Kohus selgitas 04.11.2022. a kohtunõudes kostjale, et kui kostja soovib, et kohus tema vastuväidetega arvestaks, peab ta oma vastuväiteid kohtu ees ka tõendama. Kostja mingeid tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem ei esitanud. Seevastu hageja on esitanud omalt poolt tõendina fotod, mis kostja vastavad väited ümber lükkavad. Hageja esitatud fotodelt ei ole näha kostja poolt mainitud vilkureid. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit mobiilse parkimise vormistamise kohta. Hageja sissenõudmiskulu hüvitamise nõude aluseks saab olla VÕS § 1131 lg 1, mille kohaselt juhul kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult nõuda ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on tõendanud, et ta saatis kohtuväliselt kostjale nõudekirja lepingutingimustes kokku lepitud leppetrahvi tasumiseks (dtl 54). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja leppetrahvi nõuet täitnud ei ole. Seega on hagejal õigus lisaks leppetrahvile nõuda kostjalt ka leppetrahvi sissenõudmiskulu hüvitamist. 3
lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Antud juhul rahuldab kohus hagi ja seega tuleb menetluskulud
lg 1 alusel jätta kostja kanda.
lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 07.10.2022. a menetlusdokumendis. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 248 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh 65 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtuvalt hagihinnast. Seega saab lugeda hagilt tasutud riigilõivu summas 100 eurot põhjendatud hageja menetluskuluks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Elari Arjakas. 07.10.2022. a menetlusdokumendis on välja toodud, et hageja esindaja on teinud seoses nõude esitamisega toiminguid 2 tunni ja 35 minuti ulatuses, sh hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine ja kostja seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ja maakohtule esitamine. Hageja esindaja taotleb toimingute eest tasu määraga 96 eurot tund. Kohus leiab, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda märgitud hageja lepingulise esindaja toimingud vajalikeks ning ka nendele toimingutele kulunud ajakulu 2 tunni ja 35 minuti ulatuses mõistlikuks ning põhjendatuks. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka hageja esindaja taotletava tasumäära, mis on 96 eurot ühe töötunni eest. Tasu sellises määras vastab kohtumenetluses mõistlikuks ja põhjendatuks peetud lepingulise esindaja tasule. Lisaks palub hageja esindaja välja mõista
alusel maksekäsu kiirmenetluses kindlaksmääratud menetluskulu 20 eurot.
kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu
§s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Käesolevas asjas ei ole kohus koostanud maksekäsku, samuti ei ole menetlust lõpetatud võla tasumise tõttu, seega 4
alusel hageja menetluskulude katteks välja 20 eurot ja kohus jätab selles osas hageja taotluse rahuldamata. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 348 eurot, sh 100 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 248 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 348 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotlusel ja
lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.