Obsah (10)

§ 415§ 416§ 632§ 187§ 317§ 407§ 444§ 163§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-21-140598 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 415). Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule.

Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (

§ 416, RLS § 59 lg 19).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (

§ 632lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 07.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 19.05.2022 Tartu Maakohtule hagiavalduse O. U. ilt (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 02.01.2015 ja 18.05.2016 sõlmitud lepingutest. Kostjal tuli esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtajaks ei vasta, siis on kohtul õigus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kuna kostjale ei õnnestunud muul viisil menetlusdokumente kätte toimetada, luges kohus

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 21.10.2022 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lgle 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Hagiavalduses hageja märgib, et lisab hagiavaldusele võlgnevuse tekkimise hetkel kehtinud üldtingimused, mis kehtivad alates 25.05.

1. Hageja arvestab viivist tuginedes hagiavaldusele lisatud üldtingimuste p-le 4.10.1 kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras. 2 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. VÕS § 42 lg 1 viimasel lause järgi hinnatakse tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 13 lg 1 alusel võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kohus peab poolte esile toodud asjaoludest lähtudes omal algatusel kontrollima, kas leping on sõlmitud tüüptingimustel, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad (vt nt Riigikohtu 03.06.2021 otsus kohtuasjas nr 2-19-5601, p 17.1). Hagiavaldusest ei nähtu, millistel asjaoludel on võlgnevuse tekkimise hetkel kehtinud üldtingimused saanud lepingu osaks ja hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist kolmekordses seaduses sätesatud viivisemääras. Kohus andis 13.06.2022 määrusega hagejale võimaluse nende asjaolude täpsustamiseks, kuid hageja seda ei teinud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras, st VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja arvestab viiviseid iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 18.05.
2. Arvestades viivist seadusjärgses määras, on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21,75 eurot: Arve nr Summa Maksetähtpäev Viivis Viivitatud päevade arv XXX 28,03 20.12.2019 5,4 880 XXX 42,19 20.01.2020 7,84 849 XXX 29,67 20.02.2020 5,31 818 XXX 18,53 20.03.2020 3,2 789 Kokku 118,42 21,75

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 215 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt

§-le 4842 ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu seoses hagiavalduse ettevalmistamise ja esitamisega arvestades nõudes olemust ja suurust ning hagiavalduse sisu ja mahtu 120 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule ühe töötunni eest (

§ 175lg 1).

Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 150,50 eurot. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3