Obsah (20)

§ 178§ 477§ 361§ 424§ 423§ 426§ 427§ 173§ 168§ 436§ 463§ 367§ 172§ 174§ 138§ 139§ 143§ 144§ 175§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Määruse tegemise aeg ja koht 30.09.2022. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7720 Tsiviilasi AB “Lietuvos d

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluse käik

1. Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu avaldus J. M. L. ja H. M. L. vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes.
2. Kohus on H. M. L.le menetlusdokumendid Soome kohtu vahendusel isiklikult kätte toimetanud 14.06.2021 ning puudutatud isik II ei ole avaldusele vastanud.
3. Kohus on teinud päringu Soome rahvastikuregistrisse, mille tulemusel selgus, et puudutatud isik I J. M. L. suri XXX.
4. 12.11.2020 määrusega on kohus lugenud menetluse peatunuks, kuni seda jätkab J. M. L. pärija(d) või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Kohtule ei ole teada, kas ja kes on kõnealuse isiku õigusjärglane.
5. Avaldaja esitas 31.08.2022 menetlusdokumendi, millega võttis avalduse J. M. L. (surnud XXX) osas tagasi. Menetluse uuendamine ja avalduse puudutatud isiku I osas läbivaatamata jätmine 2 2-20-7720
6. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 7. Vastavalt

§ 361

lg 1 uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, lg 4 kohaselt jätkub uuendatud menetlus sealt, kus see pooleli jäi. 8. Kohus leiab, et menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb uuendada, kuivõrd avaldaja on avalduse puudutatud isiku I suhtes tagasi võtnud. 9.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 10.

§ 424

lg 3 kohaselt kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus toimetatakse kätte kostjale, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Avaldajal on õigus hagi tagasi võtta puudutatud isiku I nõusolekuta. 11. Kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi (

§ 423lg 1 p 2).

Eeltoodust tulenevalt kohus jätab avaldaja avalduse J. M. L. osas läbi vaatamata. Avalduse läbi vaatamata jätmine puudutatud isiku I osas ei takista avalduse lahendamist avalduse puudutatud isiku II osas. 12. Tulenevalt

§ 426

lg-st 1 hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 13.

§ 427

kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus jätab

§ 168lg 4 alusel puudutatud isiku I menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik I ei ole menetluses osalenud, mistõttu jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramata. Asjaolud

1. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr
2. Kindlustusvõtjaks on Kaarel Sööt. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 3 2-20-7720
3. 11.08.2019 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt 11.08.2019 avastas kindlustusvõtja XXX korteris veekahju. Kahjustada on saanudmagamistoa lagi ja põrand. Kahju on alguse saanud ülemiste naabrite juurest, korterist nr
5. Hoone arendaja, M. M. selgituse kohaselt toimus 29.07.2019 korteri nr 21 köögis veeleke, mille tagajärjel sai kahjustusi alumine korter. Avaldaja esindaja vaatas üle kahjustada saanud korteri nr X ning vormistas vara ülevaatuse akti. Vara ülevaatuse akti kohaselt on kahjustada saanud magamistoa lagi, sein ja põrand.
6. Korteri nr X remondiks tegi hinnapakkumise X OÜ summas 1425,54 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.
7. X OÜ remontis kahjustada saanud korteri ning esitas avaldajale remondiarve summas 1225,54 eurot. Avaldajale esitatud arve oli 200 euro võrra väiksem hinnapakkumisest, sest omavastutus summas 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Avaldaja hüvitas korteri remondimaksumuse summas 1225,54 eurot.
8. Puudutatud isikud olid avalduse esitamise ajal korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) kaasomanikud. Käesoleva määruse koostamise ajal on eelnimetatud korteriomandi omanik puudutatud isik II.
9. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikutele kuuluvast korterist, esitas avaldaja 04.12.2019 puudutatud isikule 1 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 18.12.
10. Puudutatud isik 1 ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isikute suhtes viivise nõue alates 19.12.
11. Viivis avalduse esitamise seisuga, st 28.05.2020 (periood 19.12.2019 – 28.05.2020 ehk 162 päeva eest) on 43,48 eurot (1225,54 * 162 * 0,0219%). Puudutatud isikute seisukoht
12. Kohus kohustas puudutatud isikuid esitama arvamuse avalduse kohta 14 päeva jooksul alates 01.06.2020 määruse kättesaamisest ja kui materjalid toimetatakse välismaal, tuli vastus esitada 28 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest.
13. Kohtul ei olnud võimalik puudutatud isikule I menetlusdokumente kätte toimetada. J. M. L. suri 07.08.
14. Kohtule ei ole käesoleva ajani teada, kas ja kes on kõnealuse isiku õigusjärglane.
15. Kohus on puudutatud isikule II H. M. L.le menetlusdokumendid Soome kohtu vahendusel isiklikult kätte toimetanud 14.06.
16. Vastuse esitamise tähtaeg saabus 12.07.
17. Puudutatud isik II ei ole kohtule omapoolset seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused
18. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb puudutatud isiku II osas rahuldada.
19. Juhindudes

§ 477

lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ja kohaldab õigust ise (vt

§ 436lg 7).

Määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti (

§ 463lg 2). 4 2-20-7720 27. Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (Kindl

TS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil XXX. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr

1. Kindlustusvõtjaks on K.S. ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot.
2. Kohtu hinnangul on avaldaja tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isiku II korterist nr
3. Antud juhul tekkis ühele korteriomanikule kahju teise korteriomaniku tegevuse tõttu oma korteriomandi kasutamisel. Kuivõrd kahjujuhtum toimus 2019.a augustis (11.08.2019 sai avaldaja kahjuteate), kohaldub korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju.
4. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
5. Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (antud juhul avaldajal) olla puudutatud isiku II vastu VÕS § 115 lg-st 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad: - teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 5 2-20-7720 - teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
6. Kohtu hinnangul on eelnimetatud eeldused täidetud. Menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks või et kahju põhjuseks oli muu asjaolu, kui puudutatud isiku II poolt oma korteriomandi korrasoleku kohustuse rikkumine (VÕS § 103 lg 1).
7. Kohus mõistab puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja kahju hüvitise 1225,54 eurot, kuivõrd kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud ja nõue on põhjendatud.
8. Avaldaja nõue on muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isikute suhtes viivise nõue alates 19.12.
9. Viivis avalduse esitamise seisuga, st 28.05.2020 (periood 19.12.2019 – 28.05.2020 ehk 162 päeva eest) on 43,48 eurot (1225,54 * 162 * 0,0219%). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

esimene lause sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Avaldaja soovib edasiulatuva viivise väljamõistmist alates avalduse kohtusse esitamisest. Kohus peab edasiulatuva ja sissenõutavaks muutunud viivise nõuet põhjendatuks. Kohus mõistab puudutatud isikult II välja sissenõutavaks muutunud viivise 43,48 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.05.2020.a kuni põhinõude 1225,54 euro tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 34.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda II. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

1. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulu kokku summas 360 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Õigusabi on osutatud 3 tundi, tunnitasu on 120 eurot. 6 2-20-7720 Avaldaja palus kohustada puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni kohustuse täieliku tasumiseni.
2. Kohus leiab, et

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. 37. Kohus kohustas 25.03.2021.a määrusega avaldajat tasuma tõlkekulude ettemaksu 1004,40 eurot (837 eurot + käibemaks). Avaldaja tasus eelnimetatud ettemaksu. Tsiviilasja materjalide kohaselt tõlketeenuse maksumus oli 619,02 eurot (515,85 eurot + käibemaks 103,17 eurot). Tõlkekulu on asja läbivaatamise kulu (

§ 143p 1).

Avaldaja on käibemaksukohustuslane (nr EExxx), väljamõistmisele käibemaksuta, st 515,85 eurot. mistõttu kuulub tõlkekulu 38. Kohtuväline kulu on

§ 144p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 175lg 1).

Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.

1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Avaldaja ajakulu menetlustoimingutele on põhjendatud 3h ulatuses. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h on põhjendamatu. Avalduse alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on avaldaja tavaline tegevus ning avaldaja lepinguline esindaja ei ole vandeadvokaat. Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses on 80 eurot/h.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja põhjendatud menetluskulu on 805,85 eurot (50 + 515,85 + 80 * 3). Kohus mõistab puudutatud isikult II välja avaldaja kasuks menetluskulud, milleks on 805,85 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 40.

§ 150

lg 7 kohaselt tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt tasutud asja läbivaatamise kulud enam tasutud ulatuses. Tasutu tagastatakse § 150 lg 4-6 sätestatud korras. Avaldaja võib esitada avalduse enamtasutud tõlkimistasu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7