Obsah (4)

§ 221§ 217§ 2231§ 16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 27.01.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-2463 Kohtuasi X hagi Swedbank

) § 217 alusel. Isegi kui surnud isiku suhtes täitemenetlus lõpetatakse, ei ole kuidagi takistatud selle uuesti alustamine pärija suhtes. Ainuüksi täiteasja vale number ei muuda sundtäimist lubamatuks. Täitmisel olev nõue pole ka aegunud, sest aegumine peatus võlgnikuga maksegraafikute sõlmimise ajaks. Nõude aegumine oli peatunud perioodil 28.08.2013 kuni Y surmani 01.05.2020. Lisaks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 153 ja täitemenetluse seadustiku (

) § 2231 kohaselt nõude täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise avalduse lahendamine hagita menetlus. Maakohtu määrus

1. Maakohus jättis 20.09.2022 määrusega hagi läbivaatamata ja tühistas maakohtu 18.02.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2021/
2. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
3. Maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja esiletoodud asjaolud, isegi kui eeldada nende paikapidavust, ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. 5.

§ 221

lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja tugineb sellele, et kohtutäituril polnud alust võlgniku surma tõttu täitemenetlust lõpetada, vaid ta oleks pidanud seda jätkama. Hageja leiab, et kuna esimene täitemenetlus lõpetati ebaõigesti, siis tuleb lugeda täitedokumendist tulenevad kohustused täidetuks. Kohus asus seisukohale, et nimetatud asjaolu ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks, sest tegemist pole materiaalõigusliku vastuväitega nõude olemasolu kohta, vaid vastuväitega formaalse rikkumise kohta täitemenetluses. Olukorras, kus võlgniku arvates on täitemenetlust formaalsete puuduste tõttu valesti alustatud, on kohane õiguskaitsevahend kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamine

§ 217lg 1 alusel (Riigikohtu 17.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 11.2).

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Hageja etteheited formaalsete puuduste kohta täitemenetluse algatamisel ei puuduta täitmisele võetud nõude täidetavust, olemasolu ega kehtivust

§ 221

lg 1 tähenduses, vaid kohtutäituri tegevust täitemenetluse 2 2-22-2463 alustamisel/jätkamisel.

§ 217võimaldab esitada kaebuse ka kohtutäituri otsusele täitemenetluse alustamisel.

6. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole kohane õiguskaitsevahend ka olukorras, kus hageja leiab, et nõude täitmine on aegunud. Sellisel juhul tuleb hagejal esitada

§ 2231kohane avaldus täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu.

Avalduse saab esitada kas kohtutäiturile või otse kohtule. Kohus lahendab avaldust TsMS § 475 lg 1 p 153 alusel hagita menetluses. Seega on nõude täitmise aegumise avalduse lahendamiseks ette nähtud eraldi menetluskord, kus kohtul tuleb rakendada uurimispõhimõtet. Seega ei pea kohus põhjendatuks lahendada nõude täitmise aegumise küsimust sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi raames. Kui hageja soovib, on tal võimalik oma õigusi kaitsta avalduse esitamise kaudu

§ 2231alusel.

Määruskaebus

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2. Maakohus ei arvestanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tõendeid hinnates oleks pidanud hagiavalduse läbi vaatama sisuliselt ja selle rahuldama.
3. Hageja tugines sellele, et kohtutäituril polnud alust võlgniku surma tõttu täitemenetlust lõpetada, vaid ta oleks pidanud seda jätkama. Kuivõrd esimene täitemenetlus lõpetati ebaõigesti, siis tuleb lugeda täitedokumendist tulenevad kohustused täidetuks. Maakohus, asudes seisukohale, et nimetatud asjaolu ei saa olla sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks, sest tegemist pole materiaalõigusliku vastuväitega nõude olemasolu kohta, vaid vastuväitega formaalse rikkumise kohta täitemenetluses, tuvastas, et täitemenetluses olid formaalsed rikkumised.
4. Maakohus tuvastas kostja 11.04.2022 vastuse ja sellele lisatud tõendite alusel, et võlgnikuga sõlmiti täitemenetluses esimene sissenõutava rahasumma tasumise maksegraafik 28.08.2013, seejärel järgnevad kokkulepped 12.03.2014, 27.01.2015, 04.09.2015, 07.03.2016, 27.01.2017, 14.08.2017, 27.06.2018, 27.05.2019, 18.10.
5. Vaatamata sellele maakohus ei arvestanud sellega, et võlgnik on täitnud osaliselt enne surma oma rahalised kohustused kostja ees täitemenetluse raames. Esitatud dokumentidest on näha, et võlgnevuse summa on muutunud vähemaks võlgniku poolt laekunud summade võrra. Kostja esitatud 18.10.2019 maksegraafikust nähtuvalt on võlgnetava summa suurus 18.10.2019 seisuga 7804,39 eurot. Maakohus ei analüüsinud antud tõendit.
6. Käesoleva menetluse eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ja kostja alusetu rikastumise vältimine hageja arvelt. Menetluse edasine käik
7. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. 3 2-22-2463 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud sätte järgi võib jätta hagi läbi vaatamata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu. Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada.
11. Hageja esitas

§ 221

lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et kohtutäitur oleks pidanud hageja kui võlgniku pärija suhtes täitemenetlust jätkama

§ 16järgi, mitte algatama uut täitemenetlust.

Täiendavalt leiab hageja, et nõude täitmine on aegunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellistel asjaoludel ei ole kohane õiguskaitsevahend hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et võimalike kohtutäituri poolsete formaalsete rikkumiste korral täitemenetluse algatamisel tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevuse/otsuse peale

§ 217

lg 1 alusel ning täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu tuleb esitada

§ 2231kohane avaldus kas kohtutäiturile või kohtule.

17. Hageja esitas määruskaebuses uued asjaolud ja kaebuse lisana uued tõendid ning vastuseks hageja uutele väidetele esitas ka kostja uue tõendi. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Siiski võtab kohus TsMS § 238 lg 1 järgi vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Hageja on määruskaebusega esitanud uued asjaolud ja tõendid eesmärgiga vaidlustada täitemenetluses esitatud kostja nõude suurust.

§ 221

lg 11 järgi võib võlgnik muu dokumendi kui kohtulahendi sundtäitmise puhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Praegusel juhul on aga täitedokumendiks kohtulahend, mis tähendab, et määruskaebuses esitatud uued väited täitmisele esitatud nõude osas ei ole asjakohased. Seetõttu ei ole määruskaebemenetluses esitatud tõendid asjakohased ja nende vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldub. Kuna tõendid on esitatud digitaalselt, siis neid menetlusosalistele ei tagastata.

1. Eeltoodule tuginedes jättis maakohus põhjendatult hagi läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Puudub alus muuta maakohtu määratud muude menetluskulude jaotust. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. 4 2-22-2463 (allkirjastatud digitaalselt) 5