Obsah (5)

§ 75§ 424§ 68§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2023, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3426 Kohtunik Anu Vilt Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tiina Mõtsar Kri

) § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Elmar Nool peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;x kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Elmar Noolel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada

§ 75

lg 2 p 4 alusel Elmar Noolt otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul alates vabanemisest. 7. Kohustada

§ 75

lg 4 alusel Elmar Noolt registreerima ennast 1 kuu jooksul peale vabanemist riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Elmar Nool peab esitama kriminaalhooldajale tõendi esmase hindamise läbimise kohta. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 25.06.2020. a otsusega tunnistati Elmar Nool süüdi ning teda karistati

§ 424

lg 2 järgi 10-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et E. Noolel tuleb ära kanda veel 9 kuud ja 28 päeva vangistust. E. Nool pidi kohe ära kandma 28 päeva vangistust. Tuginedes

§ 74

lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 9 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui E. Nool ei pane 1 aasta ja 9 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust, s.o osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui E. Nool registreerib end 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbib meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. Kohtuotsus jõustus 11.07.2020 ja E. Nool kandis šokivangistust 31.07 – 27.08.

2. Tartu Maakohtu 11.07.
3. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorralise ettekande alusel E. Noole kandmata karistus 9 kuud vangistust täitmisele, sest E. Nool rikkus korduvalt registreerimiskohustust. Määrus jõustus 27.07.2022, E. Nool toimetati vanglasse karistust kandma 26.08.2022 ja karistuse tähtaeg saabub 26.05.
5. Tartu Vangla esitas 16.12.2022 Tartu Maakohtule E. Noole vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab E. Noole tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
6. E. Noolt on kriminaalkorras karistatud 4 korda ja ta kannab vangistust
7. korda. Teda on kõikidel kordadel karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuritegude toimepanemise põhjuseks on puudulikud probleemide lahendamise oskused, mõtlematus ja ükskõiksus. Kuritegude soodustegur on alkoholi tarvitamine. 2 3.
8. E. Nool viibib vanglas alates 26.08.2022, teda pole distsiplinaarkorras karistatud, ta on käitunud vangistuse ajal korrektselt ja suhtunud ametnikesse lugupidavalt ja koostööaltilt. E. Nool osaleb aktiivselt vangla majandusabitöödel. Kuna E. Noole karistusaeg on lühem kui üks aasta, ei koostata talle individuaalset täitmiskava. E. Nool on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises joobeseisundis ja on kõige tõenäolisem, kui E. Nool lahendab probleeme, kuritarvitades alkoholi, ning käitub mõtlematult ja ükskõikselt. Oht võib suureneda, kui E. Nool ei otsi abi ning ei muuda praegust eluviisi, mõtlemist ja hoiakuid. 3.
9. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest E. Nool on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis, suhtub oma tegudesse ükskõikselt ning ei taju ebaõiglust ühiskonnale. Samuti puudub E. Noolel toetav tugivõrgustik. E. Noole vanemad on surnud, E. Nool on lahutatud ning ei suhtle oma pojaga. E. Nool suhtleb vähesel määral endise abikaasaga. 3.
10. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest E. Noolt on neljal korral (2011, 2012, 2014 ja 2020) karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. E. Noole sõnul tarvitab ta kangemat alkoholi (viina), kuid ta ei avalda koguseid ning ei soovi täpsustada, kui tihti ta alkoholi tarvitab. E. Nool tunnistab, et on erinevatel eluperioodidel alkoholi tarvitanud. Samas eitab ta alkoholiga liialdamist ning ei näe seost enda tarbimisharjumuste ja toime pandud kuritegude vahel. E. Nool leiab, et ta suudab alkoholi tarvitamist piirata ning ei ohusta oma käitumisega kedagi. E. Nool polnud viimasel kriminaalhooldusel motiveeritud sotsiaalprogrammis rääkima oma alkoholi tarvitamisest ja liiklusest. E. Nool pole alkoholijoobes vägivaldselt käitunud ning tal pole diagnoositud alkoholismi. Kuna E. Nool leiab, et on käitunud normaalselt ning pole midagi valesti teinud, pole kindel, et ta muudab vabanemisel oma käitumist. 3.
11. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest E. Nool käitub mõtlematult, suhtub ükskõikselt oma tegudesse, kuritarvitab alkoholi, kordab samu käitumismustreid ning ei suuda teha varasematest negatiivsetest kogemustest vajalikke järeldusi. E. Nool tunnistab toime pandud kuritegusid, kuid ei pea neid rasketeks rikkumisteks ja pisendab tehtut, võrreldes end teistega. Ta vabandab ennast asjaoluga, et tal oli vaja öösel koju sõita vaid 5 kilomeetrit. Ta toob välja, et mõned inimesed on kaheksa korda joobes juhtimisega vahele jäänud ja selle eest korduvalt vanglasse sattunud, kuid tema on vaid neli korda kuriteo toime pannud. E. Nool ei suuda seletada oma käitumise põhjusi ja analüüsida ajendeid. E. Nool leiab, et tegemist on pigem juhustega. E. Nool on nõus vabanemisel läbima sotsiaalprogrammi „Kainem ja tervem Eesti“. 3.
12. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest E. Nool on süstemaatiliselt toime pannud samaliigilisi kuritegusid, pisendab tehtut ning ei ilmunud 28.07.2020 šokivangistust kandma. E. Nool on viibinud kriminaalhooldusel neljal korral ja viimasel korral pöörati talle mõistetud karistus täitmisele, sest ta rikkus korduvalt registreerimiskohustust, ei läbinud etteantud tähtajaks „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise kohustust ning töötas Soomes kriminaalhooldusametniku eelneva loata. E. Noole ükskõikset suhtumist näitas asjaolu, et ta rikkus registreerimiskohustust ka peale kirjalikke hoiatusi ja katseaja pikendamist. Samas puuduvad E. Noolel distsiplinaarkaristused, ta ei väljenda subkultuurilisi tõekspidamisi, suhtub vangistuses ametnikesse positiivselt ja on koostööaldis. 3.
13. Seoses E. Noole elukoha, hariduse, töö ja majandusliku toimetuleku ning tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. E. Nool saab vabanemisel naasta elama endisele abikaasale kuuluvasse kahetoalisesse ahiküttega korterisse aadressile xxxxxxxxxxx3 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. E. Nool hakkab vabanemisel elama korteris üksi ja ta peab seoses korteriga tasuma vaid elektriarveid. E. Noolt pole varavastaste kuritegude eest karistatud. E. Nool osaleb vangla majandusabitöödel ja ta on motiveeritud töötama. E. Noolel puudub vabanemisel kindel töökoht. TÄITIS-e andmetel on E. Noolel tasumata rahalisi nõudeid 7000 euro ulatuses ja suurema osa rahalistest nõuetest moodustab autoliising. E. Nool soovib võlgnevused tasuda. 3.
14. Juhul, kui kohus otsustab E. Noole tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata E. Noolele katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile kuueks kuuks.

§ 75lg 2 p-de 2, 4 ja 5 alusel keelata E.

Noolel käitumiskontrolli ajaks alkoholi tarvitamine ning kohustada E. Noolt otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks ja registreerima end ühe kuu jooksul peale vanglast vabanemist riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenuse. E. Nool peab esitama tõendi esmase hindamise läbimise kohta kriminaalhooldajale. Alkoholi kuritarvitamine on kuritegude toimepanemise põhjusrisk ja E. Noolel on suure summa ulatuses tasumata maksevõlgnevusi.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Laura Jõgisoo teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi E. Noole tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ning toetab E. Noole vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. E. Nool ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Ta ei nõustu kinnipeetava iseloomustuses märgitud väitega, et ta ei suhtle oma pojaga. E. Nool ei saanud vahepeal pojaga suhelda, sest poeg töötas Venemaal. Praegu on poeg tagasi Txxxxxxxx ja E. Nool suhtleb temaga tihedalt. Poeg on E. Noolt alati aidanud ja ta saatis E. Noolele enne tema vanglasse sattumist televiisori. Poeg ootab E. Noole vabanemist. V on kaks ettevõtet, kus on E. Noolel võimalik vabanemisel tööd saada. E. Noolel on kõik vajalikud sertifikaadid, diplomid ja tulega töötamise luba, mille ta sai Soomes töötades. E. Noolel tekkisid võlad, kuna ta pidi tööl tekkinud trauma tõttu töölt lahkuma. E. Nool pani sageli toime joobes juhtimise, sest ta ei jõudnud koju sõita. E. Nool kahetseb, et ta istus rooli ja hakkas joobes olles sõitma. E. Nool joob harva. Praegu on alkohol vastunäidustatud, sest tal on juba kuu aega kõrge vererõhk. Ta suudab elada alkoholita, järgida alkoholi tarvitamise keeldu ja osaleda alkoholi tarvitamist reguleerivates programmides. E. Noolel ei teki katseajal probleeme käitumiskontrolli nõuetega. E. Nool saab aru sellest, et kui ta rikub katseajal kasvõi ühe korral kohustusi, võib kohus saata tema uuesti vanglasse. Kohtu seisukoht
3. E. Nool kannab alates 26.08.2022 vanglas karistust teise astme kuriteo (

§ 424

lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud.

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaja arvutamisel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja koheselt ära kantud karistus 28 päeva vangistust ja

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaja arvutamisel tuleb lähtuda Tartu Maakohtu 25.06.2020. a otsusega mõistetud esialgsest karistusest, s.o 10-kuulisest vangistusest. E. Nool on talle mõistetud ning täitmisele pööratud 10-kuulisest vangistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 6 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud 4

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses (kuid mitte lühemana kui 6 kuud) ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on E. Noolel võimalik ennetähtaegse vabastamise korral naasta elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus märgib, et seega on võimalik E. Nool allutada käitumiskontrollile. 8. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. Nagu öeldud, on E. Nool praeguse määruse tegemise ajaks viibinud vanglas veidi enam kui 5 kuud. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole teda selle aja jooksul distsiplinaarkorras karistatud, tema suhtumine ametnikesse on olnud lugupidav ja koostööaldis ja ta osaleb aktiivselt vangla majandusabitöödel. Kuna E. Noolele ei koostata lühikese vangistuse tõttu individuaalset täitmiskava, ei saa ta vangistuse ajal muudes taasühiskonnastavates tegevustes osaleda. Seega on E. Nool end vanglas nõuetekohaselt üleval pidanud ja säilitanud tööharjumuse. Selline käitumine vangistuse ajal räägib E. Noole ennetähtaegse vabastamise kasuks.
3. Kõige probleemsem on E. Noole puhul tema varasem elukäik, kalduvus alkoholi kuritarvitada, mõtlematu käitumine ja ükskõikne suhtumine oma tegudesse. Nimelt on E. Noolel karistusregistri väljavõtte ja isiklikus toimikus sisalduvate kohtulahendite kohaselt 1 kehtiv kriminaalkaristus ja ta kannab
4. vangistust (esimesel korral kandis šokivangistust ja 5 teisel korral pöörati kandmata vangistuse osa katseaja nõuete rikkumise tõttu täitmisele). Täpsemalt tunnistati E. Nool Tartu Maakohtu 25.06.
5. a otsusega (s.o veidi enam kui 2 aastat ja 7 kuud tagasi) süüdi

§ 424lg 2 järgi ning teda karistati 10-kuulise vangistusega.

E. Nool pidi kohe ära kandma 28 päeva vangistust ning viibis esimest korda vanglas 31.07. – 27.08.2020. Kuigi esialgu jäeti ülejäänud vangistus

§ 74

alusel 1 aasta ja 9 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, ei läbinud E. Nool ettenähtud ajaks programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenust, läks kriminaalhooldusametniku loata Soome Vabariiki tööle ja jättis korduvalt registreerimisele ilmumata kuni Tartu Maakohtu 11.07.

1. a määrusega (s.o 2 aastat pärast kriminaalhoolduse algust) pöörati kandmata karistuse osa 9 kuud vangistust täitmisele. Seda vangistust E. Nool praegu kannabki. E. Nool jätkas registreerimiskohustuse rikkumist hoolimata kriminaalhooldusametniku korduvatest kirjalikest hoiatustest ja katseaja pikendamisest. Sellise käitumisega näitas E. Nool ükskõikset suhtumist kriminaalhooldusesse. Arvestades eelnevat, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et E. Noole puhul on kuritegude jätkamise oht kõige suurem, kui ta lahendab probleeme, kuritarvitades alkoholi, ja käitub mõtlematult ja ükskõikselt. Kohtu arvates on see oht senise vangistuse tulemusel aga piisavalt maandatud.
2. E. Nool kannab praegu karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et ta on ka varem kolmel korral juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Korduvad mootorsõiduki juhtimised joobeseisundis viitavad E. Noole kalduvusele alkoholi kuritarvitada. Samas on kinnipeetava iseloomustuse järgi olnud kolmanda ja neljanda joobeseisundis juhtimise vahel suur ajavahemik (6 aastat), mis näitab, et E. Nool suudab hoida alkoholi tarvitamist kontrolli all. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et E. Noolel pole diagnoositud alkoholisõltuvust. Seega on E. Noolel võimalik hoida alkoholi tarvitamist kontrolli all, kui ta tahab vähendada alkoholi tarvitamist ja pingutab selle nimel. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et E. Nool ei tunnista alkoholiga liialdamist ja ning ei näe seost enda tarbimisharjumuste ja toime pandud kuritegude vahel. E. Noole selgitustest kohtuistungil nähtub aga, et ta on praeguse vangistuse ajal aru saanud oma alkoholiprobleemi tõsidusest ja asjaolust, et ta peab uute liiklusalaste kuritegude vältimiseks loobuma alkoholi tarvitamisest, ja soovib tegeleda oma alkoholiprobleemiga. Nimelt ütles E. Nool kohtuistungil, et tal on juba kuu aega kõrge vererõhk ja alkohol on talle vastunäidustatud. Ta suudab elada alkoholita, järgida alkoholi tarvitamise keeldu ja osaleda alkoholi tarvitamist reguleerivates programmides. Kuna E. Noolel on tervise halvenemise tõttu tekkinud soov loobuda alkoholi tarvitamisest ja ta tahab tegeleda alkoholiprobleemiga, on lootust, et ta suudab vabanemisel hoiduda alkoholi tarvitamisest.
3. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et E. Nool käitub mõtlematult, on ükskõikne oma tegude suhtes ning õigustab ja pisendab oma kuritegusid. E. Noole ükskõikset suhtumist näitab ka asjaolu, et registreerimiskohustuse korduva rikkumise tõttu pöörati E. Noolele Tartu Maakohtu 25.06.
4. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Samas kohtuistungil ütles E. Nool, et ta kahetseb, et istus rooli ja hakkas joobes olles sõitma. Ta kinnitab, et tal ei teki katseajal probleeme käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Ta saab aru sellest, et kui ta rikub kasvõi ühel korral kohustusi, võib kohus ta uuesti vanglasse saata. Seega näitavad E. Noole selgitused, et ta on aru saanud, et ta on käitunud valesti, ja ta tahab hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ja täita käitumiskontrolliga seotud kohustusi. Kuna E. Noolel on tekkinud praeguse vangistuse ajal õiguskuulekat käitumist soosivad hoiakud ja motivatsioon täita käitumiskontrolliga seotud kohustusi, on tõenäoline, et ta suudab vabanemisel hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ja läbida vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja. 6
5. Kinnipeetava iseloomustuse järgi puudub E. Noolel toetav tugivõrgustik. Kohus selle väitega ei nõustu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et E. Noole vanemad on surnud, E. Nool on lahutatud ning ta ei suhtle oma pojaga. E. Noole selgitustest kohtuistungil nähtub aga, et E. Nool on hakanud oma pojaga taas suhtlema ja poeg on nõus toetama E. Noolt vabanemisel. Isik selgitas kohtuistungil, et tema lähedaste hulka kuulub poeg. Kuna poeg töötas vahepeal Venemaal, ei saanud ta pojaga suhelda. Praegu on poeg tagasi xxxxxxxx ja ta suhtleb pojaga tihedalt. Poeg on teda alati toetanud ja poeg saatis talle enne tema vanglasse sattumist televiisori. Poeg ootab tema vabanemist. E. Noole selgitused erinevat laadi suhete kohta pojaga erinevatel aegadel on usutavad. Seega on E. Noolel olemas lähedane inimene, kellega saab ta rääkida vabanemisel tekkivatest probleemidest ja kes vajadusel saab aidata tal probleeme lahendada. Loodetavasti aitab poja toetus E. Noolel vabanemisel hoiduda alkoholi tarvitamisest ja uute kuritegude toimepanemisest.
6. E. Noole kohtuistungil antud selgitustest nähtub, et tal on keevitajana töötamiseks vajalikud sertifikaadid ja diplomid ja tulega töötamise luba, mille ta sai Soomes töötades, ning Von kaks ettevõtet, kus tal on võimalik tööd saada. Seega võib E. Nool saada vabanemisel tööd keevitajana. Töötamine aitab kaasa resotsialiseerumisele ja tagab püsiva sissetuleku, mille arvel saab tasuda võlgnevused.
7. Kohus märgib, et kuigi E. Noole varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, on ta vahepeal viibinud vanglas viis kuud, mis on eelmisest šokivangistusest viis korda pikem ajavahemik. Samuti kahetses E. Nool istungil toime pandud kuritegu, avaldas soovi loobuda tervisliku seisundi halvenemise tõttu alkoholi tarvitamisest ja nõustus osalema alkoholi tarvitamist reguleerivates programmides. Eeltoodust saab järeldada, et E. Nool on motiveeritud edasist vangistust vältima ja suhtub varasemast tõsisemalt enda alkoholiprobleemi lahendamisse. Kuna kriminaalhooldaja järelevalve toetab täiendavalt E. Noole toimetulekut vabaduses, võib kriminaalhooldus kujuneda ennetähtaegsel vabastamisel edukaks.
8. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus E. Noole talle Tartu Maakohtu 25.06.
9. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, mis hakkab kulgema alates praeguse kohtumääruse jõustumisest.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb E.

Nool katseajaks allutada käitumiskontrollile, mille raames kohustatakse teda järgima

§ 75lg 1 p-des 1 – 6 toodud kontrollnõudeid.

Tuginedes

§ 75lg 2 p-le 2, keelab kohus täiendavalt E.

Noolel käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise. Samuti paneb kohus

§ 75lg 2 p 4 alusel E.

Noolele lisakohustuse otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas töötuna arvele 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest. Lisaks paneb kohus

§ 75lg 4 alusel E.

Noolele tema nõusolekul kohustuse registreerida end 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbida meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus. 17. Kriminaalhooldusametnik taotleb E. Noolele riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi registreerimise ja esmase hindamise teenuse läbimise kohustuse määramist

§ 75

lg 2 p 5 alusel, mille järgi võib kohus panna süüdimõistetule kohustuse alluda ettenähtud ravile. Kuna esmase hindamise teenuse käigus otsustatakse, kas on vaja määrata süüdimõistetule alkoholisõltuvuse ravi, ei saa

§ 75

lg 2 p 5 alusel süüdimõistetule määrata kohustust registreerida end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi ja läbida esmase hindamise teenus. Samas saab süüdimõistetule määrata kohustuse registreerida end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi ja läbida esmase hindamise teenus

§ 75lg 4 alusel, 7 sest E.

Nool on andnud nõusoleku registreerida end riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi ja läbida esmase hindamise teenus. (allkirjastatud digitaalselt) 8