1-16-11429/105

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-11429 Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari
3. a määrus Vladimir Raukhiyayneni (Raukhiyaynen; 36508052240) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must Vladimir Raukhiyayneni määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 (sada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 eurot 60 senti.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Vladimir Raukhiyaynenilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129 eurot 60 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Vladimir Raukhiyaynen tunnistati Viru Maakohtu
10. detsembri
11. a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud. KarS § 74 lg 2 alusel kuulus mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 11 kuud vangistust. Sama sätte lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus, s.o 2 aastat 7 kuud vangistust, tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat 7 kuud. Sellel ajal oli Vladimir Raukhiyaynen kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 21 sätestatud lisakohustust. Kohtuotsus jõustus
12. jaanuaril
13. a.
15. novembril 2022 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava Vladimir Raukhiyayneni ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ja vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. MAAKOHTU MÄÄRUS
16. Viru Maakohtu
17. jaanuari
18. a määrusega jäeti Vladimir Raukhiyaynen vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised. 3.
19. Kuigi tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, pole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistrist nähtuvalt on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest korduvalt ja grupis. Kuigi tegemist on ainsa kehtiva kriminaalkaristusega, ei saa jätta tähelepanuta, et Viru Maakohtu
20. detsembri
21. a otsuse kohaselt kuulus Vladimir Raukhiyaynenile mõistetud 3 aasta 6 kuu pikkusest vangistusest koheselt ärakandmisele 11 kuud ning ülejäänud karistus, s.o 2 aastat 7 kuud vangistust, jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta 7 kuu pikkuse katseajaga. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et juba käitumiskontrolli alguses (
22. märtsil 2017) esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande Vladimir Raukhiyaynenile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. Seda seepärast, et ta oli lahkunud Eesti Vabariigi territooriumilt ilma kriminaalhooldusametnikult luba saamata, ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kohtu määratud alalises elukohas ega taotlenud luba elukoha vahetamiseks. Kuivõrd süüdimõistetu viibis Venemaal, kuulutati ta tagaotsitavaks. Süüdimõistetu tabati ja vahistati alles
23. jaanuaril
24. Seetõttu puudub kindlustunne, kas Vladimir Raukhiyaynen on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral suuteline käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid korrektselt täitma, eriti arvestades seda, et ta on avaldanud soovi elama asuda Venemaale. 3.
25. Kinnipeetav on selgitanud, et tal on vaja toetada oma poega ning selleks peab ta töötama. Samas on ta vangistuses tööst keeldunud – iseloomustusest nähtub, et ta keeldub tööst, põhjendades seda oma tervisega. Viru Vangla meditsiiniosakond on aga hinnanud ta töövõimeliseks. Vladimir Raukhiyaynen on enda sõnul motiveeritud tööle asuma, mistõttu ei ole usutavad tema väited selle kohta, et ta ei saa vangistuses tööle asuda tervisest tulenevatel põhjustel. Pigem on see seotud tema negatiivsete hoiakutega vangistuses töötamise suhtes. Iseloomustusest nähtub, et tal on tasumata rahalisi nõudeid 2094,04 eurot ja vabanemisfondis on tal 223,08 eurot. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on pannud kuriteo toime materiaalse kasu saamise eesmärgil, säilib risk, et isik võib vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel panna toime uusi kuritegusid. Kuriteo toimepanemine grupis viitab sellele, et Vladimir Raukhiyaynenil on kriminaalse taustaga tuttavaid, kelle poolt ta võib olla mõjutatav. 3.
26. Vladimir Raukhiyayneni käitumises esineb ka positiivseid asjaolusid: tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on alustanud riigikeele A1 taseme kursuse läbimist ning temaga viiakse läbi vestlusi. Vabanemisjärgsetest elutingimustest võib pidada positiivseks seda, et tal on üürikorteri näol olemas elukoht ning võimalus asuda tööle OÜ-s Biko abitöölisena. Siiski ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud käesoleval ajal üles negatiivseid. 2 MÄÄRUSKAEBUS
27. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, taotledes vaidlustatud kohtumääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastataks Vladimir Raukhiyaynen tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega või tema väljasaatmisega Venemaale. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõetult järgmised. 4.
28. Kohus on hinnanud asjaolusid ühekülgselt ning pole veenvalt põhjendanud, miks kinnipeetavat iseloomustavad negatiivsed asjaolud kaaluvad üle positiivsed. Hinnangutes puudub võrdluse moment. 4.
29. Esimese astme kohus on pidanud põhjendamatult olulisemaks õiguskorra kaitsmist, arvestamata aga asjaolusid, mis tegelikkuses viitavad kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärgini jõudmist, teisisõnu õiguskuuleka käitumise saavutamisele. Vangistuses viibimise ajal ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab tema võimekust ja tahet kehtivat korda järgida. Samuti ilmneb kinnipeetava iseloomustusest, et ta suhtub vanglaametnikesse positiivselt. Eelöeldu lükkab ümber kohtu hinnangu selles osas, et kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Kui isik on vangistuses võimeline korda järgima ja suhtuma positiivselt võimuesindajatesse, siis jääb arusaamatuks, miks kohus leiab, et päriselus pole see võimalik. Ka vangistuses tekivad sõbrad ja tuttavad, kes on kriminaalse taustaga. Sellest hoolimata pole vanglas loodud tutvused mõjutanud isikut korda rikkuma või ametnike suhtes lugupidamatult käituma. 4.
30. Töö mittetegemine vangistuses võib küll näidata kinnipeetava suhtumist, kuid ennatlik on seda tõlgendada tema kahjuks. Asjaoludest nähtub, et Vladimir Raukhiyaynen keeldub tööst tervislikel põhjustel ning kuigi vangla meditsiiniosakond hindas ta töövõimeliseks, tuleb rangelt eristada üleüldist töövõimelisust ajutisest töövõimetusest. Iseloomustusest tulenevalt esineb tal krooniline haigus. Kuigi hetkeseisuga ei ole haigus tinginud tema täielikku töövõimetust, võis see tingida ajutise töövõimetuse. Seega, isegi juhul, kui kinnipeetav on tunnistatud töövõimeliseks, ei tähenda see, et tal samal ajal ei oleks terviseprobleeme, mis mõjutavad tema füüsilist tervist kui ka vaimset heaolu. 4.
31. Vladimir Raukhiyayneni näol on tegemist Venemaa kodanikuga, kes eelistaks vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos väljasaatmisega Venemaale. Seega oma sooviavaldusega ei andnud ta kohtule mingisugust indikatsiooni Venemaale lubamatu suundumise ega kontrollnõuete potentsiaalse rikkumise osas, vaid selgitas, et sooviks eelkõige vabaneda koos väljasaatmisega. 4.
32. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata, et vangistuses viibimise ajal viidi kinnipeetavaga läbi vestluseid kuritegeliku käitumise ajenditest ja tagajärgedest, mis on kinnipeetava iseloomustuse põhjal ka tulemusi andnud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Vladimir Raukhiyayneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta. 3
34. Ühe alternatiivina taotleb kaitsja Vladimir Raukhiyayneni tingimisi ennetähtaegset vabastamist ühes tema väljasaatmisega Venemaale. Selle taotluse jätab kolleegium rahuldamata, kuna käesoleva menetluse raames ei otsustata Vladimir Raukhiyayneni riigist välja saatmise üle. Kõne alla ei tule ka tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest loobumine. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik loobuda ennetähtaegselt vabastatu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest juhul, kui isik saadetakse riigist välja. Niisuguse võimaluse välistab aga asjaolu, et Vladimir Raukhiyayneni vabastamine võiks kõne alla tulla üksnes tema allutamisega elektroonilisele valvele (st, täidetud on üksnes elektroonilise valve alla vabastamise formaalsed eeldused): kui seadusandja on pidanud vastuvõetavaks seda, et lühema karistusaja ärakandmise järel saab kinnipeetava vabastada üksnes elektroonilise valve kohaldamisega, aga riigist väljasaadetava isiku puhul ei saa sellist valvet kohaldada, siis järelikult ei saa sellise isiku ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg 2 p 1 (ja ka KarS § 76 lg 1 p 1) järgses olukorras üldse aktualiseeruda. Liiati puuduvad ringkonnakohtul täiendavad andmed, millisesse staadiumisse Vladimir Raukhiyayneni pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus on jõudnud. Praeguse teabe pinnalt pole sugugi välistatud võimalus, et süüdimõistetu võib pärast vanglast vabanemist jätkata Eestis viibimist.
35. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
36. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Kohtukolleegiumi hinnangul pole maakohus Vladimir Raukhiyayneni vabastamata jättes kaalutlusviga teinud. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa Vladimir Raukhiyayneni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning ringkonnakohus nõustub nende põhistustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Et peamine vaidlusküsimus seisneb selles, kas positiivsed asjaolud kaaluvad üles Vladimir Raukhiyayneni iseloomustava negatiivse teabe, vastab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud argumentidele järgmist.
37. Väärib tunnustamist, et Vladimir Raukhiyayneni käitumine vanglas on olnud reeglitele vastav, ta on alustanud riigikeele õpingutega ning osalenud kuritegeliku käitumise ajendeid käsitlevatel vestustel. Sellegipoolest pole loetletud asjaolud piisavad järeldamaks, et Vladimir Raukhiyaynen oleks suunatud õiguskuulekale käitumisele. Kolleegiumi skepsist karistuseesmärkide saavutatuse osas süvendab tõsiasi, et Vladimir Raukhiyaynen keeldub vangistuses tööle asumast. Ehkki ta ise põhjendab niisugust käitumist kehvavõitu tervisega, on vangla meditsiiniosakond hinnanud ta töövõimeliseks. Siinkohal jääb paljasõnaliseks ka kaitsja argument, justkui oleks Vladimir Raukhiyaynen (olnud) ajutiselt töövõimetu. On loogiline järeldada, et ajutise töövõimetuse esinemise puhul leiaks see vangla poolt kajastamist kinnipeetava iseloomustuses – nii, nagu on seal märgitud Vladimir Raukhiyaynenil diagnoositud krooniline haigus. Ka kroonilise tõve olemasolu ei välista töö tegemist, kuna see pole tinginud süüdimõistetu töövõimetuks tunnistamist. Kuigi erinevad haiguslikud seisundid võivad töötamist keerulisemaks muuta, ei nähtu iseloomustuse pinnalt isegi seda, et Vladimir Raukhiyaynen oleks püüdnud leida viisi tööd teha.
38. Ka kinnipeetavaga läbi viidud vestluste pinnalt pole võimalik täheldada olulisi muutusi tema mõttemaailmas. Ehkki Vladimir Raukhiyaynen oli vestlustel avatud ja jutukas, pisendas ta jätkuvalt oma süüd väites, et tema pole kuriteo sooritamisega majanduslikku kasu saanud. Narkootikume hankis ta enda sõnutsi vaid sõbra palvel. Veelgi enam – enda käitumises ta vigu ei näinud. Sellekõrval tuleb arvestada, et Vladimir Raukhiyaynen on toime pannud tõsise narkokuriteo: ta smuugeldas korduvalt Venemaalt Eestisse kokaiini. Kuna kohtupraktika 4 pinnalt on narkokuritegude puhul täheldatud võrdlemisi kõrget kuritegevuse tõenäosust, pole välistatud, et Vladimir Raukhiyaynen võib tulevikuski leida viisi sarnase käitumismustri kordamiseks – on loogiline järeldada, et tema kuritegelikud kontaktid on säilinud. Seega saaks tema ennetähtaegne vabastamine tulla kõne alla vaid juhul, kui leiaks üheselt kinnitust, et Vladimir Raukhiyayneni mõttemaailmas on toimunud märkimisväärsed muutused, mis annavad kinnitust, et uue kuriteo toimepanemise oht on piisaval määral langenud.
39. Kindlust ei tekita ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ühes käitumiskontrolli nõuete ja elektroonilise valvega. Kuna tema vangistusele eelnenud kriminaalhooldus ebaõnnestus, tuleb suhtuda skepsisega ka uue katseaja eduka läbimise perspektiivi. Puutuvalt kriitikasse vangla tegevuse osas, tuleb selgitada, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses ei hinnata ümber vangla iseloomustuse aluseks olevaid asjaolusid. Kui Vladimir Raukhiyaynen seal olevate andmete või vangla tegevusega üldises plaanis rahul ei ole, on tal võimalik seda halduskorras vaidlustada.
40. Toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
41. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, märkides, et maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal 120 minutit. Selle eest soovib ta tasu 108 eurot, millele lisandub käibemaks (summas 21,60 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Vladimir Raukhiyaynenilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5