada selle tühisus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 2-16-19017, p 17.1). Neil kaalutlustel tuleks alustada avalduse lahendamist kontrollist, kas vaidlusalused otsused on tühised. Kui tühisuse alus esineb, siis pole kehtetust vaja enam kontrollida, st avaldaja saavutab niigi juba avaldusega taotletud tulemuse (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-18-12673). 4

(10)Mitte-otsuse olukorra kontrollimine Üldkoosoleku otsustusvõime
  1. Esmalt hindab kohus, kas 19.10.2020.a üldkoosolek oli otsustusvõimeline.
  2. Kohtupraktikas (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-19-10628, p 12.2) on selgitatud, et kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. KrtS § 20 lg 2 järgi on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad seega olla ette nähtud seaduses, samuti võivad need tuleneda põhikirjast (Riigikohtu
  3. märtsi 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 10 teine lõik). Seadusest ja põhikirjast tulenevate nõuete täitmise või täitmata jätmise tuvastab kohus. TsÜS § 33 lg 1 järgi on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel tahteavaldus ja hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Selliselt on juriidilise isiku organi otsus mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu
  4. märtsi 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10, p 12, ja
  5. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-06, p 10). Seega kujuneb üldkoosoleku otsus korteriomanike tahteavalduste kogumist, mis on suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele. Sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa (Riigikohtu
  6. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p-d 20–21). Samas ei nimeta seadus kvooruminõude täitmata jätmist otsuse tühisuse alusena. Nõuet saab siiski käsitleda üldisemalt vaidlusalustest otsustest vabanemise nõudena (vrd Riigikohtu
  7. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 17 ja seal viidatud varasem praktika). Sel juhul tuleb kohtul esmalt hinnata, kas vaidlusalused otsused üldse on vastu võetud (kui ei ole, siis tuvastada otsuste puudumise) ning alles seejärel kontrollida tühisuse ja vajaduse korral ka kehtetuks tunnistamise aluseid.
  8. Puudutatud isiku põhikirja (dtl 14-16) punkti 6.
  9. kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. 19.10.2020.a üldkoosoleku protokollist (dtl 11) nähtub, et puudutatud isikul on 12 korteriühistu liiget ja üldkoosolekul osales 7 liiget. 19.10.2020.a üldkoosolekul osales üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Seega oli 19.10.2020.a üldkoosolek otsustusvõimeline. Üldkoosoleku pädevus
  10. Kohus kontrollib, kas avaldaja poolt vaidlustatud 19.10.2020.a üldkoosolekul vastu võetud otsused kuuluvad korteriühistu pädevusse. Pädevuse puudumise korral ei saa rääkida otsustest KrtS tähenduses ja tegu on „mitte-otsustega“.
  11. 19.10.2020.a üldkoosoleku protokollist (dtl 11) nähtub, et üldkoosoleku päevakorras oli uue põhikirja kinnitamine (punkt 1), korterite ruutmeetrite üle vaatamine ja vajadusel parandamine (punkt 2) ning reservkapitali kogumine erakorralisteks remonttöödeks ja muudeks kuludeks (punkt 3).
  12. Kohus märgib, et põhikirja kinnitamise otsust ja korterite ruutmeetritega seotud otsust ei ole vastu võetud. Protokollist ei nähtu sellekohaseid otsuseid. Avaldaja ja puudutatud isik ei 5
(10)vaidle selle üle, et uue põhikirja kinnitamise otsust koosolekul vastu ei võetud (kuigi koosoleku kutses oli see märgitud). Pooled selle asjaolu üle ei vaidle. Korterite ja keldribokside ruutmeetrite osas tehti korteriühistu koosolekul ülevaade tabeli kujul. Nimetatut ei saa käsitleda otsusena. Puudutatud isik on kinnitatud, et korteriomandite ja keldribokside ruutmeetrite osas ei ole midagi muudetud. Sellist väidet ei ole esitanud ka avaldaja. Kohus märgib, et kuivõrd põhikirjaga ja korterite ruutmeetritega seotud otsuseid vastu ei võetud, siis nimetatud punktide osas otsused puuduvad. Kui otsus puudub, ei ole võimalik hinnata selle tühisust ega seda kehtetuks tunnistada.
  1. Kohus märgib selguse huvides, et kohus ei analüüsi avaldaja väiteid, mis on seotud avaldajale põhikirja projekti edastamata jätmisega või selle edastamisega hilinenult, kuivõrd kohus leidis, et 19.10.2020.a üldkoosolekul ei ole põhikirjaga seotud otsust vastu võetud.
  2. Üldkoosoleku protokollist (dtl 12) nähtub, et reservkapitali kogumisega võeti vastu järgmised otsused: 1) „Sõlmida raamatupidaja R K tööleping alates 01.06.2020 kuni 30.09.2020 ja välja maksta ühekordse maksena summas 259,36 eurot (bruto). Tehtud väljamakselt tasuda kõik maksud.“, 2) Seoses advokaadibüroo arvetega koguda 150 eurot iga korteriomandi kohta ajaperioodil 01.11.2020 kuni 31.01.
  3. See summa tuleb lisada igale korteriomandi KÜ Männiku tee 103 arvel summas 50 eurot/kuus antud perioodi jooksul.“ Kohus leiab, et eeltoodud otsuste vastuvõtmine kuulus KrtS § 35 lg 1 ning lg 2 p-de 2, 5 ja 6 alusel tavapärase valitsemise hulka ning korteriühistu sai antud otsused vastu võtta korteriomanike häälteenamuse alusel. Eeltoodud otsuste vastuvõtmine oli korteriühistu pädevuses.
  4. Selguse huvides märgib kohus p-de 3.
  5. ja 3.
  6. osas järgmist. Puudutatud isik leiab, et p-d 3.
  7. ja 3.
  8. on informatiivsed ja näitavad kuhu raha kulub ehk neil ei ole siduva otsuse kvaliteeti. Kohus märgib, et 19.10.2020.a protokollis kajastatud otsus 3, s.o raamatupidajaga lepingu sõlmimine, talle raha maksmine ja advokaadibüroo arvete jaoks raha kogumine, on korteriühistu liikmetele siduv. Protokollist nähtub, et antud küsimuse üle on hääletatud. Õige ei ole puudutatud isiku väide, et otsust ei ole vastu võetud.
  9. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et põhikirjaga ja korterite ruutmeetritega seotud otsuseid ei ole vastu võetud. Edaspidi kontrollib kohus seega üksnes reservkapitali kogumisega seonduvaid otsuseid (n-ö vaidlustatud otsus 3). Üldkoosoleku otsuste tühisus
  10. Avaldaja leiab, et 19.10.2020.a üldkoosoleku otsused on tühised ning üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud.
  11. Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise alused on sätestatud KrtS § 29 lg-s 1, mille kohaselt, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Eeltoodust tulenevalt on otsuse tühisuse aluseks üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Muid korteriomanike otsuse tühisuse aluseid KrtS ette ei näe. Lisaks võib korteriomanike üldkoosoleku otsus olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi, kui see on vastuolus heade kommetega või rikub võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. 6
(10)
  1. KrtS § 20 lg 1 kohaselt KrtS või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks KrtS-s sätestatule mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lõike 1 punktides 1–5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut.
  2. MTÜS § 20 lg 1 järgi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. MTÜS § 20 lg 5 järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg 6 järgi üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. MTÜS § 201 lg 1 järgi üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku mittetulundusühingu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
  3. Puudutatud isiku põhikirja (dtl 16) punkti 6.
  4. kohaselt informeeritakse üldkoosoleku kokkukutsumisest liikmeid vähemalt 3 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikojas. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht.
  5. KrtS § 29 lg 1 sõnastuse järgi peab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine olema oluline. Rikkumine on oluline, kui see takistab korteriomanikul koosolekuks ette valmistuda ja informeeritult hääletada. Nimetatud takistusi võivad eelkõige põhjustada liiga lühike etteteatamise aeg või otsustamisele tulevate teemade ebapiisav avaldamine (Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas 2-18-12673, p 12.4.2.).
  6. Otsuse tühisuse aluseks ja koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine on, kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud. Selline rikkumine toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse vastuvõtmise korral otsuse tühisuse (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-22-08, p 11). Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb päevakorda ja otsuseid võrrelda lähtudes sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-181-12, p 14 esimene lõik).
  7. Avaldaja leiab, et päevakorda on koosoleku käigus lisatud punkt seoses advokaadibüroo arvetega, kuivõrd otsustati koguda 150 eurot iga korteriomandi kohta ajaperioodil 01.11.2020.a kuni 31.01.2021.a. Avaldaja hinnangul ei ole advokaadibüroo arved reservkapitali kogumine. Puudutatud isik oleks pidanud selle punkti lisama eelnevalt koosoleku päevakorda ja saatma ühistu liikmetele uue kutse.
  8. Avaldajale edastatud kutsest (dtl 8) nähtub, et üheks päevakorra punktiks on „reservkapitali kogumine erakorralisteks remonttöödeks ja muudeks kuludeks“. Üldkoosoleku protokollist (dtl 12) nähtub, et eeltoodud päevakorra punkti osas võeti vastu järgmised otsused: 1) „Sõlmida raamatupidaja R K tööleping alates 01.06.2020 kuni 30.09.2020 ja välja maksta ühekordse maksena summas 259,36 eurot (bruto). Tehtud väljamakselt tasuda kõik maksud.“, 2) „Seoses advokaadibüroo arvetega koguda 150 eurot iga korteriomandi kohta ajaperioodil 01.11.2020 kuni 31.01.
  9. See summa tuleb lisada igale korteriomandi KÜ Männiku tee 103 arvel summas 50 eurot/kuus antud perioodi jooksul.“
  10. Kohus leiab, et puudutatud isik on 19.10.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumisel rikkunud oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd otsustamisele tulev teema on üldkoosoleku kutse päevakorras ebapiisavalt avaldatud. Puudutatud isik ei avaldanud üldkoosoleku kutses, et otsustamisele tuleb raamatupidajaga töölepingu sõlmimine ja talle tasu maksmine, samuti 7
(10)advokaadibüroo arvete tasumiseks raha kogumine. Puudutatud isik avaldas päevakorras, et otsustamisele tuleb reservkapitali kogumine, kuid raamatupidajale tasu maksmine ja advokaadibüroo arvete tasumiseks raha kogumine ei ole reservkapital. KrtS § 48 ei sätesta reservkapitali täpset sisu, kuid kohtu hinnangul on reservkapital eelkõige korteriühistu tagavaraks olev raha, mis peab moodustama ühe kaheteistkümnendiku korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Tegemist ei ole sihtotstarbeliselt kogutava rahaga, nagu raamatupidaja ja advokaadibüroo tasu, vaid pigem ootamatuteks väljaminekuteks ettenähtud rahaga, mis peab stabiilselt vastama seaduses sätestatud suurusele. Käesoleval juhul ei üldkoosolekul otsustatud reservkapitali kogumist. Lisaks on päevakorras märgitud, et reservkapitali kogumine otsustatakse erakorralisteks remonttöödeks. Päevakorras märgitud „muud kulud“ on liiga üldsõnaline ning selle sisust ei ole aru saada, mis otsustamisele tuleb.
  1. Puudutatud isik märgib õigesti, et selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb päevakorda ja otsuseid võrrelda lähtudes sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Kohtu hinnangul saa mõistlik korteriühistu liige käesoleval juhul üldkoosoleku päevakorrast järeldada, et otsustamisele tuleb raamatupidajaga lepingu sõlmimine, talle tasu maksmine ja advokaadibüroo arvete tasumiseks raha kogumine. Puudutatud isik on selgitanud, et kuna korteriühistu reservkapitalis ei olnud piisavalt raha, otsustati korraldada ühekordne raha kogumine korteriomanikelt, avaldaja on korteriühistule võlgu, korteriühistu on raskes majanduslikus olukorras, tegelikkuses koguti reservkapital raha kohtuvaidlustega tekkinud korteriühistut esindanud firma arve tasumiseks, tekkinud kulu on korteriühistul seoses pikale veninud kohtuvaidlustega avaldaja vastu. Märgitud asjaolud viitavad, et otsustamisele tulevad küsimused olid päevakorda kehtestades puudutatud isikule teada. Kohus leiab, et ebaselge päevakorra avaldamine takistab korteriomanikul koosolekuks ette valmistuda ja informeeritult hääletada. Puudutatud isiku märgitu, et otsustatud küsimused avaldajat ei puuduta, ei muuda asjaolu, et kehtestatud päevakord ei vasta nõuetele. Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et vastu võetud otsused avaldajat ei puuduta.
  2. Kohus leiab, et päevakorras märgitud punkt ja vastu võetud otsus ei olnud kooskõlas. Kohtupraktika kohaselt on otsuse tühisuse ja koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise aluseks asjaolu, kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud. 19.10.2020.a üldkoosoleku otsus, millega otsustati raamatupidajaga töölepingu sõlmimine, talle tasu maksmine ning advokaadibüroo arvete jaoks raha kogumine (otsus 3), on seega tühine. Kuivõrd kohus tuvastas, et otsus 3 on tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, ei hinda kohus avaldaja teisi väiteid otsuse tühisuse või kehtetuse osas. Menetluskude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 33.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 34. Avaldaja esitas nõude, millega vaidlustab kõik 19.10.2020.a üldkoosolekul vastu võetud otsused. Üldkoosoleku protokollist (dtl 11) nähtub, et päevkorras oli kolm punkti. Kohus leidis, et kahe päevkorra punkti osas ei ole otsust vastu võetud ning ühe päevakorra punkti osas võeti vastu otsus, mis on tühine. Seega rahuldas kohus avaldaja taotluse ühe punkti osas, kahe punkti osas jättis rahuldamata. Kohus leiab, et põhjendatud on jagada menetluskulud 8

(10)proportsionaalselt avalduse rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 67,67% ulatuses avaldaja kanda ja 33,33% ulatuses puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramine
  1. Puudutatud isik esitas menetluskulude nimekirja 04.03.2022.a ja 10.03.2022.a. Puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga on 660,44 eurot, 6 tundi ja 58 minutit (04.03.2022.a) ja 186,44 eurot, 1 tund ja 58 minutit (10.03.2022.a). Tunnihind on 79 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 94,80 eurot.
  2. Kohus leiab, et 04.03.2022.a menetluskulude nimekirjas märgitud menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et lepinguline esindaja on esitatud 14.02.2022.a vastuse, menetluskulude nimekirja ja vastuväite avaldaja menetluskuludele. Puudutatud isik kaasas käesolevas menetluses lepingulise esindaja ajal, kui kohus määras pooltele lõplikud tähtajad. Kohus selgitas pooltele, et lõplik tähtaeg on menetlusosalistele võimaluseks soovi korral esitada täiendav seisukoht ja tõendid. Puudutatud isik oli juba varasemalt sisulise vastuse kohtule edastanud ning lõplik tähtaeg ei eelda varasemate seisukohtade kordamist. Kohus leiab, et puudutatud isiku lõpliku seisukoha esitamiseks on piisav 2 tundi. Puudutatud isik on 04.03.2022.a menetlusdokumendis seisukohti osaliselt korranud. Menetluskulude nimekirja esitamiseks ja avaldaja menetluskuludele vastuväite esitamiseks arvestab kohus 1,5 tundi. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku menetluskulud põhjendatud 3,5 tunni ulatuses, s.o 331,8 eurot (käibemaksuga, 3,5 x 94,8).
  3. Kohus jättis menetluskulud 67,67% ulatuses avaldaja kanda. Seega tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulud 224,53 euro ulatuses (331,8 x 67,67%).
  4. Kohus märgib avaldaja vastuväidetele järgmist. Kohus andis pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja 07.03.2022.a. Puudutatud isik esitas esialgse menetluskulude nimekirja tähtaegselt, kuid lõpliku täpsustatud nimekirja 10.03.2022.a. Kohus arvestab muuhulgas 10.03.2022.a menetluskulude nimekirja, kuivõrd kohus määras pooltele (dtl 71) tähtaja 11.03.2022.a teise poole menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks, s.o pärast menetluskulude nimekirja esitamiseks määratud tähtaega. Puudutatud isik esitas avaldaja menetluskulude osas seisukoha 10.03.2022.a. Puudutatud isik täiendas 07.03.2022.a nimekirja vastava toimingu kulu osas. Puudutatud isik ei saanud 07.03.2022.a nimekirja esitades märkida vastavat kulu, kuivõrd see ei olnud selleks hetkeks tekkinud. Puudutatud isiku esindaja on volikirja ja esindusõigust tõendava dokumendi esitanud 01.02.2022.a. Avaldaja vastuväited seoses juhatus liikmetega ei ole menetluskulude hindamisel asjakohased. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramine
  5. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja 07.03.2022.a. Avaldaja märgib, et ta kasutas nõustajat hinnaga 75 eurot tund, millele lisandus käibemaks, s.o kokku 742,50 eurot. Nõustaja tegi menetlustoiminguid kokku 8 tundi ja 15 minutit.
  6. Kohus leiab, et nõustajaga seotud kulu ei ole põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et avaldajal oli esindaja. Nõustaja ei saa avaldaja nimel kohtule avaldust jm menetlusdokumente esitada ning olla lepinguliseks esindajaks.

§ 175lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.

Seega ei pea kohus nõustaja kulusid põhjendatuks.

  1. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja on tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kohus leiab, et riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt on põhjendatud avalduse eest tasutud riigilõiv 50 eurot.
  2. Kohus jättis menetluskulud 33,33% ulatuses puudutatud isiku kanda. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 16,67 eurot (50 x 33,33%). 9

(10)43. Juhindudes

§ 445

lg-st 1, tasaarvestab kohus poolte menetluskulude nõuded rahuldatud osas.

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. 44. Kohus leidis, et avaldaja peab puudutatud isikule hüvitama menetluskulud 224,53 euro ulatuses (käibemaksuga) ja puudutatud isik peab avaldajale hüvitama riigilõivu 16,67 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista menetluskulu 207,86 eurot (käibemaksuga). 45.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Puudutatud isik on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda tema poolt puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 46.

§ 660

lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

§ 617

lg 2 on sätestatud, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. / allkirjastatud digitaalselt / Merit Helm kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.