Obsah (4)

§ 31§ 29§ 30§ 23

Tsiviilasi nr 2-22-16533 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavaks- 13. jaanuar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed Võlgniku asutas D. M. osakapitaliga 2500 eurot, ilma osakapitali sissemakset tegemata. Võlgnik kanti äriregistrisse 27.11.2014 ärinimega TKK Mets OÜ. Alates 06.09.2016 on ainuosanik S. S. , kes samuti ei ole teinud võlgnikule osakapitali sissemakset. Alates 17.11.2016 on võlgniku ärinimi TKK Europe OÜ. 27.11.2014 kuni 06.09.2016 oli võlgniku juhataja D. M. . Tema juhtimise ajal toimunu kohta ei ole rohkem teavet, kui nähtub äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest:

1. aastal tegeles võlgnik metsamajandust abistava tegevusega,
2. aasta müügitulu oli 15 508 eurot ja kasum 3286 eurot. 06.09.2016 kuni 26.10.2022 oli võlgniku juhataja S. S. . 26.10.2022 võttis võlgniku ainuosanik vastu otsuse võlgnik lõpetada. Võlgnik pakkus üldehitusteenust.
3. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli
4. aastal võlgniku müügitulu 58 636 eurot. Sellise suurusega käibe deklareeris võlgnik
5. aasta detsembri käibedeklaratsioonis.
6. aasta kasum oli 5775 eurot. Hilisema perioodi kohta raamatupidamisarvestus puudub. Võlgnik deklareeris maksuhaldurile müügikäivet ajavahemikus
7. aasta detsembrist kuni
8. aasta veebruarini. Maksu- ja Tolliamet kontrollis võlgniku tegevust korduvalt. 16.10.2018 koostas Maksu- ja Tolliamet kontrollakti ning 02.11.2018 maksuotsuse, millega suurendas võlgniku käibemaksukohustust 94 341,09 euro võrra. Maksuvõlg oli võlgnikul alates
9. aastast ning Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku arvelduskonto juba
10. aasta detsembris. Peagi pärast arvelduskonto arestimist tegevus tõenäoliselt lõppes. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel kehtisid
11. aastal ja
12. aasta jaanuaris sõlmitud töölepingud veel pikka aega pärast teadaoleva tegevuse lõppemist. Kaks töölepingut lõpetati 11.09.2018, neli töölepingut 31.12.2019 ning üks tööleping lõpetati 31.08.
13. Maksuhaldurile 2 esitatud deklaratsioonidest ei nähtu, et pärast
14. aasta märtsi oleks võlgnik teinud töötajatele väljamakseid. Likvideerija väitel on võlgniku juhataja talle kinnitanud, et endistel töötajatel ei ole võlgniku suhtes varalisi nõudeid. Majandustegevus Võlgnik on koostanud ja äriregistrile esitanud majandusaasta aruanded
15. ja
16. aasta kohta. Pankrotiavalduse menetluses koostas võlgniku likvideerija temale teadaolevate andmete alusel raamatupidamisbilansi seisuga 15.11.
17. Ajal, mil võlgnikul võis olla mingi majandustegevus, osutas võlgnikule raamatupidamisteenust Mercasi OÜ, raamatupidaja M. K.. Maksu- ja Tolliamet on
18. ja
19. aastal võlgniku tegevuse kontrollimise käigus andnud võlgniku raamatupidamisarvestuse nõuetekohasusele ja usaldusväärsusele negatiivse hinnangu. Võib arvata, et mingeid töid võlgnik tegi, kuid vähemalt maksuhaldurile huvi pakkunud tehingute kohta võlgniku juhataja kas ei andnud teavet või esitas andmeid, mille tõele vastavust maksuhaldur uskuma ei jäänud. Isegi kui võlgnikul minevikus oli raamatupidamisdokumente, võib kahelda selles, et nendes oli võlgniku tegevuse sisu, maht ja tulem õigesti kajastatud. Vara Swedbank AS-s avatud võlgniku arvelduskontol nr XXX on 1,50 eurot. Samas on kontoga seotud 52,50 euro suurune kaardi kuutasude võlg. Konto positiivset saldot saab kasutada üksnes juhul, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks realiseerimiskõlbulikke esemeid või selgeid ja tegelikult sissenõutavaid varalisi nõudeid. Võlgnikul on teoreetiliselt õigus nõuda osanik S. S. ult 2500 euro suuruse osakapitali tasumist, kuid ajutise halduri arvates on S. S. u vastu suunatud varaline nõue väärtusetu. S. S. u suhtes toimub 13 aastatel 2018 kuni 2022 algatatud täitemenetlust, milles erinevad sissenõudjad ja nende kasuks täitemenetlusi läbi viivad kohtutäiturid nõuavad S. S. ult kokku 117 770,01 euro tasumist. Lisaks sellele nõuab maksuhaldur S. S. ult 188 155 euro tasumist. S. S. u teadaolevate võlgade summa 305 925,01 eurot viitab ajutise halduri hinnangul sellele, et temalt raha saamine on ebatõenäoline. Kohustused Võlgniku teadaolevad kohustused on järgmised: 1 1.1 Võlausaldaja nimi: Maksuvõlad Maksu- ja Tolliamet emta@emta.ee 2 2.1 2.2 2.3 2.4 Võlad kohtutäituritele Rannar Liitmaa Heimo Vilpuu Kersti Kaljula Tarvi Söömer rannar.liitmaa@taitur.just.ee heimo.vilpuu@taitur.just.ee kersti.kaljula@taitur.just.ee tarvi.soomer@taitur.just.ee 1 278,88 € 630,00 € 348,00 € 150,88 € 150,00 € 3 3.1 3.2 3.3 Muud võlad Swedbank Liising AS mari.volberg@swedbank.ee Eesti Liikluskindlustuse Fond lkf@lkf.ee Swedbank AS info@swedbank.ee KOKKU: 48 369,37 € 47 063,87 € 1 253,00 € 52,50 € 366 812,16 € e-posti aadress: käibemaks sotsiaalmaks kinnipeetud tulumaks töötuskindlustusmaksed kogumispensioni maksed erijuhtude tulumaks sunniraha trahv äriseadustiku alusel intress 3 Võlasumma: 317 163,91 € 152 626,11 € 5 020,92 € 2 933,45 € 365,16 € 304,31 € 5 447,67 € 250,00 € 200,00 € 150 016,29 € Swedbank Liising AS-i ja Swedbank AS-i nõuded on arvatavasti aegunud. Juhul, kui võlgniku tegutsemise ajal tekkis selles aruandes nimetamata võlausaldajate nõudeid, on ka need nõuded arvatavasti aegunud. Menetluse raugemine Võlgnikul puudub vara teadaolevate kohustuste mingilgi määral täitmiseks. Võlgniku tegevus on lõppenud juba aastaid tagasi, tema ainuosanik on võtnud vastu võlgniku likvideerimisotsuse. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Puuduvad andmed, et võlgnikul oleks jäänud täitmata kohustusi perioodist, kui S. S. ei olnud veel võlgniku ainuosanik ja juhataja. S. S. u juhtimisel osutas võlgnik
20. aasta detsembrist kuni
21. aasta veebruarini üldehitusteenust. E-maksuameti andmebaasist nähtavate dokumentide põhjal saab järeldada, et maksuhaldur alustas võlgniku tegevuse kontrollimist peaaegu kohe pärast seda, kui tema juhiks sai S. S. . Võlgnikul tekkisid maksuvõlad juba
22. aastal. Maksuhaldur ei nõustunud maksuvõlga ajatama. Ehkki ajatamisest keeldumist põhjendati vaid võlgniku poolt tagatise andmata jätmisega, võib võlgniku ja maksuhalduri muu suhtluse põhjal järeldada, et maksuhalduri silmis ei kajastanud võlgniku koostatud dokumendid või vähemalt osa neist võlgniku tegelikult toimuvat majandustegevust. Maksuhaldur arestis võlgniku arvelduskonto ja seejärel võlgnik tegevust ei jätkanud. Kuna võlgniku juhataja ei suutnud anda võlgniku tegevuse kohta mõistlikke selgitusi ja esitada usutavaid tõendeid, määras maksuhaldur võlgnikule maksukohustuse, mille täitmiseks võlgnik ilmselt võimeline ei olnud. Seda, kui ühingu juht ei ole võimeline tema juhitava ühingu tegevuse kohta esitama mõistlikke selgitusi ja usutavaid tõendeid, saab käsitada juhtorgani liikmele seadusega pandud kohustuste rikkumisena vähemalt raske hooletuse tõttu ning ühtlasi raske juhtimisveana. Võlgniku ebaõnnestumisele võisid aidata kaasa ka mingid objektiivsed, võlgnikust sõltumatud tegurid, kuid ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks siiski ettevõtte tegevuse mittenõuetekohast korraldamist tema juhatuse poolt. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks
23. aastal või hiljemalt
24. aasta jaanuaris. Võlgnikul ei ole vara, mille arvel saaks katta pankrotiavalduse menetluse kulud. Ei ole teada võimalusi pankrotivara suurendamiseks niivõrd, et pankroti väljakuulutamine toimuks võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on

§ 30

lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2000 eurot ja maksmise tähtajaks 09.01.2023 ning teatanud 19.12.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et TKK Europe OÜ (likvideerimisel) pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. TKK Europe OÜ (likvideerimisel) raamatupidamisdokumentide hoidjaks määrab kohus likvideerija H. T. i. Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed.

§ 23

lg 4 järgi võib kohus 4 võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 ja § 1 lg 2 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 15 pooltundi tasuga 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot määrata riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5