Obsah (8)

§ 177§ 20§ 657§ 442§ 174§ 651§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi-Sidok Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18469 Kohtuasi Laguna M

) § 177 lõike 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas kostjate I ja II ühiselt esitatud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Samuti rahuldas kostja I täiendavalt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras kindlaks, et kostjale I hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 738 eurot ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 738 euro ulatuses. Kostjale II hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks määras maakohus 330 eurot ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 330 euro ulatuses. Maakohus rahuldas kostja IV menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning määras kindlaks, et kostja IV hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks on 1680 eurot ning mõistis hagejalt kostja IV kasuks välja 1680 eurot. Maakohus märkis, et kostjale IV hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni seaduses sätestatud määras viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2. Maakohus leidis, et kostja I ja kostja II lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik 6h 36min ulatuses töötunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).
3. Kostja I osas on lepinguline esindaja esitanud eraldi täiendava menetluskulude nimekirja. Maakohus leidis, et kostja I menetluskulud esindajakulule on osaliselt ülemäärased. Maakohus vähendas kostja I esindaja ajakulu vastavalt toimingutele 36min ja 40min võrra ning luges lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 4h 8min ulatuses tehtud toiminguid töötunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta).
4. Kostja III ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning ka toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal III oleks kulusid tekkinud, mistõttu jättis maakohus kostja III menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. 3 2-20-18469
5. Kostja IV osas leidis maakohus, et arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu on kostja esindajakulud osaliselt ülemäärased. Kostja IV on menetluses esitanud 6 menetlusdokumenti, millest 3 on kulude nimekirjad ning osalenud kohtuistungil. Eeltoodust ei nähtu 28h 57min tööaega. Maakohus vähendas kostja IV esindaja ajakulu 14h 57min võrra ning luges lepingulise esindaja põhjendatuks ajakuluks 14h. Maakohus rahuldas kostja IV taotluse

§ 177

lõike 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on käesolevas tsiviilasjas menetluse läbi viinud kohtunik Kairi Piirisild. Menetluskulud on kindlaks määranud kohtunik Tiia Bergson. Seega on kohtumenetluse ajal kohtukoosseis vahetunud.

§ 20

lõike 1 kohaselt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Hageja hinnangul puudub vaidlus, et seisukohad, tõendid, taotlused ja seisukohad on menetlusosalised esitanud kohtunik K. Piirisillale, kuid taotlused on lahendanud kohtunik T. Bergson.

1. Hageja hinnangul oleks kohtukooseisu vahetumisel pidanud kohus sellest menetlusosalisi teavitama, küsides menetlusosalistelt seisukohta kulude taotluste osas. Asjaolu, et eelmine kohtukoosseis eelviidatud seisukohta küsis ja tõendeid esitada võimaldas, ei piira menetlusosaliste õigust varasemaid seisukohti ja tõendeid täiendada. Hageja hinnangul on maakohtu määrusega rikutud menetlusosaliste õigusi, üllatades pooli kohtukoosseisu vahetumisega. Hageja hinnangul tohivad kohtulahendi teha üksnes need kohtunikud, kes olid asja arutamise juures. Asja algusest peale arutamise nõue on imperatiivne ja kohtul puudub kaalumisvõimalus, kas asja menetluse jätkamine vahetunud koosseisuga on võimalik või mitte.
2. Kui istungil arutab asja üks koosseis, aga otsusele kirjutab alla teine kohtunik tähendab see asja lahendamisel kohtukoosseisu vahetumist. Igaühel on õigus teada tema tsiviilasja lahendavat kohtukoosseisu nimeliselt, et põhjendatud vajadusel esitada koosseisu liikmete vastu taandusi. Kohtuniku asendamise põhjus ja alus peab olema nähtav toimikust või kohtulahendist. Maakohtu 26.09.2022 lahendist ei selgu, et mis põhjusel ja alusel kohtukooseis vahetunud on. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu tuleb

§ 657lg 1 ja § 659 alusel jätta maakohtu määrus muutmata.

Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele selgitab kolleegium järgmist.

1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on küsimus selles, kas praegusel juhul pidanuks menetluskulud kindlaks määrama asja põhimenetluses lahendanud kohtunik.
2. Ringkonnakohus selgitab, et kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks lõpplahendis (põhimenetluses) või mõistliku aja jooksul pärast lõpplahendi jõustumist (järelmenetluses). Kui kohus menetluskulude rahalist suurust lõpplahendis kindlaks ei määra, tuleb

§ 442

lõike 62 järgi resolutsiooni juures selgitada, et asja lahendanud esimese astme kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks järelmenetluses. Käesoleval juhul on maakohus 12.04.2022 otsuses märkinud, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast otsuse 4 2-20-18469 jõustumist (

§ 177lõike 1 punkt 2, lõige 2).

See, kas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks põhimenetluses või eraldi menetluses (järelmenetluses), on

§ 174

lõike 2 järgi tsiviilasja lahendava kohtu kaalutlusotsus, mille kohus langetab menetlusökonoomiat silmas pidades (K. Kukkes, Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine tsiviilkohtumenetluses, Juridica VII/2016, 474).

1. Ringkonnakohus selgitab, et põhimenetluses on asja arutamine lõppenud ning otsus on jõustunud 25.08.
2. Maakohus on menetluskulud kindlaks määranud 26.09.2022 määrusega eraldi menetluse raames. Sellisel juhul toimub menetluskulude kindlaksmääramine hagita menetluse sätete kohaselt (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-161-11, punkt 7) ning ei ole nõutav, et menetlust viiks läbi asja põhimenetluses lahendanud kohtunik, sest tegemist on sisuliselt uue / eraldiseisva menetlusega. Asja lahendav kohtukoosseis moodustub kohtute seaduse (KS) § 37 lõike 1 punkti 2 kohaselt, mis sätestab, et kohtunikele jagatakse kohtute infosüsteemis asju tööjaotusplaanis määratud alustel, lähtudes juhuslikkuse põhimõttest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlust läbi viinud kohtunik on 26.09.2022 määruses käsitlenud nii kostjate esitatud menetluskulude nimekirju, samuti nende kohta hageja esitatud vastuväiteid.
3. Arvestades, et menetluskulude kindlaksmääramine on toimunud eraldi menetluses, ei saa olla tegemist määruskaebuses viidatud

§ 20lõikes 1 kirjeldatud olukorraga kohtukoosseisu vahetumisest.

Sellest tulenevalt ei ole kaebuses toodud põhjendused kohtukoosseisu vahetumisest asjakohased, mistõttu ringkonnakohus teisi sellekohaseid määruskaebuse väiteid ei käsitle. 20. Lisaks märgib kolleegium, et kuivõrd hageja ei ole maakohtu 26.09.2022 määrust menetluskulude rahalise suuruses osas vaidlustatud, siis ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustamata osas (

§ 651lõige 1, § 659).

Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta menetluskulude jaotust. Maakohus ei ole põhimenetluses leidnud, et osad menetluskulud peaksid jääma kostjate kanda, vaid kõik kulud kohtumenetluse on jäetud hageja kanda. Hageja saab praegusel juhul vaidlustada vaid hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust, kuid seda hageja teinud ei ole. 21.

§ 178

lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 22. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lõike 1 teise lause ja lõike 3 esimese lause alusel.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5